Autotehnikateema

[Tegelane5]

Paar päeva tagasi hukkus kokkupõrkes põdraga üks tuntud anestesioloog.
Nagu kuulda oli, siis soodustavaks asjaoluks oli mingi piduri venimine, millest hakati mööda sõitma ja siis juhtuski.
Poleks venijat, poleks ka õnnetust.

Olen ise samamoodi, aga läks õnneks, "venijast" pimedas mööda sõitnud. Teest kahel pool põllud (mitte karjamaa) ning miski sepp uimab ees, sõitsin mööda siis näen tee kõrval põllul miskid suured kogud. Pärast uimasin samamoodi allpool piirkiirust edasi.

[Valdemar]

Minu rohkem kui 40 aastane roolikeeramise kogemus ütleb, et sõites öösel või hämaras 70-ga on otsasõit teele ilmunud loomale pea 100 prossa ärahoitav, 90-ga on otsasõit enamasti vältimatu.

[vanahalb]

70-nega sõidetakse võib-olla püsikiirushoidjaga? Pannakse üks keskmine number peale ja lastakse vahepeal silm looja. Kes seda viitsib alalõpmata lapata.

Kokkupõrge põdraga möödasõidul on Kapten Trummile hoiatavaks näiteks et miks peab lisalaternaid niipalju külge laduma kui vähegi kannatab.
Mingeid uurimistulemusi pole siin avaldatud. Trummi ettekujutuses juhtus õnnetus sellepärast et keegi uimas ees. Mu ettekujutuses sellepärast et mööda hakati sõitma lähituledega ja võib-olla ei lülitatud neid kohe kõrvale jõudes ümber. Või polnudki korralikke helgiheitjaid. Muidu oleks jõudnud veel maha pidurdada. Kõik on spekulatsioonide tasemel ja kellaaeg ka selline et oleneb ilmast kui hämar juba on.

Kurikameestest niipalju et võib-olla linnas ja kuskil ristmikul saab kaugtulede küsimuses kurika appi võtta. Tavaolukorras tuleb ju pimestaja vastu ja kaob nii et enam kätte ei saagi. Pädevamatel taatidel oli selle vasta autole otsimisprozektor installitud. Paljudel jahimeestel ja muidu ka kes autot tuunisid. Seda ei kasutatud mitte sõidu ajal tee valgustamiseks vaid vajadusel märku andmiseks et ole hea mees, kustuta kaugtuled ära.
Toorikuks oli ilma hajutita klaasiga otsimisprozektor, Gaz 66, Zil 131 tehasevarustuses. . Mingitel Uazikutel vist ka aga suht väike ja õnnetu. Traktorite jaoks võis samuti kolhoosi laost välja kirjutada. Kui sinna korraliku pirni sisse sai ja pimestajale valguskiire silmaauku juhtida võis vastutuleva liikluse seisma panna.

Sõidutulena oli selline klaarklaasiga helgiheitja mõnel autobussil. Medekandist sõitis Tallinn-Loksa liinibuss läbi ja veel 1970-ndatest mäletan Ikarusil eraldi prozektorit katusel. Üks konkreetne kurv oli enne bussipeatust ja kui prozektoriga Ikarus sealt välja keeras siis võis tule valgel juba hakata kopikaid pihku valmis lugema. Kurv ja peatus on tänagi samas kohas, vaatasin Google kaartilt et vahe on umbes 900 m.
1980-ndatel sõitus sama liini juba Ikarus 250, 4 tuld all ja ilma katuseprozektorita.

[Lemet]

, Zil 131 tehasevarustuses. . Mingitel Uazikutel vist ka

Kõigil meditsiiniteenistuse masinatel samuti. Zimid, Volgad, RAFod, Uazikud...

[Fuchs]

70-nega sõidetakse võib-olla püsikiirushoidjaga? Pannakse üks keskmine number peale ja lastakse vahepeal silm looja. Kes seda viitsib alalõpmata lapata.

Kiirus kiiruseks, kui paljud meist ikka 70-ga metsloomahirmus igapäevaselt venivad. Mul enda koduteel on üks umbes 10km lõik selline, kus aegajalt kitsed teel kooserdavad. Püsikiirushoidjal on üks meeldiv lisa veel peale "roolis magamise" võimaluse, saab nimelt jalga piduripedaalil valmis hoida ning sedasi ohtlikus kohas pidurdusteekonda tunduvalt lühendada. Kui kits, jalgrattur joodik vms takistus teele äkki tekib jääb ära jala gaasilt pidurile ümbertõstmise protsess. Samal lõigul kasutan ma ka pea alati udutulesid, need ei valgusta küll kaugusesse aga udukate lai valgusvihk täidab kõik "augud" lähitulede vihus ning tee serv on ka paremini valgustatud.

[AMvA]

, Zil 131 tehasevarustuses. . Mingitel Uazikutel vist ka

Kõigil meditsiiniteenistuse masinatel samuti. Zimid, Volgad, RAFod, Uazikud...

Sellel laternal oli kindel eesmärk - hõlbustada aadressi otsimist.

[Lemet]

Sellel laternal oli kindel eesmärk - hõlbustada aadressi otsimist.

Oli. Aga sinna sisse sai aretatud võimsam pirn ja toimis maanteel tõhusa kasvatusvahendina.

[OLAVI]

Nõukaaja kaugsõiduautojuhid kasutasid lisatuledena lennukitel oma töötunnid täis töötanud 27V pingega maandumisprožektoreid (lampa-fara. hangiti lennuväljalt).

144mm läbimõõduga mahtusid need tavatule auku ja 450W võimsusega ning 12 kraadi kitsa kiirega valgustasid teed mitme kilomeetri jagu ette.
https://vertol.com.ua/product/lfl-27-45 ... _product=0

Ühel Tartu koperatiivi veokal oli koguni 1000W prožektor kabiini kohal.
https://vertol.com.ua/product/lfl-27-10 ... _product=0

Tänapäeval saab selliseid valgusteid iga hakkaja osta, peaasi et elektriallikas vastu peab:
https://www.google.com/search?q=%D0%BB% ... 99&dpr=1.5

Kogu lennukitulede valik, kus leiab ka lähi-/kaug (lai-/kitsas kiirevihk) versioone.
https://vertol.com.ua/catalog/katalog-a ... hnicheskoe

[maksipoiss]

. Samal lõigul kasutan ma ka pea alati udutulesid, need ei valgusta küll kaugusesse aga udukate lai valgusvihk täidab kõik "augud" lähitulede vihus ning tee serv on ka paremini valgustatud.

Udutule effekt on see , et teeb sul nina eest teepinna hästi valgeks, aga tänu sellele näed kaugemale kehvemini. Sama effekt on ka eredalt valgustatud armatuuril, silma ehituse eripära

[vanahalb]

Seda lampa-farat ei saa ju autol väga sihipäraselt kasutada.
Tööaeg 9 tundi. Režiim 1 tund tööd, 20 minutit jahutamist.
Tundras mingi pikema otsaga peaks iga päev uued ette sättima

Teoorias jah, ju ta ikka töötab enne läbipõlemist rohkem kui 9 tundi ja lennukilt kantakse maha pärast 300 lennutundi olenemata sellest kas üldse sisse lülitati.

[olevtoom]

Kas sellised lisatuled kvalifitseeruksid hea nähtavuse saavutamiseks?

https://www.pinterest.com/pin/how-many- ... 732779952/

[avrnbr]

Nende põletamiseks peab kastis elektrijaama kaasas vedama.

[Peeter]

Nende põletamiseks peab kastis elektrijaama kaasas vedama.

Mul ühel tuttaval oli ka omal ajal veduri räme pasun veoka kabiini peal. Ütles, et kui ikka seda ketist tõmbad, siis kõik said aru, et kes ja mis ja kus ja kadusid teelt. Selle asja jaoks tuli ekstra üks lisapaak installida, aga ikkagi ütles veel, et "ega ikka ainult törtsud, pikemat pasunat tõmmata ikka ei kannata, õhu tõmbab maha kohe...". Et temal oleks vaja olnud veel ka lisakompressorit ...
Aga hääl oli küll vingelt räme

[isakene]

Kas sellised lisatuled kvalifitseeruksid hea nähtavuse saavutamiseks?

https://www.pinterest.com/pin/how-many- ... 732779952/

See on idamaade haigus. Jaapanis näiteks on omaette moevool dekotora kus veokid arutuseni kõikvõimalike lampide ja lambikestega ära kaunistatakse ja kogu selle valgustuse jaoks eraldi võimas generaator kaasas on. Politsei võitleb nendega, aga haigus, nuh...





Balil olles vilkusid kõik ringiliikuvad veokid nagu ehtsad pedemajakad kõigis värvides. Tuunimata veokit seal ei kohanudki.

Esimene ettejuhtunud artikkel: https://www.theguardian.com/world/2023/ ... hoto-essay

[OLAVI]

Seda lampa-farat ei saa ju autol väga sihipäraselt kasutada.
Tööaeg 9 tundi. Režiim 1 tund tööd, 20 minutit jahutamist.
Tundras mingi pikema otsaga peaks iga päev uued ette sättima

Teoorias jah, ju ta ikka töötab enne läbipõlemist rohkem kui 9 tundi ja lennukilt kantakse maha pärast 300 lennutundi olenemata sellest kas üldse sisse lülitati.

Lennukil on pardapinge 27V ja auto akul peaks laadimise ajal ca 28V olema aga kui koormus on praktiliselt võrne geneka võimsusega, siis kukkub akupinge ca 25V juurde ning kui lisada pingelang juhtmestikus 20A juures lambile jõuab veel madalam pinge.
Madalam tööpinge (eriti sisselülimisel, pingelang juhtmetes) pikendab oluliselt hõõgniidi kestvust.

Sai kunagi katsetatud sellist tuld Start akulaadija taga, mis andis käivitusabi asendis 17-18V välja.
Kuna valguskiir on hästi kokku koondatud, siis isegi sellise pingega kärsatas valgus ca 1m kauguselt ajalehepaberi päris ruttu pruuniks.