
Vaenlast tuleb tunda ja tema keelt osata
Re: Vaenlast tuleb tunda ja tema keelt osata
Tõ otkuda või otkuda s rodom 

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Edit: vabandust, kogemata kustutasin oma postituse, see oli midagi taolist:
Kas kirillitsas kirjutamine muudab selle sõna sibulakeelseks?
Viimati muutis Väino, 10 Juul, 2024 22:56, muudetud 5 korda kokku.
-
- Liige
- Postitusi: 1031
- Liitunud: 27 Dets, 2012 10:02
- Kontakt:
Re: Vaenlast tuleb tunda ja tema keelt osata
Fucsiga ei tasu vaielda, kuna tal on õigus: коттедж on vene keele võõrsõna ja 1975 Vene-Eesti sõnaraamatus juba olemas.
Re: Vaenlast tuleb tunda ja tema keelt osata
Siin tuleb muidugi täpsustada, et see pole vene võõrsõna eesti keeles, vaid euroopa võõrsõna “cottage” vene keeles, ning vastavalt värskele moskoovia seadusele võõrsõnade keelustamise kohta ei tohiks seda enam kasutada. Mida on muidugi raske saavutada, sest vene keel ainult võõrsõnadest koosnebki.
Võtke teed ja tulge homme jälle..
Re: Vaenlast tuleb tunda ja tema keelt osata
Väino. Mille kohta sul "lihtsalt küsimus" tekkis?
Fucs kirjutas: EKI:
родной - kodu-, sünni-; родной город kodulinn, родной край sünnipaik, kodupaik
очаг - С м. неод. kolle (ka ülek.), lee(ase), tulease, lõugas; домашний ~ родной ~ семейный очаг kodukolle
отчий - isa-; отчий дом isakodu, отчий край kodupaik, sünnipaik, kodukant
кров - С м. неод. (без мн. ч.) kõrgst. kate, vari; liter. peavari, kodu; родная кровля / родной дом ~ кров
Kusjuures "родной дом" (sünnikodu) on vene keeles palju täendusrikkam kui eesti keelene "kodu", kuna pärineb sõnatüvest "род" (sugu, suguvõsa; sugupõlv, põlvkond, suguselts) ja viitab otseselt juurtele ning sügavamale ja kaugemale päritolule (родом из - ).
дом v домик (ehitise või elukohana) omab vene keeles lisaks "maja" ja "kodu" tähendusele veel ka palju muid sünonüüme:
жилье (elupaik, eluase); жилище (eluruumid; elamu); квартира (korter); особняк (eramu, eramaja, üksikelamu; villa); приют (peavari, ulualune); здание (ehitis); хозяйство (majapidamine); коттедж (kotedž e. aedlinna eramu)

Kuidas sellest küll "EKI: ...коттедж" sai?

-
- Liige
- Postitusi: 1031
- Liitunud: 27 Dets, 2012 10:02
- Kontakt:
Re: Vaenlast tuleb tunda ja tema keelt osata
Tõepoolest on keelatud need välismaised sõnad millel on vene keelne vaste olemas ja ei tohi võõrkeelset aadressi sisepostile panna ja ka ropud sõnad on keelatud. Millalgi keelati naiste pitspesu...
https://www.rbc.ru/politics/16/02/2023/ ... fa27d022b0
https://www.rbc.ru/politics/16/02/2023/ ... fa27d022b0
Re: Vaenlast tuleb tunda ja tema keelt osata
Vabandust, ma ei märganud, et EKI tsitaat lõppes varem. Kuna sõnade "коттедж" ja "cottage" hääldused ja tähendused on sarnased, siis tekkis küsimus, kas nendest esimene on üldse sibulakeelne. Kahtlustasin, et see on hoopis väänatud mingist "nemetskimi bukvami" kirjutatud sõnast.
Rahu, rahu, ma ei soovi probleemitseda.
Rahu, rahu, ma ei soovi probleemitseda.
Re: Vaenlast tuleb tunda ja tema keelt osata
Aga kas te teate mõnd võõrkeelset sõna millel on vene keeles vaste olemas, et seda seadusekohaselt kasutada.
Kuidas on vene keeles näiteks silmapiir, korrus, kalendrikuu, esmaspäev jne?
Kuidas on vene keeles näiteks silmapiir, korrus, kalendrikuu, esmaspäev jne?

Võtke teed ja tulge homme jälle..
Re: Vaenlast tuleb tunda ja tema keelt osata
Kui Sa oleks pealkirjast kaugemale lugenud, siis oleks näinud:
"когда русский язык выступает в качестве государственного"
See tähendab, et Sina ei pea mingeid valikuid tegema ja ilmselt tavaline Venemaa elanik ka. Praegu (veel) ainult ametlikus kasutuses...
Ja 'esmaspäev' vene keeles on suht vana slaavi sõna "понедельник", mis vene keeles on küll algsest tähendusest pisut nihkunud...
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0 ... 0%B8%D0%BA
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Vaenlast tuleb tunda ja tema keelt osata
silmapiir võiks olla glasnõi granitsa, aga on vist horisont?
Re: Vaenlast tuleb tunda ja tema keelt osata
Fucs kirjutas: ↑11 Juul, 2024 0:01 EKI:
родной - kodu-, sünni-; родной город kodulinn, родной край sünnipaik, kodupaik
очаг - С м. неод. kolle (ka ülek.), lee(ase), tulease, lõugas; домашний ~ родной ~ семейный очаг kodukolle
отчий - isa-; отчий дом isakodu, отчий край kodupaik, sünnipaik, kodukant
кров - С м. неод. (без мн. ч.) kõrgst. kate, vari; liter. peavari, kodu; родная кровля / родной дом ~ кров
Kusjuures "родной дом" (sünnikodu) on vene keeles palju täendusrikkam kui eesti keelene "kodu", kuna pärineb sõnatüvest "род" (sugu, suguvõsa; sugupõlv, põlvkond, suguselts) ja viitab otseselt juurtele ning sügavamale ja kaugemale päritolule (родом из - ).
дом v домик (ehitise või elukohana) omab vene keeles lisaks "maja" ja "kodu" tähendusele veel ka palju muid sünonüüme:
жилье (elupaik, eluase); жилище (eluruumid; elamu); квартира (korter); особняк (eramu, eramaja, üksikelamu; villa); приют (peavari, ulualune); здание (ehitis); хозяйство (majapidamine); коттедж (kotedž e. aedlinna eramu)
Need on kohamääratlusega objekti kirjeldavad sõnad aga kuna sõnaga "kodu" kaasneb ka emotsionaalne tähendus, siis selle sõna sisuline tähendus erinevatele inimestele on laiem kui kinnsivaraportaali sobiv sõna.
Kuna inimene tunnetab temale vajalikku asja alles siis, kui on sellest ilma jäänud, siis on mõistlik uurida sõna "kodu" tähendust inimestelt, kes on pidanud mingil põhjusel loobuma oma kodust (pagulased, küüditatud, jne.) ja oskavad kirjeldada "millest nad on ilma jäänud".
Öökorteri (üürikorteri, liisingumaja) vahetus ei ole tavaliselt kodust loobumine vaid on üks eluetapp ja paljud inimesed on elanud üle 10 erinevas elukohas ning nende jaoks on elukohavahetus "tavaline elutoiming" mitte kodust loobumine.
Eesti pagulase kirjade põhjal kirjutatud ja Soome keelest tõlgitud artikkel "KODU MITMEMÕÕTMELINE TÄHENDUS". https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/ ... 006%3A%202).
Kodukogemus
Kodu mõiste kaudu avaneb see, kuidas tunnetavad ja mõtestavad inimesed oma sotsiaalset lähiümbrust. Sotsioloog Paolo Boccagni (2016: 1–11) järgi käsitlengi kodu „mõistelise läätsena”, läbi mille vaatlen Uibopuu igapäevaelu paguluses. Minu eesmärk on uurida, kuidas kujuneb paguluses kodu ning mida tähendavad pagulase jaoks kodu ja kodunemine.
Kodu tähendus on avatud ja mitmemõõtmeline: see teiseneb kogu aeg ja kodukogemus muutub vastavalt elukäigule (Boccagni 2016: 1–4). Kodu ei ole niisiis automaatselt olemas, vaid seda luuakse pidevalt (Blunt, Dowling 2006: 23). Kodu seostatakse tihti mõne paiga või kohaga, seega tähistab see inimese erilist suhet paigaga (nt Boccagni 2016: 4). Konkreetsemalt mõistetaksegi kodu elukohana: maja või korterina, mis peale füüsilise kaitse võib inimesele pakkuda psühholoogilist turvatunnet ja eneseväärikust, samuti väljendada majanduslikku ja ühiskondlikku staatust (Daly 1996: 149). Nii võib elukoht aidata pagulastel ja varjupaigaotsijatel ennast uues ühiskonnas sisse seada (Kissoon 2015: 11–12), andes neile turvatunde ja iseseisvuse, samuti võimaldades hinge tõmmata katseist lõimuda ning pälvida tunnustust ja saavutada kindel positsioon (Renaud, Gingras 1998, viidatud Kissoon 2015: 11 järgi).
Peale elukoha võidakse koduna kogeda ka teisi paiku, näiteks naabruskonda, linnaosa, riiki või lausa maailma, millega seostuvad eri kujutluspildid ja kultuurilised tähendused.
Kodul on niisiis ka abstraktsem, kujutluslik ja emotsionaalne mõõde.
Geograafide Alison Blunti ja Robyn Dowlingi (2006: 254) järgi tähendabki kodu nii füüsilist paika kui ka sellega kaasas käivaid tundeid.
Näiteks seonduvad koduga osalus ja vabadus (Kissoon 2015: 17, 23; Arnold 2004), samuti intiimsus ja kuuluvus (Blunt, Dowling 2006: 2). Viimase all pean silmas emotsionaalset pidet, tunnet, et ollakse kaitstud ja „nagu kodus” (Yuval-Davis jt 2006: 2).
Eespool mainitud koduga seonduvad kujutlused ja emotsioonid ei esine aga alati tegelikus elus.
Turvatunne, tuttavlikkus, kuuluvus ja kontroll võivad muutuda ka iseenda vastanditeks, kui kodu ei täida talle esitatud ootusi.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Re: Vaenlast tuleb tunda ja tema keelt osata
Ma ei lugenud pealkirjagi, aga mida sa sellega nüüd öelda tahtsid? Et riigikeeles leitakse horisondi asemele mingi uudissôna?
No sellele ma vihjasingi, et vôôrsôna ukraina keelest, pealegi valesti tarvitatud. Nädala lôpust ehk pühapäevast on saanud nädala algus ehk esmaspäev.Castellum kirjutas:Ja 'esmaspäev' vene keeles on suht vana slaavi sõna "понедельник", mis vene keeles on küll algsest tähendusest pisut nihkunud...
Võtke teed ja tulge homme jälle..
Re: Vaenlast tuleb tunda ja tema keelt osata
Miks mitte, kui tahavad? Meil on tegeletud organiseeritud keeleloome ja omasõvaraga. Euroopas on tuntud puristlikud keeled nt soome, islandi, tšehhi ja ungari. Võivad ju venelased ka?
Horisondist vene keeles nt siit:
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%93%D0 ... 0%BD%D1%82
Siinsamas ka otsetõlkeline venekeelne vaste: ограничивающий
No sellele ma vihjasingi, et vôôrsôna ukraina keelest, pealegi valesti tarvitatud. Nädala lôpust ehk pühapäevast on saanud nädala algus ehk esmaspäev.Castellum kirjutas:Ja 'esmaspäev' vene keeles on suht vana slaavi sõna "понедельник", mis vene keeles on küll algsest tähendusest pisut nihkunud...
[/quote]
Võõrsõna ukraina keelest? Saad ikka aru, millest üldse räägid?
Ilmselt Sa minu antud linki siis ei lugenud. Panen sealt siis väljavõtte:
Слово «понедельник» и его аналоги в других славянских языках (укр. понеділок, белорус. панядзелак, сербохорв. понѐд(j)ељак, болг. понеделник, польск. poniedziałek, чешск. pondělí, др.-русск. и ст.-слав. понєдѣльникъ, в.-луж. póndźela, н.-луж. pónźele , полаб. рüned᾽ėӀа) восходит к праславянскому *ponedělj-, образованному в свою очередь от *nedělja «воскресение (досл. „день неделания, отдыха“)».
Kahjuks täiesti mööda pakutud. Panen veelkord väljavõtte:
Этимологическое значение «понедельника» — «(день) после недели [воскресения]»
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Vaenlast tuleb tunda ja tema keelt osata
"Glaznaja granitsa", mitte " glasnõi granitsa"...silmapiir võiks olla glasnõi granitsa,
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline