Riigikaitse eelarve

[Runkel]

Võrdluseks kohalike investorite üldisemast huvist. LHV pakkus mõni aeg tagasi pikaajalisi võlakirju intressiga (kupong) 10,5%. 10,5%! Investorid olid valmis märkima 407,5 mln eest. LHV teiselt poolt loomulikult kogu raha sellise hinnaga vastu ei võtnud. Kuid mingi indikatsiooni see annab kohalike jaeinvestorite huvist ja valmidusest. Riigikaitsevõlakiri ei ole küll sellisest varaklassist ehk riskidega, aga ka hoiustajate raha ei ole võlakirjadesse lihtne üle meelitada (aastase määr u 3,5%). Kõneldud on 200 miljonist, arvan, et õige suurusjärk. Meil on miljardeid juurde vaja, seega tuleb rõhk seda ikka välja institutsioonidele suunatud võlakirjadele.
https://www.aripaev.ee/borsiuudised/202 ... rdselt-ule

[logistik76]

Kahe aasta peale teeks see ~ 83€ kuus inimese kohta. Sellise summaga peaks isegi sotside ja kesikute valijad hakkama saama.

Viielapselisele perele siis 581 eurot KUUS
Kui muid võimalusi poleks, ütleks isegi Isamaa selle peale, et katsume ikka odavamalt läbi saada

[Kapten Trumm]

Arvan, et nii ränkasid summasid pole vaja, antud moona kättesaamiseks arvatakse 4 aastat, kahe aastaga seda kokku kraapida pole vajadust.
Pikema aja peale muutub "kuumakse" väiksemaks, kuid tõsi, intressi tõttu kogusumma kasvab. Kui võtta selleks laenu nt 10a tähtajaga, siis kulub see "kuumakse" üsna talutavaks.

[logistik76]

Kui ma muidu olin/olen pangamaksu vastu, siis riigikaitsemaksu osana oleks pankade panus igati tervitatav.
Pangad võiksid ise olla ka huvitatud laenude tagatise väärtuse säilimisest, mis relvastatud konflikti korral muutub olematuks.
Sitemal juhul ei jää laenuvõtjaid ka alles, kellelt midagi nõuda.
Ühtlasi hoiaks pangad kullipilguga silma peal, et raha viimase sendini moonaostu jõuaks.

[Kapten Trumm]

Riigikaitsevõlakiri ei ole küll sellisest varaklassist ehk riskidega, aga ka hoiustajate raha ei ole võlakirjadesse lihtne üle meelitada (aastase määr u 3,5%). Kõneldud on 200 miljonist, arvan, et õige suurusjärk. Meil on miljardeid juurde vaja, seega tuleb rõhk seda ikka välja institutsioonidele suunatud võlakirjadele.

Kui ma õigesti mäletan, siis mitte väga ammu aega tagasi võttis riik ühe rahvuskonservatiivse finantseksperdi rumaluste kinnimaksmiseks laenu 8% aastaintressiga (toona kui otsustati selle raha pensionikogujatelt laenata, oleks riik saanud laenu umbes null %-ga) Me oleme rahvusvahelise laenuturu jaoks potentsiaalne järgmine sõjatsoon, pole midagi teha. Keegi ei keela ju kodumaistele investoritele pakkuda nt 6% aastas, kui riik ise 8% laenata saaks. 6% on ikka tublisti rohkem kui 90% sellest rahast tähtajalisel hoiusel tiksudes saaks. Või midagi sellist. Seda ma hästi ei usu, et riik 3,5% aastas täna laenu kuskilt saaks.

[Runkel]

Kui ma õigesti mäletan, siis mitte väga ammu aega tagasi võttis riik ühe rahvuskonservatiivse finantseksperdi rumaluste kinnimaksmiseks laenu 8% aastaintressiga.

Kahtlane. Siit võib vaadata riigi võlakohustusi ja nende intresse.
https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-ma ... kohustised

[Kapten Trumm]

Valesti mäletasin, otsisin uudised üles, 2022 sügisel pakuti miljard laenu 4% aastaintressiga.

[sada]

Kui ma õigesti mäletan, siis mitte väga ammu aega tagasi võttis riik ühe rahvuskonservatiivse finantseksperdi rumaluste kinnimaksmiseks laenu 8% aastaintressiga.

Kahtlane. Siit võib vaadata riigi võlakohustusi ja nende intresse.
https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-ma ... kohustised

Ümardatult 9% oli see intress mille väidetavalt Euroopa parim rahandusminister suutis negatiivsete intresside ajastul välja võluda.

Selle laenu intressiks kujunes üheksa protsenti ja läks nüüd riigile maksma 22 miljonit eurot.

https://www.err.ee/1608838762/helme-me- ... ba-makseid

[isonts]

Kas kusagil on täpsemalt seda protsessi ka kirjeldatud, kuidas selline kohustus moona soetamiseks sellel NATO tippkohtumisel vastu võeti?
Ma saan aru, et kohustuslik panus riigikaitseks on 2%SKPst. Hea kui on rohkem. Meil on vist 3%. Ja siis sellele lisaks veel 1,6 miljradit? Ma saan aru, et võeti kohustus tagada teatud kogus moona? Kas seda lubatud panust moona ostuks pidi katma selle 3%ga või lisaks sellele? Mingi ajaraam selle eesmärgi saavutamiseks?
Kas inimesed, kes sellele alla kirjutasid seal NATO tippkohtumisel teadsid juba siis, et raha selle jaoks ei ole olemas?

[Väino]

offtopik ... neegrid võivad üksteist austavalt nigga-deks kutsuda, teised aga ei tohi?

Nii ongi, neegriga abielus olev kahvanägu ütles, et tema võib oma mehe sõprade seltskonnas neegrianekdoote rääkida ja keegi ei pane pahaks - peresidemete tõttu.
Otsesest allikast kuulsin, viidet pole võimalik panna.

[Kapten Trumm]

Kui ma õigesti mäletan, siis mitte väga ammu aega tagasi võttis riik ühe rahvuskonservatiivse finantseksperdi rumaluste kinnimaksmiseks laenu 8% aastaintressiga.

Kahtlane. Siit võib vaadata riigi võlakohustusi ja nende intresse.
https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-ma ... kohustised

Ümardatult 9% oli see intress mille väidetavalt Euroopa parim rahandusminister suutis negatiivsete intresside ajastul välja võluda.

Selle laenu intressiks kujunes üheksa protsenti ja läks nüüd riigile maksma 22 miljonit eurot.

https://www.err.ee/1608838762/helme-me- ... ba-makseid

Siis ma ei mäletanudki väga valesti. Lihtsalt tol hetkel kui raha riigil vaja oli, saanuks seda finantsurult laenata kaugelt alla 8 või isegi 4%, intresside tõus muutus teemaks siis, kui pärast tuli pensionikogujatele hakata seda tagasi maksma.

[sada]

Ümardatult 9% oli see intress mille väidetavalt Euroopa parim rahandusminister suutis negatiivsete intresside ajastul välja võluda.

Selle laenu intressiks kujunes üheksa protsenti ja läks nüüd riigile maksma 22 miljonit eurot.

https://www.err.ee/1608838762/helme-me- ... ba-makseid

Siis ma ei mäletanudki väga valesti. Lihtsalt tol hetkel kui raha riigil vaja oli, saanuks seda finantsurult laenata kaugelt alla 8 või isegi 4%, intresside tõus muutus teemaks siis, kui pärast tuli pensionikogujatele hakata seda tagasi maksma.

Mis 4%? 2020 aastal oli riigile aastase tähtajaga võlakirjade intress negatiivne ja 10-aastaste tähtajaga võlakirjad 0,2% kandis.
https://www.err.ee/1067626/eesti-muus-2 ... -volakirju
https://www.err.ee/1097783/riik-laenab- ... -miljardit

[nimetu]

KVJ Merilo otse riigikaitse rahastusest:
https://tv.postimees.ee/8055799/otse-po ... rus-merilo
Väga konkreetne ja asjalik jutt.

[Runkel]

Eamets ja Terras:

Lahingumoona ostmine on kolme-nelja aasta jooksul tehtav ühekordne investeering ja sama pikk võiks olla ka riigikaitse obligatsioonide tähtaeg. Kuna intressid hakkavad langema, oleks kolme aasta pärast mõistlik refinantseerida koduturult kokku laenatud raha madalama intressiga ja uue laenuga. Kui samal ajal hakkab majandus kasvama, ei kasva kokkuvõttes laenu suhe SKTga liiga kõrgeks.

Autorid pakuvad välja, et miljardeid võiks laenata lühiajalise tähtajaga, et neid intressimäärade langemise tingimusis parematel tingimustel ülerullida.
Kuid võtame teisest vaatest, et venelane tuleb tegelikult ka kallale (uuendatud kaitseplaanid ju seda käsitlevad), siis mis tingimustel saaksime võlakirju refinantseerida? Pikaajalised võlakirjad annaksid turbulentsel ajajärgul, oletades kriitilist seisu 2-5a pärast, hingamisruumi. Mis Euroopa rahaturud ELi ja Nato liikme ründe alla sattudes teevad? Mis saab olema likviidsus? Moona soetamisel arvestame musta stsenaariumiga, kuid finantseerimisel mitte.
https://arvamus.postimees.ee/8054036/ea ... e-lahendus

[Kriku]

Ennäe imet, maksuküüru ärakaotamine lükataksegi edasi. Vist kuu aja eest Michal kirjutas, kuidas seda enam kuidagi teha ei anna .

Läänemetsa tegevus riigikaitseks mineva ressursi killustamisel on kahjuks edukas olnud .

Tuleb julgeolekumaks. Täpne arvutamise valem ei ole avalik, aga võetakse arvesse tarbimist (käibemaksuelement), sissetulekut (tulumaksu element) ja sotside sunnil võetakse midagi ka ettevõtetelt. Uus maks tuleb tähtajaline, aastateks 2026–2028.

Suurem osa selle maksu tulust kulub muidugi kaitseväele, aga ka siseministeerium saab raha juurde. Idapiiri väljaehitamiseks, droonimüüriks, politseinikele-piirivalvuritele kriisireservide loomiseks, neile kuulipildujate ja tankitõrjerelvade ostmiseks. See plaan meenutab mõne aasta tagust Mart Helme (EKRE) loodud plaani sõjaväestatud piirivalvest ja palju elemente ongi sealt pärit. Ellu peab plaani viima siseminister, sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets.

Maksuküüru kaotamine lükatakse edasi. Senise kava järgi pidanuks küür kaduma 2025. aasta alguses, aga see nihkub 2026. aasta peale. Põhjus: kõige suurem riigieelarve defitsiit on prognooside järgi tuleval aastal ning selleks ajaks lihtsalt ei jõua uusi makse ega uusi kärpeid teha. Seepärast on lihtsaim ja valutuim lahendus maksuküüru kaotamise edasilükkamine.

Teame ka, et tulevad kärped. Mitte kõigilt valdkondadelt, aga ministeeriumid peavad kolme aasta jooksul kulusid kümnendiku jagu koomale tõmbama. Detaile pole kokku lepitud – seda ei saagi napi kahe nädala jooksul teha –, aga kõik ministrid peavad sellega kuidagi hakkama saama.

https://www.postimees.ee/8061858/analuu ... orra-edasi