Vene-Ukraina sõda II osa

[kaugeltuuriv]

Otseselt pole nagu see teema ,rohkem nagu majandus või mobilisatsioon aga üks Vene opositsiooni plogija,kes rohkem nagu majandusmees tõi oma arutluses ära kaks põhjust,miks palganumbrid aina suurenevad.Kokku olevat eelmine aasta armeesse saadud ametlikult üle 700000 inimese.Need jagunesid kolme sorti,oma lepingut pikendavad isikud,tegevteenistusse kutsutud ajateenijad ja lepingulised.Lepinguliste osa on hakanud kahanema kiiremalt,kui orkide armee lootis.Tulemuseks aina suurenev palganumber,mis tähendab aina kiirenevat rahatrükki.Et asi aga rahatrükiga pidavat aina rohkem pilvi keskpanaga kohale tooma näitavat see,et keskpanga juhi suust tuli viimase intressitõusu ajal väga kriitilist juttu just sõjakuludest tingitud inflatsiooni ja rahanduse reaaalreservide otsasaamise kohta.Sisuliselt tunnistas daam,et likviidsed reservid on otsas,riigil olevat igasugu aktsiaid,võlakirju ja kulda,millest raske lahti saada aga balanseerivat sularahakogust kassas trükitavale vastukaaluks valuuta näol enam ei olevat.On jah jüaane,ruupiaid ja drahme aga nendega olevat jama.
Teiseks põhjuseks on see,et seda võlgadesse sattunud,alimente mittemaksvaid või elus käraka panemisega hätta jäänud biomassi on endiselt palju.Nii õelda ideelised suurvene šovinistid olevat juba väga defitsiitne materjal,enamik lepinguid alla kirjutavad on mehed vanuses 40-60,võlgades või alkoholist tingitult eluprobleemide ees.Teisalt annab sõda võimaluse ka kriminaalidele,kes võivad väga lihtsalt isegi raske kuriteo sooritanult minna sõtta ja nii õelda oma süü lunastada.
Küll aga on tekitanud selline mass Vene armeele probleemi ja see on suur,nimelt kvaliteet.Ei ole seal oma peaga mõtlejaid,tõeline kahuriliha.Briti luure arvates on just see põhjuseks selleks,et kahe viimase kuu väga aktiivse lahinguperioodi jooksul on kogukaotused kokku kuskile 70000 mehe kanti,nii tapetud,kui haavatud.Kusjuures ega neid raskemalt haavatuid eriti keegi lahinguväljalt välja ei viigi,peetakse riigi jaoks tarbetuks kuluks.Selline biomass ainult oskabki hurraa karjudes massina peale joosta,pole neid muuks asjaks vajagi.Kogu see unistus,et sellised hakkavad droonidega kamandama ja kõrgtehnoloogilist relvastust haldama,comon,see on ju jutt Monthy Pytoni stiilis musta huumori naljana.
Selliste maksimum on sõita vana BMP-ga miinidele,kärutada T-62 lahinguväljale ja seal endale kas drooni või tankitõrjeraketjga pihta saada või siis massina peale joosta lootuses,et sajast mehest 10 murrab läbi.
Ja ega orkide juhtidel ei jäägi muud üle,kui palka ja rahatrükki tõsta,et võlgadesse ja eluprobleemidesse maandunud isikuid veelgi rohkem püüda.Tõstes summat,saab ka võlglaste baasi rohkem huvituma panna.
Nendest F-16-st.Väidetavalt siis on esimesed kuus tükki kohal,Naki saates näitas mees fotot,mis tehti Lvovi kohal,hägusalt aga tiivakuju meenutas küll F-16 oma.Ukraina Peastaap ei olevat kinnitanud ega ka asja ümber lükanud,küll aga mainis Naki,et kommentaaris õeldud seda,et esmane võimalik kasutus tuleb õhutõrje parandamiseks ja sõltuvalt relvastusest ka tuletoetuseks taevast.Küll aga ei lastavat lennukeid otseselt rindejoone kohale,liiga vähe ja teiseks liiga hinnalised.Õhukaitse ja pikema maa relvastuse kandmine on esmane.
Kui vaadata viimase rünnaku ajal alla lastud Shahedide numbrit,siis nii kõrget tulemust veel ei ole minu arust olnud ning võimalik,et F-16 aitasidki sellele kaasa.
Teisalt hakkas mind huvitama,millist kaugmaarelvastust võib F-16 kanda ja kas hävitaja moona hulka kuulub ka radarivastased raketid.Orkidel on probleem,nimelt järjest auklikumaks muutuv õhuturbe info.Kui nüüd radareid hakatakse rohkem rinde lähedale tooma ja ukrainlastel tekib võimalus neid seal hävitada tänu F-16 kaasaantavale moonale,siis ukrainlastel avaneb veelgi rohkem võimalusi saata pikamaadroone ja Neptun rakette Vene infrastruktuuri kallale.Mis on muidugi läheneva sügise ja talve taustal väga hea.

[Kriku]

Serhi Grabskilt minu arust suhteliselt realistlik olukorrahinnang:

Viimastel nädalatel juhivad eksperdid tähelepanu sellele, et Venemaa ladudes on nõukogudeaegne relvastus otsa lõppemas. Peale selle tuleb Venemaalt sõnumeid, et Vene majanduse olukord halveneb. Samuti olevat Vene armeel raskusi sõdurite värbamisega. Kas see tähendab, et sõjas on oodata pööret Ukraina kasuks?

Olukord on selline, et Vene riik on ajalooliselt alati suunanud kõik, mis tal on, sõjaväkke. Vene sõjavägi on ainuke institutsioon, mis pole kunagi ressursside puuduse käes kannatanud. Nii on olnud alates 16. sajandist ja nõnda on ka tänapäeval. Kui keegi väidab, et näeb märke sellest, et Venemaa ei suuda sõda pidada, siis pole see tõsi. Venelased suudavad sõda jätkata ja neil on selleks ressursid.

Samas peab teie öeldu paika. Aga see on sama kui seista pikas ummikus ja näha, et kusagil kaugel süttib roheline tuli, aga selle süttimine ei tähenda ju seda, et te ummikust kohe välja pääsete. Vaja on siiski endale aru anda, et Venemaa suudab praeguse intensiivsusega sõda pidada 2026. aastani. See on minimaalne prognoos ja see ei eelda suurt mobilisatsiooni. Tegelikkuses on Venemaa oma nõukogude ajast jäänud tehnikast ära kulutanud ainult umbes 40%. Kui selleks kulus kaks aastat, siis vähemalt aasta suudavad nad veel vanamoodi jätkata.

Praegu on näha, et Putin läheb täispangale: ta proovib kokku koguda nii palju tehnikat ja mehi, kui saab. Ning väga tähtis on võitlusvaim: põhiline osa Venemaa elanikest toetab neid pingutusi. Selle pärast ei maksa jääda ootama imesid, vaid vaja on Venemaad maksimaalselt survestada. Info sellest, et Venemaa nõrgeneb, peab Ukrainat ja teisi riike sundima ainult veelgi suuremaid jõupingutusi tegema. Venemaale on vaja nii rindel, rahvusvahelisel areenil kui ka inforuumis panna peale mitu korda suurem surve kui praegu. Ja alles siis võib mingit tulemust loota. Jah, see kõik on objektiivne info, aga see ei tähenda veel seda, et sellel oleks lähiajal mingit reaalset mõju. Vaadake sõjaajalugu: Saksamaa suutis esimeses maailmasõjas peale tungida veel isegi 1918. aasta suvel, nad ründasid väga aktiivselt, aga siis vajus see kõik kokku. Kuid toonane Saksamaa jääb oma võimalustelt praegusele Venemaale mitu korda alla. Kiiret Venemaa kokkuvarisemist ei tule.

Venemaa juhtkond on suutnud Venemaa ühiskonna väga hästi sõtta kaasa tõmmata. Vene ühiskond on ühtselt oma juhtide taga ega anna endale toimuvast aru. Või ei taha seda tunnistada. Ning nad on väga tugevalt keskendunud sellele, et sõda võita. Venemaa elanike jaoks on sõda muutunud enneolematuks võimaluseks teenida palju raha ja nad proovivad teha endast kõik, et sõjategevus jätkuks. Ka Putin ja tema lähikond on olukorraga väga rahul, sest kellelgi enne neid pole Venemaa ajaloos olnud nii palju võimu. Nad teevad faktiliselt kõike, mida tahavad, ja kogu Venemaa kuulub ainult neile. Varem olid seal erinevad eliitgrupid, mingid teisitimõtlejad. Aga praegu on Venemaa üks tohutu laager: segu sõjaväe- ja koonduslaagrist.

Ukraina näeb kaugelt rohelist tuld, kõik saavad aru, et lootus on, ja tulevikus on kõik eeldused, et Venemaa võib korraga kokku kukkuda. See info annab lootust, kuid 2024. aastal sõjas Ukraina kasuks pööret kindlasti ei tule. Rindeolukord on raske. Kõik need abinõud, mille Ukraina riik on oma ressursside mobiliseerimiseks tarvitusele võtnud, hakkavad vilja kandma kõige varem 2024. aasta sügisel. Alles septembris-oktoobris võib rääkida olukorra stabiliseerumisest, mitte varem. Kõik Ukraina juhid, kes ei valeta – aga osa neist ei räägi tõtt –, tunnistavad, et Ukrainal on käsil praegu kõige raskem aeg üldse. Vene armee surub peale korraga mitmel suunal. 2024. aastal pole isegi sellist võimalust, et Ukraina armee suudaks teha pealetungioperatsiooni või tuua pöörde rindel toimuvasse. See pole võimalik. Praegu räägitakse lennukitest F-16 ja sellest, kuidas need kõike muudavad. Aga kuidas need saaksid midagi muuta? Mõelge ise: isegi kui kõik 70–80 lennukit, mis mitme aasta peale Ukrainale lubatud on, tänavu Ukrainasse jõuaksid, ei suudaks Ukraina õhujõud neid kõiki kasutusele võtta. Ja mida suudaksid 70 või 80 lennukit? Ukraina sõjaväe viimaste teadete järgi toetab Vene väegrupi operatsioone 280 taktikalise tasandi lennukit ja umbes sama palju koptereid. Tulemused tulevad ajaga, aga liigset eufooriat tuleb jahutada, muidu on pettumus väga suur.

Sõja võidab lõpuks majandus, sõjaväelased annavad sõjale kõigest ühe või teise kuju. Rääkida, et venelased panevad oma poe kinni, on väga vara. Samas on nende vaherahu üleskutsete taga, mis praegu igalt poolt kuulda, Venemaa ise, see on nende algatus. Vene juhtkond saab samas aru, et nad on ohtlikus olukorras. Ühest küljest on see neile kasulik, teisalt saavad mõtlemisvõimelised inimesed Vene juhtkonnas aru, millised on riskid. Näiteks Elvira Nabiullina ja Mihhail Mišutin on palju ohtlikumad ja selle sõja jaoks rohkem ära teinud kui sellised tegelased, nagu Igor Girkin. Nad on kriisisituatsioonis ennast efektiivse juhina näidanud.

https://forte.delfi.ee/artikkel/1203119 ... ina-kasuks

Kõik see eeldab muidugi Lääne abi jätkumist.

[Vastaja]

Naabrimees on väidetavalt Konstatinovka-Ugledari teele välja jõudnud...
https://t.me/Suriyak_maps/3378
https://t.me/Suriyak_maps/3367
https://vk.com/milinfolive?w=wall-123538639_4267144

[Qwerty226]

Järjekordne War Mapperi uuendus.
2024 juuli seisuga okupeerib venemaa 17,72% Ukraina territooriumist. Juuli kuus vallutati juurde 177 ruutkilomeetrit (0,03%)
https://x.com/War_Mapper/status/1819130516223742408

Panen pildi viimase 12 kuu muutustest:

[uncle_sid]

https://x.com/i/status/1820095228210303371
palju need ei aita, aga positiivne emotsioon ikkagi.

[Kilo Tango]

Oleksandr Syrskyi astus ametisse veebruaris. Ilmselt küll ei oleks Žaluznõiga pilt onud oluliselt erinev.

[ruger]

Õhurünnak Ukrainale käimas

Pure evil Russia has launched another air attack on #Ukraine tonight. Missiles & kamikaze drones reported over the country. Kyiv again looks t be the primary target. Stay safe people.

https://x.com/GlasnostGone/status/1820555612867985721

[mongol]

Selle lendava sitaga on see kõige hullem, et inimesed on harjunud juba.. Kiievis eriti, õhukaitse mull toimib tegelikult. Jah, varjendid on, on tähistatud ja inimesed teavad, lihtsalt undamise või telefoniteate peale ei torma keegi kuskile..
See regulaarne pommitamine olevatki sellise efektiga, et mingi hetk enam ei viitsita, sest kui paugud lähedal käivad, siis minnaks. Kui kaugel, ei viitsi. Kui tuleb sisse, no siis polnud mõtetki minna.
Kui aus olla, siis ega Harkiviski ei viitsi ise minna kuhugi, olenemata kogemusest. Püsid enam-vähem eemal haiglatest, koolidest, kaubanduskeskustest ja pigem sätid end väeosade juurde. Teada ju, mida sihitakse.

[Kriku]

Postimees käis Donetski ja Harkivi oblasti rinnetel juuli lõpus ega kuulnud üheski üksuses, et neil oleks hea seis mürskude ja miinipildujamiinidega. Kõigis üksustes kordus sama jutt, mis kevadel: sihtmärke valitakse väga hoolega, sest mürske on lihtsalt nii vähe. Mõnel rindeüksusel oli päevaks vaid paar ühikut moona.

Postimehele ühes rindeäärses linnas intervjuu andnud Ukraina maavägede 10. armeekorpuse asejuht brigaadikindral Serhi Baranov ütles, et mürsupuudusega on otseselt seotud teine Ukraina armee suur probleem: Vene üksused on viimastel kuudel mitmel korral edukalt rünnanud ja suutnud veidi rindest läbi murda sel ajal, kui ukrainlased tegid rindel brigaadivahetusi. Selliseid brigaadivahetamisi rindejoonel viiakse läbi tihti, kuid just viimastel kuudel on Vene armee seda edukalt ära kasutanud. Näiteks hiljuti Toretski linna all või siis kolm kuud tagasi Pokrovski linna suunal. «Probleem pole üksuste vahetamises. Probleem on laskemoona puudumine,» väitis Baranov, pidades eelkõige silmas suurtükimürske ja miinipildujamiine. «Lääne mürsuabi ei tule. Vähemalt meie suunal pole me tundnud, et mürske oleks rohkem.» Baranov vastutab rinde hoidmise eest rohkem kui saja kilomeetri ulatuses Kupjanskist kuni Lõmanini, mis asub Donetski oblasti põhjaosas.

«Mulle isiklikult paistab see nii, et ameeriklased kontrollivad, juhivad sõja intensiivsust sellega, kui palju nad meile mürske annavad,» ütles Baranov, kes kuni tänavu kevadeni juhtis kogu Ukraina armee suurtüki- ja raketivägesid. Brigaadikindraliks sai ta täpselt aasta tagasi, 42-aastasena. «Olgem ausad, Euroopa Liidu jutt ühest miljonist mürsust – see on [jutt] mittemillestki,» lisas kindral.

Euroopa Liit on lubanud Ukrainale miljonit suurtükimürsku juba poolteist aastat, aga pole siiani suutnud lubadust täita. «Me ju võidame praegu Euroopa jaoks aega,» ei mõistnud Baranov Euroopa Liidu võimetust Ukrainat aidata. «Saage aru, et minimaalselt kahe aasta pärast on Venemaal juba 1,5 miljoni meheline armee. Meie sel juhul neid kinni pidada enam ei jaksa.»

Kunagi varem kaks ja pool aastat kestnud sõja jooksul pole ühel sõdival poolel olnud initsiatiiv nii pikalt nagu Vene armeel praegu. Selle põhjus on Vene armee vähemalt kahekordne ülekaal elavjõus ja vähemalt nelja või viie kordne ülekaal suurtükimürskudes, absoluutne domineerimine õhus ning Ukrainale järelejõudmine luure-, juhtimis- ja droonitehnoloogiates.

Vene armee on Donetski oblastis lakkamatult rünnanud laial rindel juba kümme kuud, kuid pole vaatamata ülekaalule suutnud kuskil ukrainlaste kaitsest läbi murda. Tasapisi liiguvad nad Donetski rindel siiski kõikjal edasi. Vene üksused on jõudnud Ukraina kaitse jaoks kolme tähtsa linnani – Tšassiv Jari, Toretski ja Kurahhoveni – ning lähenevad järjest Ukraina armee tähtsale logistikakeskusele, Pokrovski linnale, mis asub sisuliselt juba piiril Dnipropetrovski oblastiga.

Ukrainas hinnatud militaareksperdi, erupolkovnik Konstantin Mašovetsi hinnangul võivad Vene väed Pokrovski alla välja murda juba selle kuu lõpuks. Ukraina armeele tähendaks Vene vägede Pokrovski alla jõudmine väga tõsiseid logistilisi probleeme üksuste varustamisega Donetski oblastis. Praegu on rinne Pokrovskist 16 kilomeetri kaugusel. Sellel suunal ongi Vene armee edenemine kümne kuuga olnud kõige kiirem: möödunud aasta oktoobri alguses seisid Vene üksused Pokrovskist veel 75 kilomeetri kaugusel, nii et kümne kuuga on Vene armee seal edenenud 60 kilomeetrit.

Brigaadikindral Baranov ei jaganud levinud arvamust, et juba kümme kuud laial rindel ründaval Vene armeel on varsti jõud otsas ning hiljemalt sügisvihmade ja pori saabumisega nende hoog peatub. «Sügise ja pori tulek neid ei peata. Nad ei ründa ju ka praegu rasketehnikaga, nad ründavad jalaväe, droonide ja suurtükkidega,» ütles Baranov. «Neil ei saa toss otsa. Peate aru saama, et neil on tohutult ressurssi.» Baranov rõhutas, et Venemaal on säilinud võime kasutada mastaabiefekti, toota kõike odavalt ja palju. «Meil on vaja selliseid relvi, mis nivelleeriksid nende mastaabid,» ütles brigaadikindral. «Seni olid kaks aastat sellisteks relvadeks suurtükid. Nüüd arvan, et selleks peavad olema droonid.»

Vene armee võimet peale tungida suurendab iga kuuga tasapisi kasvav lennukitelt heidetavate liugpommide (KAB) tootmine. 250–1500-kilosed pommid on praegu Vene armee kõige efektiivsem relv Ukraina armee kaitsepositsioonide purustamisel. Keskmiselt heidab Vene armee rindel praegu iga päev 100–120 liugpommi. «Vene KABid demoraliseerivad väga kõvasti sõdureid,» ütles ühe Ukraina pataljoni staabiülem. «Nad näevad, et meil lihtsalt pole mitte midagi KABidele vastu panna,» nentis Baranov. «Patriot-[õhutõrje]süsteeme on lisaks linnade kaitsmisele hädasti vaja ka selleks, et lihtsalt kaitsta meie sõdureid eesliinil, et hävitada KABe kandvaid lennukeid.»

https://maailm.postimees.ee/8072394/pos ... ole-piisav

Liugpommid + mobiliseeritute ja vanatehnika utiliseerimine on loll-lihtne, kuid töötav taktika .

[Kriku]

ISW:

Vene üksused on saavutanud märkimisväärset taktikalist edu Pokrovski suunal Avdijivkast läänes ja loodes, teatab Sõjauuringute Instituut (ISW). Geolokatsiooni järgi hoiavad nad positsioone Novoselivka Perša lääneosas, hõivasid Vovtše ning edenesid sellest külast lääne ja põhja pool edasi, samuti liikusid venelased edasi Netailove külast lõunas asuval metsaribal. Vene armee proovib praegu laiendada hiljutise läbimurde piirkonda Progressi ja Vovtše küla piirkonnas. Venelased on pealetungi intensiivistanud ja toonud lahingusse värskeid reserve. Nad liiguvad mööda raudteed läände Novohradivka ja Selõdove poole, praegusest rindejoonest ligikaudu 12 km lääne pool asuvate suurte ja kindlustatud asulate suunas. Üsna sügav kiil – 4-5, kohati 6-7 km – ohustab eeskätt Ukraina relvajõudude paremat tiiba, mis hoiab kaitset Venemaa läbimurdetsoonist lõuna pool Vovtša jõe ja sellele paisutatud veehoidlate juures. Kui Venemaa edasitungi ei suudeta peatada, siis on nende praegu soodsate positsioonide hoidmine ukrainlaste jaoks mõttetu ja ohtlik. Pingelisemaks läheb olukord ka Donetskist põhja pool. Vene üksused jätkavad intensiivset rünnakut Toretski suunas ja ründavad ukrainlaste positsioone linnas liugpommidega. Venelased on edasi liikunud ka Nju-Jorki küla edelaosas (Toretskist lõunas), Jurivka külast edelas (Nju-Jorkist veidi lõuna pool), Železniis ja Severniis (mõlemad Toretskist kagus).

Üldjoontes meenutab praegune olukord 2022. aasta suve, kui Vene armee surus edasi Donbassi rinde keskmises sektoris ja Ukraina armee hävitas territooriumi kaotamise hinnaga edasitungivate venelaste elavjõudu. See strateegia võimaldas Ukraina armee juhtkonnal koguda reserve järgmisteks edukateks pealetungideks. Kuid võrreldes 2022. aastaga on olulisi erinevusi. Esiteks, Ukrainal pole suuri reserve ja olemasolevad üksused on sageli alamehitatud, sest riigi juhtkond ei suutnud pikka aega korraldada mobilisatsiooni. Teiseks, kui kaks aastat tagasi tegutsesid toona alamehitatud Vene armee formatsioonid teistel suundadel passiivselt ja mõtlesid rohkem hõivatud positsioonide säilitamisele, siis nüüd pole see enam nii.

Samal ajal Pokrovski ja Toretski piirkonnas pealetungimisega proovivad Vene väed rünnata kõikjal: nii Donetskist lõunas kui ka Lõmani piirkonnas. Nad ei loobu katsetest vallutada tagasi eelmisel aastal Zaporižžja oblastis kaotatud positsioonid ja jätkavad rünnakuid Harkivi oblastis nii Kupjanski juures kui ka mais hõivatud Belgorodi oblastiga piirnevatel aladel. Vene armee erilistest kordaminekutest neis rindesektorites ei saa siiski rääkida – enamik rünnakuid lüüakse tagasi ja isegi õnnestumise korral liiguvad nad edasi vaid paarsada meetrit, mis muudab olukorda vähe. Pealegi tähendab iga ebaõnnestunud rünnak venelastele kaotusi, mis on mitu korda suuremad kui Ukraina kaotused. Kuid see aitab siiski kaasa Vene üksuste tegevusele suvise pealetungi põhisuunal, andmata Ukraina armeele mahti nihutada sinna oma reserve.

Pärast Avdijivka langemist kevadel olid eksperdid kindlad, et Vene armee jätkab pealetungi linnast läänes ja loodes, seades endale minimaalseks eesmärgiks jõuda Donetski oblasti halduspiirideni. On ilmne, et Ukraina armee juhtkond oli neist plaanidest teadlik. Oli ka teada, et Ukraina kindlustused Venemaa pealetungi teel on nõrgad või puuduvad sootuks. Uued kaitseliinid rajati hädaolukorras, paljud jäid lahingutegevuse läheduse tõttu välja ehitamata. Oma mõju avaldasid ka Ukraina enda vead, näiteks oluliste positsioonide ära andmine Otšeretuvate juures üksuste läbimõtlemata rotatsiooni tulemusel. Nagu Otšeretuvate puhul nii ei kipu venelased Progressi ja Vovtše juures kiirustama, eelistades tegutseda ettevaatlikult ja täpselt, laiendades järk-järgult läbimurdetsooni ja püüdes kindlustada oma tiibasid. Ühelt poolt annab see Ukraina armee juhtkonnale võimaluse sulgeda ohtlik suund ja sissepiiramisohtu sattuvad väed välja tuua. Teisalt ei anna see võimalust kiireks vasturünnakuks ja kaotatud positsioonide tagasi võitmiseks.

Kui rääkida rinde üldisest olukorrast, siis isegi Ukraina armee tõenäoline taandumine veel mõne kilomeetri kaugusele Pokrovski ja Toretski suunas ei ava Vene väegrupile Tsentr mingeid uusi võimalusi ja selge on, et ka ukrainlased ei kavatse käega lüüa.

Oleksander Kovalenko:

Olukord on väga raske. See pole veel kriitiline, kuid hakkab kriitiliseks muutuma. Minu meelest pole Pokrovski ja Toretski suund eri suunad, vaid see on tegelikult üks suund, millel ei tegutse ainult Vene väegrupp Jug, kellele Donetski oblast on traditsiooniline vastutusala, vaid ka väegrupp Tsentr. Need kaks väegruppi on ühendatud üheks ründegrupiks ning tegutsevad Toretski ja Pokrovski juures koos, nende ülesanded on omavahel seotud.

Nende esimene ülesanne on jõuda Vovtša jõe vasaku kalda ja T0511 maanteeni. Teine ülesanne on mööda seda maanteed liikuda Pokrovski poole. Kolmas ülesanne on Vozdviženka küla kaudu läbi lõigata maanteetrass T0504, mis on peamine logistiline arter Pokrovski, Kostjantõnivka ja Tšassiv Jari vahel. Neljas ülesanne on Toretski linn vallutada. Need ülesanded on kõik ühendatud ja omavahel seotud.

Praegu on venelaste jaoks põhiline T0511 juures läbi murda esimene Ukraina kaitseliin Serhijivka, Želane ja Novoželane küla vahel. Teine liin on Orlivka ja Mõkolajivka vahel ning kolmas liin Novohradivka linna juures. Kui venelased pääsevad neist kolmest liinist läbi ja lõikavad läbi T0504 tee, siis võib juba rääkida Pokrovski suunal kriitilisest olukorrast. Praegu ründavad nad Vozdviženka küla juures, enne seda tegelesid nad seal viimased poolteist nädalat ümbergrupeerumisega ja oma lõunatiiva tugevdamisega Lozuvatske, Tõmofijivka, Lõssõtšne ja Svõrõdonivka küla juures. Vene armee on tekitanud tingimused, et luua eeldused pealetungiks Vozdviženka juures.

Ma arvan, et augusti lõpuks saab selgeks, kas seal tekib kriitiline olukord. Kui venelased lõikavad T0504 läbi ja alustavad rünnakut Novohradivkale, siis on kriitiline olukord kätte jõudnud. Kui aga Novohradivka kaitse on hästi organiseeritud, siis võib see kujuneda Vene armee jaoks Donetski oblastis tõsiseks tõkkeks, sest seal on nii looduslikud kui ka insenervägede loodud tõkked, mis muudavad selle Ukraina poolt vaadates suurepäraseks kaitsepositsiooniks.

https://forte.delfi.ee/artikkel/1203124 ... iliseerida

[wk2]

Seoses USA kaugmaarelvade kasutamise keeluga Venemaa territooriumil kaotas Ukraina ainulaadse võimaluse hävitada suur hulk Su-34 lennukeid. Suve alguses palus Kiiev rohkem kui korra Washingtonilt luba tulistada Ameerika kaugrelvadest Venemaa sõjaväelennuväljadel, vahendab Forbes. Kuna lääs keeldus luba andmast, kasutas Kiiev Venemaa territooriumi ründamiseks enda toodetud relvi. Viimati, ööl vastu 3. augustit ründas Kiiev droonide abil Morozovski sõjaväelennuvälja. Ukraina luure teatas, et hävitati üks Su-34 ja veel kaht lennukit kahjustati. Ukraina püüab hävitada Su-34, mis kannavad KAB-sid. Ka Venemaa Föderatsioon mõistab seda väga hästi ja püüab suurema osa oma lennukitest kaugematele lennuväljadele ümber paigutada. Eksperdid kirjutavad, et suve alguses avanes Kiievil hea võimalus ühe hoobiga hävitada umbes 10 lennukit Su-34, mis baseerusid Voroneži-Maltsevo lennubaasis. Seejärel saatis Kiiev Washingtonile palve anda luba õhubaasi ründamiseks ATACMS-rakettidega. Valge Maja seda aga ei lubanud. Kreml otsustas kahjutult lennunduse ümber paigutada sügavale Venemaa Föderatsiooni. Eksperdid ütlesid ka, et isegi kui Ameerika Ühendriigid annavad tulevikus löögi sügavale Venemaa Föderatsiooni, on juba hilja, kuna kogu põhilennundus jääb ATACMS-i ulatusest välja. Et sundida vaenlast mitte alustama KAB-idega massilisi lööke, on vaja hävitada kuni 10 Su-34 lennukit.
https://www.dialog.ua/war/299406_1722924244

[Turist 47]

Orkide prioriteet on jõuda Vovtša jõe vasaku kalda ja T0511 maanteeni - liikuda piki maanteed Pokrovski poole.
"Samaaegselt" Vozdviženka küla kaudu, üritamaks läbi lõigata maanteetrass T0504....

Ork väidab, et on sisenenud Zhelany’sse..(ei kinnitust?)
Ork on Toretski halduspiiridel, ei linnas. Linna purustatakse süsteemselt, äärmusliku põhjalikkusega, - "plokkide kaupa".
Väide.
Ork väejuhatus on kehtestanud väga range distsipliini. Väed peavad minema "lõpuni", ainus võimalus tagasi pöörduda on lahingumissiooni edukas täitmine.
200, 300 evakuatsioone, praktiliselt, ei toimu.
(https://war.obozrevatel.com/ukr/zmushuy ... rasnov.htm)

[Kriku]

Ork väidab, et on sisenenud Zhelany’sse..(ei kinnitust?)

DeepState kaardil juba eile. Mille põhjal, ei tea. Ju vist on õige, aga see ei pruugi tähendada kaitseliini läbi murdmist.

[Ulfhednar]

https://x.com/AMK_Mapping_/status/18207 ... -AJeg&s=19

Ukrainian forces, supported by 4 tanks, reportedly launched an incursion into Kursk Oblast and advanced several hundred metres into Russian territory.

Tundub, et Syrsky on järgmise ressursside kulutamise opi ettevõtnud.

[karli]

https://x.com/AMK_Mapping_/status/18207 ... -AJeg&s=19

Ukrainian forces, supported by 4 tanks, reportedly launched an incursion into Kursk Oblast and advanced several hundred metres into Russian territory.

Tundub, et Syrsky on järgmise ressursside kulutamise opi ettevõtnud.

Su toon ukrainlaste suunal on alati must ja negatiivne aga seekord ajasid lausa naerma. Mida need Ukrainlased sinu arvates siis tegema peaksid? Kiirelt alla andma et keegi enam ressursse ei raiskaks?