Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Tegelikult peame ikka iseendale otsa vaatama - eestlane on lontkõrvaline sinimustvalge murumütsiga orjahing, kellele iseseisvus poolkogemata saabus. Hea on väita, et ei-ei, me ei ole ENSV õigusjärglane ja Eesti Vabariik ja Usbekistani Vabariik on kaks täiesti eri asja. Aga seal said venelased füüsilise märkuse, kui ise ei taibanud ära sõita ja kohaliku vene teatri direktor kirjutas tänukirja, kui teater senisest majast välja tõsteti ja mingi sara asemele anti. Venemaaga on nad sõbrad ka veel, keegi ei süüdista diskrimineerimises. Meie siin ei oska käituda riigina - kui tahad, et su riigi riigikeel tegelikult kehtiks, tuleb luua selline olukord, kus ilma riigikeelt oskamata lihtsalt ei saa hakkama, ei saa ja kõik. Ametnik lihtsalt ei suhtle sinuga sinu emakeeles, isegi kui ta seda oskama peaks. Nagu normaalsetes riikides, näiteks Prantsusmaal. Et Prantsusmaa on suur ja Eesti väike? Kui tahame rahvusena ja riigina ellu jääda, peamegi neis kultuuri asjus käituma nagu suurriik, muud valikut lihtsalt ei ole. Aga seni on meil ikka veel riiklik venekeelne haridus, dubleeritud meedia ja ametnikud nõus suhtlema oma eestlaslikus puu-venekeeles. Venelastel on seda tegelikult hästi imelik kuulata, aga suhtuvad leebelt - pärismaalased vähemalt püüavad "inimkeeles" suhelda. Ja siis imestame, et miks nad keelt ära ei õpi. Ise ka ei õpiks, kui niisama hakkama saaks. End Eesti Vabariigi sulgedega ehtinud ENSV on meil.
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
On Eesti kodakondsust omavad venelased täitsa putini usku , ei salli nad ukrainlasi ja vihkavad ameerikat , telefonihelinaks on vene hümn ja telefonil lasti ikka pikalt heliseda , kui 2 sellist kokku juhtus siis läksid kohe valjuhäälsele venekeelsele jutule et esineda , ma siis andsin neile teada : Asute EV valitsusasutuses , siin käib jutt Eesti keeles ja kui soovite vene keeles suhelda astuge tänavale , meessoost isik sai aru , naissoost isik vaid sai juurde põhjuse mind rohkem vihata .
Integratsioon , on paljas vaht , mille najal on hulk inimesi oma igapäevast toimetulekut taganud .
Integratsioon , on paljas vaht , mille najal on hulk inimesi oma igapäevast toimetulekut taganud .
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Airsofti kohta, et olen tähele pannud, et seal tegelikult on palju eesti meeilseid venelasi. Õpetavad seda ka noortele nolkidele.
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
See kehtib pigem eestlaste osas. 19. sajandil algupoolel mõisnikud pakkusid talupoegadele kartuleid kasvatamiseks. Nood eriti ei tahtnud, vaatasid, et kahtlane värk ja senimaani niisamagi hakkama saadud. Aga siis keegi kavalam mõisnik pannud oma kartulipõllu äärde kupja püssiga valvama ja keelas kõwaste matsidel sinna ligigi minna. Ja vaata imet - paari aastaga oli igas talus kartulipeenarmongol kirjutas: ↑27 Juul, 2024 9:30 Hiljuti sai jõutud järeldusele, et venelastele millegi isuäratavaks tegemiseks peab selle ära keelama, siis on riigivastane trots viljakale pinnasele langenud. Järeldus - venelastel tuleks eesti keele õppimine ära keelata, sest tegu on ikkagi asjaga, mis intelligentsile lubatud.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Seda kartulijuttu räägiti aastat 45 tagasi ajalootunnis 16. sajandi Prantdusmaa kohta...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Nagu juba mainitud, siiski ainult tore õllelaujutt...Manurhin kirjutas: ↑29 Juul, 2024 8:44See kehtib pigem eestlaste osas. 19. sajandil algupoolel mõisnikud pakkusid talupoegadele kartuleid kasvatamiseks. Nood eriti ei tahtnud, vaatasid, et kahtlane värk ja senimaani niisamagi hakkama saadud. Aga siis keegi kavalam mõisnik pannud oma kartulipõllu äärde kupja püssiga valvama ja keelas kõwaste matsidel sinna ligigi minna. Ja vaata imet - paari aastaga oli igas talus kartulipeenar.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Tont seda teab. Dokumentaalselt tõestatud pole vist tõesti, samas, kindlalt ümber lükata ju ka ei saa. Ja üldiselt, igasugu legendid siiski päris tühja koha peale ei teki.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Õige, ikka õlut peab koha peal olema.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Sama Jurtšenko artikli venekeelse versiooni lahkamine grupis Tallintsõ.
https://www.facebook.com/share/p/PsPQs4CiBVMkSfDK/
https://www.facebook.com/share/p/PsPQs4CiBVMkSfDK/
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
No näed. Saavad eesti keelest aru küll (kui kommentaator müüjaga eesti keeles rääkis) aga rääkida ei taha.
Selle vastu aitab kala näoga otsa vaatamine ja eesti keeles vastamine. Soomlastel on vahel komme puu- venelastele mingis savo või turu murdes vastata millest soomlased ise ka aru ei saa
Kui oskaks ise perfektselt võro kiilt siis Tallinna venelastel oleks tükk aega arutamist et "pärismaalased voobze ahhujeli"
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Mõisnikel oli vaja, et talupojad kasvataksid kartulit veremaa turule viina ajamiseks aga maainimese põhi toidujuurikas oli tollel ajal naeris, sest see annab Eesti kliimas kaks saaki aastas.Manurhin kirjutas: ↑29 Juul, 2024 8:44 See kehtib pigem eestlaste osas. 19. sajandil algupoolel mõisnikud pakkusid talupoegadele kartuleid kasvatamiseks. Nood eriti ei tahtnud, vaatasid, et kahtlane värk ja senimaani niisamagi hakkama saadud. Aga siis keegi kavalam mõisnik pannud oma kartulipõllu äärde kupja püssiga valvama ja keelas kõwaste matsidel sinna ligigi minna. Ja vaata imet - paari aastaga oli igas talus kartulipeenar.
Suvine värske (kanamuna suurune) naeris on pehme ja magus ning lapseeas sai isegi poistega tihti naeriraksus käidud neid peenrast välja sikutamas.
(Inimese sööginaerist ei maksa segi ajada loomasööda naeriste, puiste suurte kärakatega.)
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Järjekordne näide alistumisest : Mingi liit soovib bussijuhtide keelenõuete leevendamist ja taksojuhtide keelenõuete karmistamist , et oleks töötajaid valida tuleb palka maksta , koos keelenõuete leevendamisega pressib sisse teine suhtumine töösse , teine kultuur , teine käitumine liikluses , minu arvates ohtlik igas vaates .
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Uudis ise siis ka, kopeerisin juurde - minu arvates - sisust olulisema
Autoettevõtete liit kutsub langetama bussijuhtide eesti keele nõudeid
https://www.err.ee/1609420882/autoettev ... le-noudeid
"Tööjõupuuduse ja kliendisuhtluse digitaliseerimise tingimustes on põhjendatud bussijuhtide keelenõuete leevendamine," kirjutab liidu tegevjuht Kersten Kattai juuli lõpus tehtud haridus- ja teadusminsiteeriumile saadetud pöördumises. "Ühistranspordi arendamise ja tihendamise plaanide tõttu ei kao vajadus bussijuhtide järele, see hoopis suureneb," põhjendab Kattai pöördumises. Bussijuhtidest kaks kolmandikku on praegu liidu teatel vanemad kui 55-aastased. SA Kutsekoda OSKA transpordivaldkonna tööjõu prognoosi kohaselt vahetub järgmise 10 aasta jooksul kaks kolmandikku bussijuhtidest.
"Linnaliini bussijuhid peavad reisijatega suhtlema haruharva, mistõttu B1-tasemel keeleoskus ei ole vajalik ning piisaks A2-tasemest. See võimaldaks vähese keeleoskusega ja alles keelt omandavatel inimestel siin tööle asuda ja seeläbi bussijuhtide puudust vähendada." Kattai selgitab pöördumises, et viimaste aastate jooksul on oluliselt suurenenud digivahendite ja platvormide kasutamine bussides, mistõttu bussijuhtidel on vaja sõitjatega vähem suhelda. Seetõttu ei ole nii kõrge keeletaseme nõue liidu arust põhjendatud, eriti, kui käimasolevad arendustegevused ühistranspordi mugavamaks muutmisel on samuti suunatud digilahenduste arendamisele.
Tomusk tõi välja, et bussijuhtide keeleoskus peab olema piisavalt heal tasemel eestikeelsete liiklusmärkide ja teiste teemärgistuste mõistmiseks. Samuti peab juht oskama ohu korral sõitjaid eesti keeles teavitada ja juhendada. "Keelenõude alandamise arvestatava alternatiivina võiks kaaluda ka nõuetele mittevastavate bussijuhtide keeleoskuse parandamist," kirjutas Tomusk. Sellist teed mindi näiteks haridustöötajate puhul.
Autoettevõtete liit on ka vastu lahendusele, et tööandjad peaks olema kohustatud tegema töötaja värbamisel keelenõude kontrolli.
Kokkuvõttes - vähe bussijuhte ja palju itivärki tähendab, et roolis võiks olla umbkeelne juht. Ja sellest, et tööle võtmisel võiks ise bussijuhi keeleoskuses veenduda, ei taha lugupeetavad bussifirmad midagi kuulda
Autoettevõtete liit kutsub langetama bussijuhtide eesti keele nõudeid
https://www.err.ee/1609420882/autoettev ... le-noudeid
"Tööjõupuuduse ja kliendisuhtluse digitaliseerimise tingimustes on põhjendatud bussijuhtide keelenõuete leevendamine," kirjutab liidu tegevjuht Kersten Kattai juuli lõpus tehtud haridus- ja teadusminsiteeriumile saadetud pöördumises. "Ühistranspordi arendamise ja tihendamise plaanide tõttu ei kao vajadus bussijuhtide järele, see hoopis suureneb," põhjendab Kattai pöördumises. Bussijuhtidest kaks kolmandikku on praegu liidu teatel vanemad kui 55-aastased. SA Kutsekoda OSKA transpordivaldkonna tööjõu prognoosi kohaselt vahetub järgmise 10 aasta jooksul kaks kolmandikku bussijuhtidest.
"Linnaliini bussijuhid peavad reisijatega suhtlema haruharva, mistõttu B1-tasemel keeleoskus ei ole vajalik ning piisaks A2-tasemest. See võimaldaks vähese keeleoskusega ja alles keelt omandavatel inimestel siin tööle asuda ja seeläbi bussijuhtide puudust vähendada." Kattai selgitab pöördumises, et viimaste aastate jooksul on oluliselt suurenenud digivahendite ja platvormide kasutamine bussides, mistõttu bussijuhtidel on vaja sõitjatega vähem suhelda. Seetõttu ei ole nii kõrge keeletaseme nõue liidu arust põhjendatud, eriti, kui käimasolevad arendustegevused ühistranspordi mugavamaks muutmisel on samuti suunatud digilahenduste arendamisele.
Tomusk tõi välja, et bussijuhtide keeleoskus peab olema piisavalt heal tasemel eestikeelsete liiklusmärkide ja teiste teemärgistuste mõistmiseks. Samuti peab juht oskama ohu korral sõitjaid eesti keeles teavitada ja juhendada. "Keelenõude alandamise arvestatava alternatiivina võiks kaaluda ka nõuetele mittevastavate bussijuhtide keeleoskuse parandamist," kirjutas Tomusk. Sellist teed mindi näiteks haridustöötajate puhul.
Autoettevõtete liit on ka vastu lahendusele, et tööandjad peaks olema kohustatud tegema töötaja värbamisel keelenõude kontrolli.
Kokkuvõttes - vähe bussijuhte ja palju itivärki tähendab, et roolis võiks olla umbkeelne juht. Ja sellest, et tööle võtmisel võiks ise bussijuhi keeleoskuses veenduda, ei taha lugupeetavad bussifirmad midagi kuulda
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Muide , keelenõue oli "vägev instrument" Tallinnas , kui bussijuhid proovisid palgatõusu teemat lauale tõsta , tööandjatel oli hea argument selle teema lõpetamiseks : Vaatame esmalt , kuidas te eesti keele oskusega on ja siis kaalume palgatõusu ning palgatõusu nõue , millele kaalu lisamiseks räägiti streigist jäi ära , streik ka muidugi .
Igasugused seda sorti leevendused viidetega töötajate puudusele on väga häirivad , murendavad me keelt ja kultuuri ning kaudselt me iseseisvust .
Igasugused seda sorti leevendused viidetega töötajate puudusele on väga häirivad , murendavad me keelt ja kultuuri ning kaudselt me iseseisvust .
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: andrusjo ja 2 külalist