Looduskatastroofid

[Kapten Trumm]

Suurtest linnadest eemal hakkab lähitulevikus probleeme tekitama pardakk kuivenduskraavide korrashoidmisega.
Kuna kuivenduskraavid läksid enamasti erastamisele koos maaga, kuid ilma selgesõnalise kohustuseta neid korras hoida - samas riigipoolne korrashoid ka puudub - siis tänaseks on üllatavalt paljud kraavid käsivarrejämedust võsa täis, truubid umbes jne - mõnigi maa-asula on juba uppunud.

[ruger]

Jaapanis 7.1 palli maavärin-videos

Powerful 7.1 Magnitude Earthquake Strikes Off Japan’s Kyushu Coast, Triggers Tsunami Warning

https://www.youtube.com/watch?v=9EE4xF10-AY

[Peeter]

Tartus on Riia tänava raudteesilla alused üleujutused traditsioonilised, kas just iga aasta, aga küllalt tihti (ajakirjanduse andmetel näiteks 2017, 1978 jne jne).

Panen kah mõned asjaolud siia kirja, et pilt sellest raudteealusest viaduktist täiuslikum oleks.
Viimase ristmikuremondi ja tunnelite uuristamisega sadevete vallas midagi "ära", ega "juurde" teadaolevalt ei tehtud. ca 2017 rajati uust sadevete kollektor, mida siis kirjeldan nüüd ülesvoolu minnes. Kes soovib, saab ise kaardi pealt järgi vaadata. Vaba-Tähe ristist hakati meetrise toruga ülesmäge minema piki Vaba tänavat. Selles kohas läheb piki Tähe tänavat taha otsa kaldega Veevärgi suunas ca 80cm-ne sadevee kollektor. Ehk siis selles ristis toimub ülevalt tuleva vee 90kraadine ristumine Tähe-trassiga. Nüüd selle meetrise toruga mindi üles piki Vabat, seejärel pöörab see sama kollektor Kastanisse ja kihutab edasi ülesmäkke Riia-Kastani risti suunas. Kohalikud piirkondlikud ja ka naabertänavate jne ümberakaudsed sadeveekaevud jooksevad sellesse samasse kollektorisse. Jõudes Riia-Kastani risti, teeb kollektor jällegi 90kraadise pöörde ja suundub piki Riia tänavat raudteetunneli poole ja sealt edasi alt läbi kaugemale. Raudteetunnel ise on madalam koht, kuhu tulevad nii maa alt kui ka maa pealt kokku sadeveed nii Raudtee tänavalt (sinna omakorda Elva tn kaudu jne), Lembitu, kui loomulikult ka nagu juba eelpool kirjeldatud laialt ja asfalteeritud Riia tänavalt terves oma laiuses ca kilomeetriselt alalt (nb! nii maa pealt, kui ka maa alt) (lisandub Väike-Kaar maa pealt). Lisandub veel ports tänavaid, mis kõik annavad oma sadevee sellesse samasse kollektorisse, mis Riia-silla alt läbi läheb. Teisel poolt Riia-silda lisandub veel Vaksali tänav nii maa alt, kui pealt ja lisaks kallete järgi ka veel Kastani tänav Riia tänava raudteejaama poolsest osast. Kogu selle kandi sadeveed juhitakse kokku sellesse samasse Riia-Kastani-risti all olevasse meetrisesse Kastani-Vaba-kollektorisse- nii maa alt, kui ka maa pealt. Ja seesamune igasse poole mitmesadade meetrite ulatuses augus istuv viaduktialune ongi looduslikult nendes oludes selle kollektori "maapealseks kompensatsioonimahutiks". Nüüd mis juhtub, kui "pauk ära käib"? St kui tuleb suur ja mahukas vihmavaling (võimalikud variandid). Selles vaadeldavas kollektori teeninduspiirkonnas lööb pauguga kaane pealt lendu Vaba-Tähe ristis asuva kollektori luugi- seda siis juhtumil, kui taha Veevägi suunas minev kollektor ei võta enam vastu nii palju vett, kui nii linna poolt tulev Tähe-toru ja ülevalt pähe lajatav suurem Vaba-Kastani-Riia-toru talle ette annavad. See oli ka seekord. Kui hommikul linna läksin, siis poiss mul juba helistas, et "ära sa mine (sõida) sealt, sealt ja sealt, jne, et igalpool on üleujutused)". No nii, vaja ikkagi, hakkasin ikka minema. Esimene asi siitpoolt minnes, vaatan, et Võru-Sõbra-ristil sadeveekaevul luugi pealt löönud, poliis kollaste vilkuritega turvamas ja täis-Sõbra tänava ulatuses-laiuses läheb minimaalselt 10 cm ja maksimaalselt äärekivikõrguses "Sõbrajõgi" Emajõe suunas alla. See on siis kah sama Vaba-Kastani kollektori teenindusala. Sõbrajõgi oma senises mahus lõppes kuskil alles Kalevi tänava kandis, nii, et Raua tänavale pöörates sai juba rahulikumalt ujuda. Raua tänavale tuli praktiliselt igast ülevalt alla tulevast tänavast mingi "jõgi-või-oja" (mis ei ole ka mingi üllatus, vaid täitsa tavapärane). Vaba-Raua ristist üle sõites korra kiikasin- nojah ülevalt tuli korralik kosk "Vabajõgi" nagu ikka siis, kui kaevu Vaba-Tähe ristis minema löönud, edasi rohkem sinna oma nina ei toppinud- teadagi, kollektor jälle lõhki ja enne rahu ei saa, kui vett taevast&maaaalt peale tulema ei hakka. Kuna siinkandis elanud pea kogu elu, üle 50 aasta, toimetused tehtud ja aega kah oli, siis huvi pärast läksin vaatama viaduktialust- ja ei midagi uut..... Aga nüüd teen siia ühe märke, mida ma arvan et enamus (ka tartlasi) ei tea. Kuna mina aga elan selles kandis ja sel ajal käisin ka igapäevaselt koeraga seal raudtee ääres jalutamas ja kuna sellel objektil töötas ka üks minu tuttav, kellega siis omavahel infot vahendasime nn "kaevajate ja kohaliku kogukonna vahel". Mina talle, et mis ja kus siin millal ajaloos on olnud (peale seda, kui kaevendit kaevates mingi lõhkekeha välja tõmbasid ja demineerijad kahjutuks tegid), ja tema mulle, et millise insenertehnilise rajatisega tegu on. Nimelt juba enne seda viaduktipuurimist, varem, käis läbi jutt, et kohe peale sadamaraudtee ülesvõttu rajatakse selle asemel juba kauaoodatud tänav- see sama Vaksali tänava pikendus, mille kaudu oleks terviklahenduse korral oluliselt võimalik vähendada kesklinna-Riia tänavat -jne läbivat liiklusvoogu. Mida juba ammu on oodatud. Mina mäletan juttu sellest pikendusest nüüdseks juba 50 aastat. Kogu selle aja jooksul on ainult jutt ja lubadused "pikemaks" läinud, lahendust ennast pole meetritki tehtud. Hoopis vastupidi, seda kava on vastutöötamisega saboteerima hakatud. On nii, siis on, uued ajad, uued tuuled. Aga okei läheme edasi, Riia-Vaksali ristist Riia tänava all olevast juba eelpool mainitud kollektorist piki raudtee äärt rajati uus kollektor kas oli see meetrine, või meeter-10-ne (alates ristist, st teenindaks ka sillaalust kunstjärve), igaljuhul mitte mingi peenike kiitsakas. See uus kollektor kulgeb piki Vaksali tänava pikenduse trassi, tagades lisaks ka selle (tulevase) tänava sadevete äravoolu. Kui seda nägin ja teada sain, siis mõtlesin, et vat see täiendav meetrine nn Vaba-ristist mööda-kollektor peaks nüüd küll suutma tagada, et kui restid viadukti all ummistunud pole, siis rohkem vast enam uputusi ei tule.... sest veel eelmist Riia-Kastani kollektoritööd tehes kui uued meetrised torud ka juba kenasti paigas olid, oli samasugune suur sahmakas, mis näitas ära, et kui ikka korralikult uputab, siis pole ka sellest meetrisest Riia-Kastani kollektorist tolku.... Uus kollektor suundub piki eeldatavat trassi sadamaraudtee koridori poole aga lõpeb ära Väike-Kaare sihil raudteeülekäigu juures vahetult enne sadamaraudtee koridori jõudmist. Oleks väga loogiline, et kollektor läheks sealt edasi nii, nagu tänavat rajada kavatseti ja allamäge isevoolu jõuakski linna sadevetest samamoodi kesklinnast&Karlovast mööda sinna tähetänavakanti välja. Kuna meil on värk projektipõhine, siis alustati sealt Väike-Kaare-ristist. Sellesse risti rajati üles tõstmiseks ümberpumpla. Riia tänavalt tulnud jäme meeter+-ne kollektor pumbatakse 6 meetri sügavuselt üles 3 meetri peale, kust siis suunatakse väikese kohaliku (+/-40cm) sadevete harutänava-toru kaudu Võru tänavale, ja mis siis allapoole linna peale Karlovas voolates sellesse samasse Tähe tänava 80cm torusse kokku jõuab. Kui küsisin, et "Miks te seda pumplat siia jamate? Ei ole ju vaja seda suurt Võrusse suunata ju? Pange kohe otsejoones piki sadamaraudtee koridori (loomuliku kaldega ju!) tänavasihis/suunas luha poole minema!", siis tuli vastus "Mina pole ütleja suured saksad teavad, me ainult teeme seda, mis projektis on". Ja nii jäi. Vahepeal on tänavaplaanid järjekordselt kalevi alla lükatud, torud samamoodi (jällegi läks ainult jutt vingemaks), ja tundub, et ega ka silla aluste tänavarestide arvukus ega nende pindala, ega nende puhtana hoidmine pole kellegi asi ega kohustus ega mure. Ometigi läheb sellest looduslikust järvekesest kaks meetrise diameetriga "jõesängi" välja, et seal sellist jama ei oleks....
Esimene asi oleks kohe näiteks ühe kollektorisse mineva ühese äärekiviresti asemel ritta 4-kuni-5 paigaldamine niimoodi, et nende teenindamisel kogu vesi ära voolama mahuks ja siis jääb loota, et vast selle mõne nelja-viie praeguse ühelise resti asemel nt 20 resti ikka korraga sodi täis ei löö.... Ja võtta ja määrata ära inimene, kelle personaalne vastutus on restide sodist vaba hoidmine (nb ka vihmasaju ajal). Mitte, et seda peaks töösangari ja kangelasena Veevärgi direktor Kapp isiklikult uputuste ajal puhastamas käima, et kõik näeksid kuidas raskuste korral juhtkond palehigis ise ka töötab.

Ja hoopis eraldi teema on veel see, et tundub, et linnas pole ei valmisolekut, ega ka plaani kes ja kuidas peaksid käituma linnaliikluse korraldamisel häda- või eriolukorras (mida kahtlemata Tartu linna peamise transpordikoridori Riia tänava olulises ulatuses erakorraliselt liikluseks sugumine/sulgemine kahtlemata on).

[isakene]

Mootor mootoriks, vanakooli diisel käiks vist vee all ka, aga kui õhufiltri kaudu vett sisse luristatakse, siis kipuvad kepsud kõveraks kiskuma (vesi ei ole survetakti ajal nii järeleandlik kui õhk). Ehk siis, kui kõrgel on õhuvõtt ja kas laine lööb sisse või ei.

Vist isegi sellisele luxusmaasturile, nagu Range Rover lubatakse ametlikult ilma ümberehitusteta 900 mm sügavuste veetõkete läbimist.

OT algus:
Kõik oleneb autoomaniku teadmistest ja leidlikkusest. Saab ka väga odavalt. Videos on liikuriks 80-ndate Nissan Patrol

https://www.youtube.com/watch?v=tKePT2I-ORU

OT lõpp

[2korda2]

No päris 50 aastat pole sadamaraudtee sulgemisest ikka juttu olnud. Siis oli meil veel suur kodumaa, kus raudteeveod olid primaarsed. Eriti primaarne oli natslikest baltimaadest lihatoodete äravedu. Samamoodi ei tulnud siis veel kellelgi mõttessegi seada kahtluse alla olematu omahinnaga õli põletava keskkatlamaja asendatavus. Nende jaoks oli raudteed vaja.
Küll aga hakkasid jutud ruttu liikuma lihakombinaadi seisma jäämise järel. Venna hea sõber omab (nõukaajale mitteomast suhteliselt suurt) krunti Teguri tn ja temal oli kohe algusest plaan krunt risti pooleks mõõta ja uue magistraali äärde jääv pool eraldi eramumaana maha müüa. Tutkit.
Minu jaoks on ka üllatav, et Väike-Kaare juurde planeeriti ümberpumpla, mis vett kõrgemale tõstab. See kõlab jaburalt arvestades, et raudtee juures on maapinna kõrgus >60m merepinnast aga Tähe tänaval juba <50m merepinnast. Selles suunas on Tartus täiesti arvestatav kõrgustevahe. Olen seda oma nahal tunda saanud kui 80-ndatel õnnestus kambaga kuskilt miski käsidresiin (10kond teismelist mahutav, üles-alla kangiga hoogu andev) leida ja seda sadamaraudteel ka käiata üles-alla lõbusõiduks.

Mina ei ole nii optimistlik võimaluse osas, et täiendav meetrise läbimõõduga toru oleks uputuse ära hoidnud. Uputus oleks olnud väiksem ja kiiremini lahenenud, seda küll. Seesama kirjeldatud Sõbra tänava jõgi üksi oleks täiendava meetrise toru lootusetult ära uputanud. Üldiselt aga pole ju olukord hull - kord aastas tund-paar läheb ristmik umbe?

[Runkel]

Pange kohe otsejoones piki sadamaraudtee koridori (loomuliku kaldega ju!) tänavasihis/suunas luha poole minema!", siis tuli vastus "Mina pole ütleja suured saksad teavad, me ainult teeme seda, mis projektis on". Ja nii jäi.

Tõepoolest hea mõte! Seda trassi oleks saanud ka väiksema teelõhkumisega ja sulgemisteta teha.

[Peeter]

No päris 50 aastat pole sadamaraudtee sulgemisest ikka juttu olnud.

Jutt ei käi sadamaraudteest, vaid Vaksali tänava pikendusest ja läbimurdest Võru tänavasse. Meelde on jäänud, et olin siis 5-6-7-ne, kui ema tuli ja ütles, et meie jääme oma mängumaast "raudtee äärne" kohe nüüd ilma, sest hakatakse rajama Vaksali tänava pikendust ja see peab külmhoone vahelt kuskilt Võru-Kastani-Vaba risti välja jõudma. Ja siis see vaibus, siis ei möödunud 10 aastatki, kui ootamatult tõmmati raudtee äärest täitsa kobedad indivudaalmajad maha, jällegi, et "kohe läheb ehitamiseks". Siis oli jutt juba, et Sõbra-risti viiakse (NB jutt oli selline, kuidas ja kest ja kust ja mis maha lammutatakse polnud siis teemaks). Järgmiseks tuli jutt, et Side tänava risti viiakse jne jne. Nüüdsel ajal tuldi välja veelgi pompoossema jutuga- sadamaraudteed ja sealt edasi mööda Emexi-Kuusakoski sihti pidi üle Emajõe ja väikese linnaringina sinna Annelinna Selveri juurde ringteedele välja (vt Tartu kaarti). Siis mingi hetk oli teemaks ka Vaksali tänava kaasa haaramine ja uue siselinna liikluskoridori loomine, mis võimaldaks kesklinna ja Riia tänavat ja sildasid kesklinnas jmt kõike kasutamata linnaosade vahelise sujuva liiklemise ja pääsu olulistesse linna sõlmedesse, lisaks veel ka maaliinide bussijaama kolitamine kesklinnast üles raudteejaama juurde platsile. Ja et just nüüd, kui sadamaraudtee lõpuks üles võetakse, siis avanebki linnal ainulaadne võimalus selline siselinnaringtee lõpuks teoks teha, mida kaua ja kaua on oodatud.
See projekt peaks ju olema mõnus unenägu rohehulludele, kes kesklinnas liiklust piirata tahavad.
Aga see kõik on ainult jutt, ja ma arvan, et jutuks jääbki selle stagneerunud ja sotsnägemusega linnavalitsuse korral, sest selle nägemuse teostamine on järkjärgult lihtsalt iga sammuga pekkikeeramise teel.

[Peeter]

Mina ei ole nii optimistlik võimaluse osas, et täiendav meetrise läbimõõduga toru oleks uputuse ära hoidnud. Uputus oleks olnud väiksem ja kiiremini lahenenud, seda küll. Seesama kirjeldatud Sõbra tänava jõgi üksi oleks täiendava meetrise toru lootusetult ära uputanud. Üldiselt aga pole ju olukord hull - kord aastas tund-paar läheb ristmik umbe?

Kalle on Riia tänavalt Kastanit pidi allapoole, Vabast läheb veelgi allapoole. See ülaltpoolt Riia tänavalt tulev vesi kui torusse enam ei mahu, lööb lihtsalt kaevud pealt Vabas ja Sõbras jne oma tee peal, ega ta Riiasse pidam kinni küll ei jää, kui all punn ees on, ta lööb lihtsalt punni eest (kaevuluugi pealt) ja paneb siis otsejoones jõe poole, mitte enam Veevärgi poole. Ja see "Sõbra-tänava-jõgi" ju selle pärast oligi, et see tuli juba ise Võru-Sõbra ristis maa seest kollektorist välja. Ülevalt Riia-Kastanist pressib tuimalt pähe ja kui Tähe kollektor enam vastu ei võta, siis tuleb all Taga-Karlovas sadevete kaevust allikas (allikad) välja.

Aga kogu see teea on mõtetu seni, kuni pole paigas korda kes vastutab isikuliselt Riia-raudteeviadukti piirkonnas sadevee kaevude eest sodi ära koristamise eest.

[Peeter]

Minu jaoks on ka üllatav, et Väike-Kaare juurde planeeriti ümberpumpla, mis vett kõrgemale tõstab. See kõlab jaburalt arvestades, et raudtee juures on maapinna kõrgus >60m merepinnast aga Tähe tänaval juba <50m merepinnast.

Kogu asja (tervikprojekti) määravaks punktiks on sügavus Riia-Vaksali risti kollektoris toru põhjas ja siis edasi kõrgusprofiilid raudee ääres ja edasi piki sadamaraudtee koridori kuni Turu tänavani välja. Ühel juhul siis projekt Riia-risti-Kastani jne suunas, teisel juhul siis piki raudteed. Kalde profiil jookseb kenasti allapoole ja siis läheb(läheks) sadamaraudtee uue tänava koridori ja suunduks isevoolus allapoole. Kõik loogiline. Toru paigaldati kahel kõrgusel töötavate koppadega, esimene tegi nii 3-3,5 meetri peale platsdarmi teise kopa jaoks ja kühveldas ka selle teise kopa välja tõstetavat manti edasi kalluri kasti, teine kopp istus siis seal 3-3,5 meetri peal ja kaevas sealt edasi toru paigaldamiseks vajaliku sügavuseni. Praeguse maapinna suhtes toru peaks olema sügavaimas kohas 6,5 meetri sügavusel. Ca 50-75 meetriselt paigaldati vahekaevud millede torud/luugid on toodud maapinnani. Täpselt nii, nagu vaja, juhtumiks kui hakatakse rajama tänavat. Valmidus tänava rajamiseks on olemas, planeeri maapinda kasvõi mitme meetri ulatuse üles või alla, mingit problat pole. Kõik saab/mahub sisse ära juhtima. Sinna pidi ju tänav tulema ja oli ka (järjekordne) konkreetne jutt, et "Nüüd tuleb!" Ainult et tänavat ikka ei ole.... ja ju ka ei tule.... pelgalt kaevud on nüüd selle kampaaniaga raudtee ääres muru ja haljastuse keskel. Kõik on loogiline, kaevata trassiga edasi piki raudeekoridori, viia see kuhugile, kus selline jäme trass juurde sisse mahub ja kõik olekski ju hea. Aga ei: projekt on lõppenud, punkt. Väike-Kaare tänava peal, ülemise maja ees, peaaegu kergliiklustee all maa sees luukide alla paigaldati hoopis pumpla, mille ülesanne on sellest 6 meetri sügavusel olevast ülemeetri-jämedusest torust pumbata sadevesi 3-3,5 meetri sügavusel olevasse oluliselt väiksemasse torusse, mis viib vee kenasti Võru tänavale... et siis nt Võru-Sõbra või mujal tänavaristidel maa seest allikana välja tulla, kui maa alla enam ei mahu. See Väike-Kaare sadevee lõik Võru tänavast raudteeni on kohalik nn selle tänavajupi jagu, rajamisel loodud Võru tänava kõrgusmõõdustiku alusel. Rajatud varem, kui see raudteeäärse "uustänava-Vaksalipikenduse-trass", Võru tänava sadevete rajamise projekti raames ja ongi selle pärast sellisel kõrgusel ja sellise väikse diameetriga just selle pärast, et tolle tänava jaoks toda juppi rajades ei olnud tõenäoliselt kellegi mõtteski, et keegi hiljem oma projekti ootamatu lõppemise kontektis kavatseb haljaavat panna ja sellesse "Väike-Kaare-torukesse" hakata oma projekti sadevett üle ja edasi pumpama meetrise läbimõõduga enam kui kilomeetrise pikkusest Vaksali tänavani ulatuvast torust, selle asemel, et viia sinnani, kus on võimekust just liigvee asjus seda sadevett vastuvõtta.

[Peeter]

Ja nüüd ilmub kohe selline lugu:
https://tartu.postimees.ee/8074962/riia ... -kopa-alla
Artiklist:
Tartu mõnes paigas sadas teisipäeval paari tunniga maha üle 80 millimeetri vihma ning selline veehulk käis üle jõu Riia tänava raudteeviadukti piirkonnas olevatele sademevee torudele. Nüüd tahab AS Tartu Veevärk seal äravoolu suurendada täiendava toruga ja haub plaani, kuidas ka mujal linnas uputusi vältida.
Praegu juhivad sajuvett Riia raudteeviadukti alt ära 2016. aastal rajatud meetrise läbimõõduga toru ning 2021. aastal rajatud täiendav sademeveetorustik, kuid uus toru tuleb 1,6-meetrise läbimõõduga.
Kas kogu uus süsteem peaks teisipäevale sarnasele sajuhulgale vastu? Tartu veevärgi juht Toomas Kapp usub ja loodab, et tulevikus peaks küll ja asus põhjendama.
«Sealne mure on, et see raudteealune on üks hästi suur kauss, kuhu saab vett koguneda rämedalt,» sõnas ta.
Tõsi, seal on tänava all küll korralik torustik ning 2021. aastal rajatud täiendav sademeveetorustik, mis kulgeb Riia tänavalt Väike kaare ning Sadamaraudtee ristini, kuid see süsteem toimib pigem mahutina. See pole aga võimeline mahutama sellist kogust vihmavett, nagu sadas teisipäeval.
Seega on plaan lihtne: sealselt nii-öelda mahutavust tuleb suurendada ja selleks on vaja Sadamaraudtee koridoris jätkata torustiku ehitust, mis suunaks vee viadukti alt kaugemale.
Seda kavatsebki Tartu veevärk uue aasta alguses ehitajatel teha lasta. Torustik hakkab kulgema mööda Sadamaraudtee koridori ja ühendab Riia tänavalt alguse saava torustiku Tähe tänava lahkvoolse kollektori ja puhveralaga.
See on Toomas Kapi sõnul lahendus, mis päästaks uppumisest Riia ja Vaksali tänava ristmiku ning mida mööda pääseks Emajõkke ka Tammelinna ja Ropka piirkonna sajuvesi.

Kavandatud 1072 meetrit pika ja 1,6 meetrise läbimõõduga toru rajamise kogumaksumus on 1 341 164 eurot ja 86 senti, millest KIKi toetus on 884 993 eurot ja 86 senti. Torustiku projekteerimistööd on lõpujärgus ning Tartu veevärk tahab ehitushanke läbi viia sügisel..

Ja lisaks vel selline: https://tartu.ee/et/uudised/riia-viaduk ... VSJoBQIZuA
Tsitaat:
Täna juhivad sajuvett Riia viadukti alt ära 2016 aastal rajatud meetrise diameetriga toru ning 2021 aastal rajatud täiendav sademeveetorustik, mis kulgeb Riia tänavalt Väike-Kaare ning Sadamaraudtee ristini, kuid sealt tuleb vesi teise sademeveesüsteemi edasi pumbata. Seetõttu toimib praegune torustik vihmavalingute ajal pigem mahutina ning toru võib äärmuslikult suure vihmaveekoguse korral kiirelt täituda. Uus toru ühendab Väike-Kaare sademeveepumpla linna sademeveetorustiku süsteemi Tähe tänava kollektori kaudu.

[speedsta]

Esimene asi oleks kohe näiteks ühe kollektorisse mineva ühese äärekiviresti asemel ritta 4-kuni-5 paigaldamine niimoodi, et nende teenindamisel kogu vesi ära voolama mahuks ja siis jääb loota, et vast selle mõne nelja-viie praeguse ühelise resti asemel nt 20 resti ikka korraga sodi täis ei löö....

Suure Saju Päeva õhtupoolikul käisin viadukti piirkonda inspekteerimas, millised on olud. Huvi pärast lugesin ühe käe sõrmedel ülesse äärekivirestid, mida oli 2+2 ning ühes sõidusuunas oli 2 horisontaalset resti lisaks, kui silm õigesti seletas. Kõiki muid Peetri poolt eelpoolkirjeldatud asjaolusid arvesse võttes vist polegi väga vahet, kui veel nagunii pole kusagile minna.

Ameerikamaal tegutseb üks isehakanud äravoolurestide puhastaja: https://www.youtube.com/watch?v=MV9dOHRDb3c
Kui Veevärgi juht peab(?) ise äravoolusid puhastama, siis näitab see tema enda töökorralduslike puudujääke, mitte kangelaslikust.

[OLAVI]

....
Kui Veevärgi juht peab(?) ise äravoolusid puhastama, siis näitab see tema enda töökorralduslike puudujääke, mitte kangelaslikust.

Antud juhul Veevärgi juht näitas, et restid ummistusid suure remondi käigus jalgrattateede äärsete kaldpindade disainiks kasutatud multsist.
Ehk "linnakunstnikud" olid valinud teeehituseks moodsa, CO neutraalse (teeehituseks vale) materjali, mis vihmaga uhutakse ära ja see ummistabki äravoolud.

...
Suure Saju Päeva õhtupoolikul käisin viadukti piirkonda inspekteerimas, millised on olud. Huvi pärast lugesin ühe käe sõrmedel ülesse äärekivirestid, mida oli 2+2 ning ühes sõidusuunas oli 2 horisontaalset resti lisaks, kui silm õigesti seletas. ...

Mujal maailmas, kus on teada et vesi voolab mööda tänavat ühte "kaussi kokku", tehakse kraav ja pannakse ca 1/2m laiune rest risti üle tee.
Kui kraav on sodi täis kogunud, siis tõstetakse restid üles ja ekskavaatoriga eemaldatakse kraavist sadestised.

[Peeter]

Selle töösangari- ja kangelase kujundliku väljendiga ei tahtnud ma teps mitte heita varju Veevärgi juhi tehnilistele teadmistele, vaid rohkem töö ja vastutuse delegeerimisele just selle Tartu jaoks olulise objektilõigu igapäevasel haldamisel. Millise kaose linnas tekitab Riia tänava sulgemine, seda said kõik sel päeval liiklejad omal nahal tunda. Ükskõik milline see põhjus ka ei ole, aga Riia tänava sulgemine või ka ainult liikluse piiramine tekitabki sellise liikluskaose nagu oli. Hetkel oli selle sulgemise põhjuseks veeuputus. Aga tavaliselt on igal sellisel juhtumil uputuse põhjuseks olnud omakorda viadukti all restide ummistumised sellest mandist, mille tänavatelt vesi on kätte saanud ja siis sinna silla alla kaasa kokku vedanud. Hetkel seekord siis "iluinimeste" poolt valitud antud kohta tehniliselt sobimatu teede- ja maastikuehituse material. Järgmine kord võib olla midagi muud ... Selgitus: antud kohta, st antud piirkonna sadeveekollektori praktilise kogemuse pealt ebapiisava, aga projekteerimiseks mingitele kuskilt leiutatud nõuetele siiski veel vastava arvuga äravoolurestidega maapealne tehisjärv/puhverala-viaduktialune Riiatänava lõik.
On groteskne olukord, kus linnavolinik ise (olles samas ka Veevärgi juht ja omades korralikku nii tehnilist, kui ka asukohapõhist kui ka ajaloolise praktika kogemust) peab ronima sinna "järve" demonstreerimaks "iluinimestele", et tehnilisi lahendusi peavad projekteerima tehnilise võimekusega inimesed, mitte mingid "ilu- ja disainiinimesed". Nagu kutsikaid ja kassipoegi topitakse oma kuse ja junnide sisse, et nad saaks aru millise jama nad on teinud.... Ja selle juures on vaja teadmiste ja kogemustega inimesi, pelgalt mingi lause, et "projekteerijal on 8. (7. vmt) tase" ei näita veel mitte midagi, nagu mäletame ka ravimilaokeisist. Toomas Kapp paistab olevat selline mees, keda see libe-orav-sotside-kastirattaliste-jõuk siiski kuulab, kas ka aktsepteerib, vat seda ei tea. Kapp ise on enda kohta rääkinud, et probleemidega tegelemiseks näiteks linnaliinibussinduses tegi ta ise mitu ringi linna peal samasuguse bussi roolis, et probleemkohti tuvastada. Ja et siis pidi selgitama neile "õhinapõhistele", et kui tahate võidelda veoautodega linnas (ketserid, kes tulevad linnast välja tõrjuda ja ära keelata jne), siis paratamatult peate ka arvestama, et pihta saavad linnaliinibussid. Tänav peab olema nii lai, et kaks bussi peavad üksteisest ohutult mööda saama. Mina oleksin teinud siia veel lisamärke: "ja kui linn ise on arvestanud ja tellinud sellele tänavale vajadusi teades lõõtsabussid, siis see paneb veel eraldi läbi vaatama nii ristmike kui kogu muu tänavate liikluskorraldusvahendite loogilisuse nii suve- kui talveperioodiks.
Mina elan sellises kohas ca 1,5km kaugusel Riia raudteeviaduktist, kus kohe lööb ummikuks, kui Riia tänav ära blokitakse. Lihtsalt liiklus suunataksegi ümbersõidule, aga mis edasi saab, see enam kedagi ei huvita ega koti. Minu tänava piirkonnas (arvestades seda asjaolu) peaks sellisel juhtumil Riiatänava-bloki korral olema Võru tänava ristmikul kohe kohal liiklusreguleerija, kes koheselt asuks järgmist ja tunduvalt kitsamas kohas võrreldes Riia tänavaga tekkinud ummikut ja pööret linna poole (kuhu inimestel vaja on minna ja kuhu nad ka teel olid, kuna Riia tänav ongi peamine ja/või ainuke otse-liikluskoridor läbi raudteega ja jõega eraldatud linnaosade) lahendama ja tagama. Selle asemel linna liikluskorraldus aga on keelanud ära linna poole pööramise võimendades hädaolukordade korral ummikut veelgi. Samal ajal toimub meile ka see "ajuvabaduse puiestee". Tulemuseks oli see, et seekord nägin kuidas Tallinn-Tartu(bussijaam) Luxekspressid tulid linna sisse marsruudil (Puusepa)-Riia-Raudtee-Kabeli-Võru(nb halvasti korraldatud ristmik ja ainult parempööre Aardla suunas lubatud pööre!) ja sealt edasi Aardlasse ja sealt siis Turu või krst mille kaudu ringiga bussijaama... Täpselt sama pull on kohe sel hetkel ka Aardla tänavas, sest raudtee(de)ni ummistub Võru-Aardla ristis vasakpöördevõimalus kesklinna poole. Ja selliseid kohti on veel, justkui mingid isehakanud oleks asju korraldama pääsenud. Jama on, kui linna vastavatele ametnikele peab nende pädevuses olevaid asju keegi ette näitama ja neid ninapidi oma tegematajätmistesse tõõkatama nagu kutsikaid kuselompi. Ja selle kõige juures kõvatatakse praegugi veel isegi linnavalitsuse tasandil kuidas Riia tänaval ikkagi tahetakse liiklust piirama asuda. Võitlus ja kaklus selle nimel kastirattaliste poolt ju ikka käib veel. Ehk tuleb/jääb otsustajatel ikka mõistus pähe ja ei hakata nende libe-kastiliste-rattahullude pärast kogu linnarahvale taha keerama vaid otsustakse ika näoga oma linna rahva poole keerata.

[Kapten Trumm]

Antud juhul Veevärgi juht näitas, et restid ummistusid suure remondi käigus jalgrattateede äärsete kaldpindade disainiks kasutatud multsist.
Ehk "linnakunstnikud" olid valinud teeehituseks moodsa, CO neutraalse (teeehituseks vale) materjali, mis vihmaga uhutakse ära ja see ummistabki äravoolud.

Eks see ole probleem, et linnad võtavad endale tööle igasugu "avaliku ruumi eksperte" ja "linnaruumi arhitekte", kuid ei ühtegi VK inseneri. Taoline "linnaplaneerimine" on üsna võhiklik. Selle tulemuseks ongi igasugu sobimatud projektid ja materjalid, mis ummistusi tekitavad.

[Fucs]

On groteskne olukord, kus linnavolinik ise (olles samas ka Veevärgi juht ja omades korralikku nii tehnilist, kui ka asukohapõhist kui ka ajaloolise praktika kogemust) peab ronima sinna "järve" demonstreerimaks "iluinimestele", et tehnilisi lahendusi peavad projekteerima tehnilise võimekusega inimesed, mitte mingid "ilu- ja disainiinimesed". Nagu kutsikaid ja kassipoegi topitakse oma kuse ja junnide sisse, et nad saaks aru millise jama nad on teinud.... Ja selle juures on vaja teadmiste ja kogemustega inimesi, pelgalt mingi lause, et "projekteerijal on 8. (7. vmt) tase" ei näita veel mitte midagi....

irww

Siin on üks ristmik, kus oli võimalus ka küsida asjaosaliste käest, et miks te selle siis nüüd küll just sedaviisi tegite?
Vastus oli, et kõik laiused ja raadiused vastavad miinimumnõuetele ja AutoCadis mahuvad kõik liiklema