Riigikaitse eelarve

[maksipoiss]

No aga see ju Eesti ametnike ja poliitikute puhul ju tavapraktika, et näiteks euronõuete (direktiivide) puhul kirjutatakse alla ilma aru andmata kas , kuidas ja mis hinnaga on võimalik midagi ellu viia.

[Kriku]

Samas on ministeeriumil ikkagi juba olemas arvutused, mille järgi kavandatav uus 2% julgeolekumaks ning käibemaksu kasv mõjutavad 2026. aastal enim kõige vaesemaid inimesi. Madalaimas detsiilis ehk siis nende 56 000 Eesti leibkonna puhul, kelle tulud on kõige väiksemad, kahaneb sissetulek viidatud kahe maksu mõjul 3,4% võrra. Vaeste puhul on ka julgeolekumaksu mõju eraldiseisvana suurim. Järgmistes tuludetsiilides on sissetulekut kahandav mõju kokku 2,7–2,8%, aga kõige jõukamas detsiilis 2,4%. Tegu ei ole lõpliku arvutusega, vaid see on tehtud hetkeinfo põhjal.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12030 ... rot-aastas

[Kriku]

Vahet ei ole kas on vaja 1,6 või 5 miljardit. Isegi see ei ole oluline, millist tüüpi moona ja kui palju konkreetselt täpselt soetama hakatakse
Minu arust on lahti selgitamata jäänud mõningad asjad:
1. Kuidas see otsus vastu võeti NATO tippkohtumisel ja kes sellele otsusele alla kirjutas?

Tundub, et see küsimus hakkab tähtsust minetama, sest uued otsused tulevad peale:

Eesti saab NATO-s alanud väevõime eesmärkide uuendamisega endale kümne aasta perspektiivis praegusest veel märksa suuremad ülesanded oma sõjalise valmisoleku ülesehitamisel.

"Juuli alguses edastati liitlastele võime-eesmärkide kavand, mille üle nüüd hakatakse läbirääkimisi pidama ja mille osas kokkulepet on oodata alles järgmise aasta sügisel," rääkis kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimises NATO-suunalise planeerimise juht Meelis Peterson, kes rõhutas, et eesmärkide täpsem sisu ei ole avalik. "Aga nii palju saame ütelda, et need esialgsed võime-eesmärgid, mis on ka Eestile antud, on tunduvalt suuremad ja see kindlasti toob kaasa laskemoona mitte nüüd küll väga suure, sest see oli meil ka enne [üsna suur] planeeritud, aga ikkagi suurenemise," selgitas ta.

Peterson lisas, et NATO ei sea eesmärke käsitulirelvadele, vaid suurema kaliibriga relvadele.

Küsimusele, kas see tähendab ka mitmesajakilomeetrise lennuulatusega rakette, millest on räägitud kaitseväe eelmise juhataja, kindral Martin Heremi sõjalise nõuandega kaasnenud ülevaates, vastas Peterson: "Ka neid, võib öelda jah." Ta rõhutas, et ei saa plaane siiski täpsemalt avada.

https://www.err.ee/1609405807/eesti-saa ... -ulesanded

[isonts]

Vahet ei ole kas on vaja 1,6 või 5 miljardit. Isegi see ei ole oluline, millist tüüpi moona ja kui palju konkreetselt täpselt soetama hakatakse
Minu arust on lahti selgitamata jäänud mõningad asjad:
1. Kuidas see otsus vastu võeti NATO tippkohtumisel ja kes sellele otsusele alla kirjutas?

Tundub, et see küsimus hakkab tähtsust minetama, sest uued otsused tulevad peale:

Otsusena on see muidugi ajalugu. Uus elu tuleb peale. Minule pakub huvi see küsimus selles mõttes, et kuidas Kallas ja Pevkur ei adunud selle sisu? Ilmselt üks neist sellele seal tippkohtumisel alla kirjutas. See Heremi 1,6 miljardidt lõi nagu välk sisse....

[Kriku]

Miks sa arvad, et ei adunud?

[isonts]

Miks sa arvad, et ei adunud?

Sest just KK jaoks tuli see vajadus sellise täiendava rahavajaduse kohta nagu välk selgest taevast. Aga see selleks. Minule endale tundub selles valguses, et see 1,6 miljardi vajadus nii lühikesel ajaperioodil oli Heremi ja Salmi soolo.

https://www.err.ee/1609405807/eesti-saa ... -ulesanded

Võime-eesmärkide tähtajad seatakse keskpikka perioodi, mis on siis seitse kuni 15 aastat. Nii et see näeb päris pikalt ette," rääkis ta.

Mina saan aru sellest nii, et KV alles hakkab analüüsima, mida see kaasa endaga toob. Kas see toob Heremi ja Salmi väljatoodu vajaduste ülevaatamise? Pevkur ütles , et kui täiendavat moona ei saa enne 2027-29 on asi halb. Artiklis mainituga on sellisel juhul ebakõla sees.

[parkija]

Mina omas rikutuses arvan : Oli teada see 1,6 miljardi vajadus , lihtsalt poliitikule omaselt pandi tuima , oldi vait viimase võimaluseni ja kui hr. Herem teema avalikuks tegi siis hakati udu ajama , et ei teatud ja mida iganes sousti sinna juurde .
Kas tõesti usute et kõik need eelarve puudujäägid ja nüüd kavandatud maksutõusud polnud teada , mina ei usu , ministeeriumites pole lollakad tööl , kõik vähemalt mitte .
Ministeeriumid vahetavad omavahel infot , planeerivad , mängivad läbi erinevaid stsenaariume .

Kui võtta lahti Eesti arengukoostöö andmebaas ja seda veidi lehitseda siis , mina näen seal tohutut priiskamist ja raha tuulde loopimist ehk ka sealt saaks säästa , kordan , see on minu rikutuse tasemelt nähtuna .

[Walter2]

Pevkur ütles , et kui täiendavat moona ei saa enne 2027-29 on asi halb. Artiklis mainituga on sellisel juhul ebakõla sees.

Pevkur ütles nii kontekstis Himars rakettide võimaliku tarnega.
https://www.err.ee/1609405306/pevkur-pa ... -suurenema

[Kriku]

Miks sa arvad, et ei adunud?

Sest just KK jaoks tuli see vajadus sellise täiendava rahavajaduse kohta nagu välk selgest taevast.

Miks sa arvad, et tuli?

[Kapten Trumm]

Ei tulnudki, enne asja välja ujumist aeti valitsuse tasemel lugulaulu, et "kõik ministeeriumid on võrdsed" ja Pevkur tuli kurvalt kaminasse tagasi ja pistis kogu asja kalevi alla (st lisaraha ei saa). See aga Salmile ja Heremile ei meeldinud ja asi tehti avalikuks, eesmärgiga panna poliitikud kahvlisse.

Täna tundub, et õnnestunult, vähemalt on hakatud tegema asju selle ellu viimiseks. Kas piisavalt ja kas piisava kiirusega, on iseasi. Pevkuri probleem paistab olevat see, et ta üritas vakka olla ja edasi elada ning see oli nõme tegu. Oleks pidanud ise lärmi lööma.

Aga asjad paistavad olevat liikvele läinud mitte äkki tekkinud poliitikute murest, vaid seepärast, et asi muutus meedias ja avalikkuses suureks teemaks ning kõik tahtsid pretendeerida isamaapäästa rollile (keegi ei söandanud hakata ajama vana jama ministeeriumite võrdsusest).

[isonts]

Meil 4 aasta plaan, 10 aasta arengukava. Nüüd NATO Võime-eesmärkide tähtajad 7-15 aastat, mis pannakse paika alles järgmise aasta sügisel.
Minule jääb arusaamatuks, kuidas 1,6 miljardi jagu väga spetsiifilist moona on vaja just nüüd ja kohe.
Pole raha, pole tootmisvõimekust, teatakse , et seda ei saa enne 2028, kas on olemas võimekus ladustada selline kogus moona, kas on piisavas koguses relvastust sellise koguse moona ära laskmiseks jne...
Tundub natuke plähmerdamise moodi välja. Poliitikud muidugi näevad selles head võimalust riigieelarvesse täiendava raha kogumisena. Püha üritus riigikaitse maksust ju muutus juba kuidagi julgeoleku maksuks...

[ribikardin]

Kohe, õigemini eilseks on laskemoona vaja, sest kahjuks tundub, et alles viimase paari aasta jooksu on avastatud, kes on meie naaber ja, et üldine maailmakorraldus ei ole kohe üldse muutumatu asi. Siin foorumiski on seda, 10+ aastat jauratud, et miks relvastumisel munetakse, nüüd õnneks on jää liikuma hakanud, vist.
Plähmerdamise moodi hakkavad asjad tavaliselt siis olema, kui spetsialistide otsustele tulevad juurde muud asjassepuutuvad stakeholderid, kellele on spetsialistide nõuanded ebamugavad (äkki saab teisiti) või lööb jänes püksi spetsialistide nõuannete kohaseid otsuseid teha (mis küll rahvas arvab). Ja kui siis selgub, et ikka ei saa teisiti, ollakse seisus, kus tulemust on vaja eilseks ja sealt algab kõva stress. See on erasektoris (näiteks masinaehituse projekteerimises) minu arust täitsa igapäevane.

Pange tähele, kui akuutne laskemoonaprobleem lahenduse leiab, siis võetakse ette mõni järgmine juba 10-15 aastat siin foorumis leierdatud võime - tankid. Ja küll selleks kaitseelarvesse ka raha leitakse, sest tegu on meile eksistentsiaalse küsimusega, mida ei saa lahendada stiilis, et "äkki ikka USA või Soome saaks seda teha, meil on ju riigieelarve tasakaalu vaja hoida ja muidu lihtsalt ilus ja tubli olla".

[Martin Herem]

Enda arvates olen vähemalt osadele küsimustele vastused andnud aga eks siis tuleb seda veel teha.

Laskemoona vajadust saab arvutada kahel moel. Kuni viimase ajani olid laskemoona arvutuste aluseks standardid DOS (Day of Supply) või päevavaru. See on standart, mis on saadud läbi kogemuste ja arvutuste. Paraku on need igal riigil vähem või rohkem erinevad.
Näiteks 5.56mm võib olla 150 või 200 padrunit relva kohta. Ütleme, et Eestil on 150. Kui Eestil on 20 000 sellise relvaga võitlejat, siis terve KV 1 DOS oleks 150x20 000 = 3 000 000 padrunit.
Kui need võitlejad on ka NATO-le deklareeritud, siis määrab NATO neile DOSide arvu. Näiteks 30 DOSi tähendab 90 000 000 padrunit.
Kusjuures see ei tähenda tingimata sõdimise päevi. Intensiivsemad lahingupäevad võivad nõuda 4x DOSi päevas ja vähemintensiivsed 0,1x DOSi päevas.
Ukrainas kulus esimestel nädalatel TT moona mitu DOSi päevas. Samas täna läheb seda vaja kindlasti vähem kui "DOS".
Suurtükimoonaga on vist kõik kehtinud standardid peapeale pööratud. Ja kuidas peaks arvutama veel täppismoona, ei tule ühestki seni kehtinud standardist välja.

Nüüd tagasi Eesti laskemoona vajaduste juurde. 3 aastat tagasi oli meie SA suurus alla 30 000. Sõltumata sellest, mida NATO meilt nõudis, peaksime me ju ka ise tahtma, et neil oleks piisavalt moona. Näiteks 30 DOSi. Seda lõppvajadust, juba olemasolevat, aastate jooksul eelarvega hangitavat ja 10 aasta jooksul hankimata jäävad moona, on põhimõtteliselt teadnud kõik ministrid alates 2016. Sellele kuluv rahaline ressurss on alati olnud üüratu. Samas mingid DOSid vähem või rohkem, ei ütle ühele poliitikule suurt midagi. Kui päris aus olla, siis ega see kaitseväelasele ka mingit erilist tõde ei kuuluta.

Ka siis kui KVJid või ministrid arutavad kaitseplaane, saavad nad põhimõtteliselt küsida: millised väed on selles plaanis, millised nõudmised (laskemoona kogus näiteks) nendele esitatakse ja loomulikult, milline on oma riigi osa selles plaanis. Kas siin ei tohiks kellelegi midagi üllatavat olla.
Paraku näeme me kõik ohtu ja sellele vastamise vajadust tulevikus. Täna ju juba midagi on. Homme tuleb juurde. Kuskil on NATO.

2024 jaanuaris paistis kogu pilt üsna vilets. Ühelt poolt on vajadus nagu arusaadav - DOSid ja nende maksumus. Teiselt poolt on vajadus saavutamatult üüratu, selle sisu efekt abstraktne, lootus NATOle korvas aga kõik meie puudused.
Seepärast otsustasingi teha teistsuguse rehkenduse.
Ei sõdi päevadega, vaid konkreetsete üksuste ja nende varustus/relvastusühikutega.
Ei kaitse riiki "kuni tulevad liitlased", vaid likvideerime ise ohu teatud mahus.
Ei räägi vastase hävitamisest, vaid konkreetsete ühikute hävitamisest, konkreetsel meetodil.
Selle tulemusel tekkis 1,6 miljardit. Mis tegelikult saadi ATACMSi moona oluliselt vähendamisel ligi 3st miljardist. Vaadates täna UKRi olukorda ja võimetust kaitsta end liugpommide eest, ei pea ma seda vähendamist eriti heaks mõtteks.

[teeline35]

Ma ei saa aru, miks seda maksu peab pensionäridele kehtestama. Me ju andsime kogu selle iseseisvuse aja, ja te laristasite oma hää äranägemise järgi. Küll Vabadusristi tohterdamiseks, küll siia tänna, oma palgad ka unarusse ei jäänud. Käibemaks surnukirstule tõusis, mida veel? Siin oli juttu, et mingiks ajaks peavad elamud olema energiatõhusad, muidu tuleb trahv. Mis vahenditest kõpitsed, kui peotäis naelu on tähelepanemist vääriv väljaminek?

Olid ajad kus aadel ja vaimulikkond oli maksudest vabastatud. Kas peaks jälle mõne ühiskonna grupi maksudest vabastama?
Rohkem teemasse;
https://www.err.ee/1609407430/ligi-julg ... tsekulusid

Nn julgeolekumaksust rääkides ütles Ligi, et sellega kogutav raha ei kata kaitsekulutusteks vajalikku.

Juba nutt lahti! Kaja Kallase jutt oli, et kaitsekulude tõus oli riigi halva rahandusolukorra põhjuseks mitte sadade miljonite pumpamine nn rohepöördesse ja miljardid sotsiaalkulusid, mis midagi ühiskonnale tagasi ei too! Nüüd, siis Ligi leiab, et kaitsekulusid pole üldse vaja? Õigemini kaks aastat kuni kaitsekulude maks kehtib, siis osa kulusid katab, aga edasi?

[Kriku]

Akf Herem:

Mida Eestil sõjalistest võimetest järgmisena hädasti vaja oleks? On see täiendav õhutõrje, mida ilmselt ei saa kunagi olla liiga palju, on need tankid?

Kui sinna 1,6 miljardi sisse vaadata, siis sellest umbes veerand ongi õhutõrje laskemoon, nii lühimaa kui ka keskmaa õhutõrje laskemoon. Minu arvates järgmine asi, millesse Eesti peaks panustama, ja seda suuresti liitlaste abiga, on luurevõimekus, ehk siis tegelikult nendesamade sihtmärkide üles leidmine. Täna me ehitame natuke abstraktselt seda sihtmärkide üles leidmist liitlaste peale. Me teame, et me saaksime sellega hakkama, õppustel me oleme seda teinud, aga nüüd tuleks minna palju konkreetsemaks ja võib-olla mõningaid asju ise teha. Näiteks õhutõrje puhul õhuseire. Ma tean, et õhuvägi sellega tegeleb, see on kindlasti tehtav Eesti vahenditega ja see ei ulatu kümnetesse miljonitesse.

https://www.err.ee/1609407820/herem-on- ... -usa-peale