Kliimamuutustest

[Kriku]

Olgu peale, ütleme siis, et väga erandlik. Vahet pole, linnaehitus ei ole selle erandlikkuse põhjus.

[nmsi]

Mina oma 40+ eluaja jooksul pole näinud et Turu tänavaga igal ristuv tee on oja. Sõitsin hommikul 08:30 läbi ja sellist vee hulka polnud näinud. Aga noh ilmselt oleks pidanud foorumist lugema et selline vesi on iga vihmaga tavapärane ja 75mm 3 tunniga lokaalselt ongi tavaline.

[wolfgang]

Kohalikud pajatasid, siinsamas foorumis, et see, et see kauss uputab on reegel, mitte erand. Seda on juhtunud juba aastakümneid ja on muutnud suisa atraktsiooniks. Akf. Peeter käsitles ka antud probleemi tehnilist külge. Kui sul on poole linna sadevete juhtimiseks vaid meetrise läbimõõduga toru siis see on linnaehitusliku kompetentsi, mitte süsihappegaasi sisalduse või kliimamuutuse küsimus.
Ma mäletan oma noorusest uputusi, millesuguseid pole ma enam näinud(1987). Näiteks 2003 augustis sai Virumaa põldudel sõita purjelaudade ja jettidega. Sellist kino pole peale selle näha olnud. Kas see annab nüüd tunnistust kliimakülmenemisest?
Veidike lugemist silmaringi avardamiseks https://vabadused.ee/dr-jessica-weinkle ... arevusest/

[Kriku]

Ma mäletan oma noorusest uputusi, millesuguseid pole ma enam näinud(1987). Näiteks 2003 augustis sai Virumaa põldudel sõita purjelaudade ja jettidega. Sellist kino pole peale selle näha olnud. Kas see annab nüüd tunnistust kliimakülmenemisest?

Kui sa oleksid vaevunud läbi lugema tsitaadi, millele vastama tõttasid, oleksid märganud, et midagi niisugust seal ei väideta. Seal öeldakse, et mudelid ennustavad selliste juhtumite sagenemist.

[wolfgang]

wolfgang kirjutas: ↑15 Aug, 2024 8:42
Ma mäletan oma noorusest uputusi, millesuguseid pole ma enam näinud(1987). Näiteks 2003 augustis sai Virumaa põldudel sõita purjelaudade ja jettidega. Sellist kino pole peale selle näha olnud. Kas see annab nüüd tunnistust kliimakülmenemisest?
Kui sa oleksid vaevunud läbi lugema tsitaadi, millele vastama tõttasid, oleksid märganud, et midagi niisugust seal ei väideta. Seal öeldakse, et mudelid ennustavad selliste juhtumite sagenemist.

Mida ma oma näidetaga illustreerida püüdsin, on, et see väide ei päde.

[Kriku]

Selleks peaksid sa võrdlema selliste juhtumite mudelite poolt ennustatud ja tegelikku sagedust. Seda sa ei teinud.

[wolfgang]

Ma saan aru, et kõneallolevad kliimamudelid ennustavad selliste juhtumite sagenemist. Oma näidetega üritasin ma näidata, et seda pole juhtunud. Loomulikult ei ole representatiivne valim, ent seda ei ole ka see Tartu upututus.

[Kriku]

Ma saan aru, et kõneallolevad kliimamudelid ennustavad selliste juhtumite sagenemist. Oma näidetega üritasin ma näidata, et seda pole juhtunud. Loomulikult ei ole representatiivne valim

Seetõttu ei saanudki sa seda "oma näidetega" (jääb muide ka arusaamatuks, mis need su näited üldse olid) näidata. Polnud mõtet üritadagi. Sisutu loba.

[Kapten Trumm]

Normide järgi projekteeritud sademevee rajadised peavadi ära uppuma, kui tunni ajaga kuu vihmanorm korraga tuleb.
Kui ma õigesti mäletan, siis sadevee ärajuhtimise arvestuse aluseks on valingvihm kuni 15 min.

1 m kollektor juhib ära umbes 0,8 m3 sekundis suurusjärgus. Teoorias. Praktikas on roheröökurid teinud multsiga haljastust, trasside iga-aastaseks pesuks ei jätku KOV-il raha jne - igasugu sodi tõttu on see praktikas väiksem.

50 mm vihma tunni ajaga 25 km2 suurusel alal tähendab vett umbes 350 m3 sekundis (võrdle eelneva lõiguga). Muidugi see ei tule kõik korraga, osa imbub maapinda jne - aga selliste veekoguste ärajuhtimiseks peab torustiku ristlõikepind olema 100 m2 ülespoole.

Ehk siit ka küsimus, et kas ikka pandi mööda või pole 12 m läbimõõduga sadeveekollektori rajamine jõukohane (ja tegelt ka mõttekas).
Ma antud vihmakoguste korral (vähendage vajadusel hetkelist kogust kui tundub suur) - ei suuda nähe vahet, et kas antud sadeveekollektor oleks olnud 1, 2 või 5 m läbimõõduga.

Paluksin tungivat mitte teha matemaatilist koma sugutamist, antud näites olevad algandmed on tunnetuse järgi ja mõeldud näitamiseks, et lihtsaid lahendusi siin pole. Tuleb lihtsalt arvestada selle võimalusega, ehitada majad kõrge sokliga ning mitte ehitada mingeid kaldteedega maa-aluseid parklaid, kuhu kaldteed mööda vesi pahinal sisse sõidab. Ja autojuht võiks ka teada, kui sügavasse vette tema auto kannatab sõita (eelkõige - kuskohas on mootori õhuvõtt). Ja hermeetiliseks ehitatud varjend-kelder uputusvett sisse ei laseks. Eelkõige aga, kui kesk linna on jõgi, peaks tänavad olema ehitatud nii, et jõeoru servadelt jookseks vesi ise mööda teid jõkke.

[Kapten Trumm]

Haapsalu linnas ehitab üks arendaja ehitada Holmi poolsaarele kortermajad - antud holm oli 2005 jaanuaritormi ajal vee all ning inimesi käidi sealt kummipaatidega toomas, et kuskohas asub/asus linnavalitsuse mõistus, ei tea. Kas maja seinte külge tulevad ka päästepaadid koos taavetitega, nagu vanasti laevadel?

[Runkel]

Olukorrast ja plaanidest Emajõe Ateena kuulsa raudteeviadukti sadevee juhtimisel.

Raudteeviadukt rekonstrueeriti 2,5 aasta eest ning sai siis ka 1,2meetrise läbimõõduga ja 700 meetrit pika restkaevudega vihmaveetoru, mis kulgeb Riia tänavalt Väike Kaare ja Sadamaraudtee ristini ning on kasutusel mahutina.

„Olime optimistlikud. Toru maht on päris suur ja võiks kaasa aidata. Aga siis tuleb ikka kahekordne vihm,“ tõdeb ASi Tartu Veevärk juhataja Toomas Kapp.

Tema sõnul on juba töös projekt, kus mahutina kasutusel olev toru saab jätku: 1,6meetrise läbimõõduga toru. Kavandatav pisut üle kilomeetri pikkune toru ühendab Väike Kaare sademeveepumpla linna sademeveetorustiku süsteemi Tähe tänava kollektori kaudu ning peaks edaspidi aitama raudteeviadukti alt suurvett tõhusamalt ära juhtida.

Ehitus peaks algama järgmisel aastal ja läheb maksma umbes 1,35 miljonit eurot.

„Kas ta üleujutuse päris ära likvideerib...“ kõhkleb Kapp. „Vaadates aga neid numbreid, kui palju korraga vihma maha tuli, siis juba mõtleme, et selle projektiga ei saa piirduda ja tuleb toruga edasi minna Emajõeni. 2021. aastal tuli Itaalias ühes väikelinnas Milano lähedal 12 tunni jooksul maha 742 millimeetrit vihma, mis teeb keskmiselt sajuks 61,8 millimeetrit tunnis. Kui seal tuli maha, siis miks ei peaks siin tulema?“

Lisaks loob linnavalitsus Tähe tänava ja Turu tänava vahelisele Sadamaraudtee lõigule CityBluesi projekti abil looduspõhise vihmaveelahenduse, mis toetab valingute ajal sajuveetorustiku toimimist. Tähe ja Turu tänava vahele rajatakse umbes 350meetrine sademeveekraav koos tiigiga. Ehitus algab samal ajal, kui rajatakse sajuveetorustiku pikendus, ja läheb maksma 300 000 eurot, millest linna katta on 46 000 eurot ning ülejäänu tuleb Euroopa Liidult ja Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.

Valgusfoorid programmeeritakse ümber
Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak märgib, et ilmselt tuleks Riia tänava viadukti alla paigaldada ka andurid, mis mõõdaksid viadukti all vee sügavust, nii et kui vesi on jõudnud kriitilise piirini, saaks linn operatiivselt tegutseda – sulgeda teid ja suunata liikluse ümber.

„Valgusfoorid tuleks hädaolukordadeks ümber programmeerida, nii et viadukti poole ei saakski sõita, sest fooris põleb pidevalt punane tuli,“ pakub Haak üht lahendust.

Samuti mõlgub linnaisadel mõte paigaldada interaktiivseid ekraane, mis peaksid sõidukijuhte juba varakult hoiatama, kui viaduktialune on suletud.

Haak ei mõista autojuhtide suhtumist. „Kui näete, et tormiga on puu tee peale murdunud, kas sõidate sellele otsa? Ei sõida! Aga miks sõidate veelompi sisse, kui on näha, et eelnevalt on autod juba vees?“

Peale Riia tänava viadukti tekkis auto tuledeni ulatuv järv ka Aardla viadukti all. Samuti on probleemne Sõpruse silla alune ja vihmavesi on uputanud ka Raatuse piirkonda.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12031 ... juba-kinni

PS Võitlus koguneva veega läheb seal pingelisemaks, üksvahe meelitas too raudteeviadukt suitsiidikuid, kes hea tugeva objekti vastu autoga ennast katki sõitsid. Siis pandi sinna nn amortisaatorid, mis atraktiivsust sihtgrupis vähendas. Mõni koht on kohe eriline - tõmbab sadevett ja oinaid magnetina.

[Kapten Trumm]

Minu keska mata õps (tänaseks manalamees) armastas öelda, et enamikele elu küsimustele annab vastuse....matemaatika.
Kirvemeetodil võiks teha umbes nii

1. arvuta valgala suurus - mitu ruutkilomeetrit sinu torusse kokku jookseb. See jaga jämedalt pooleks - osa läheb mujale, osa imbub pinnasesse.
2. mitu mm vihma valinguga maha tuleb
3. pindala (valgala suurus) x valingu samba kõrgus= maha sadava vee ruumala
4. kaua valing kestab= saate koguse (ruutkilomeetrites valgala puhul on see suurusjärgus kuupmeetrid sekundis.

Kui muuhulga seda viadukti teenindava toru taga on veel terve linnajagu (sellist meetrist toru ühe viadukti pärast ei ehitata), siis vastus erilise arvutuseta on, et tõsise (st umbes tunnise) valingu puhul pole suurt vahet, kas toru on 1 või 1,7 m. Meetrine toru juhib ära sekundis kuupmeetri, mitte 10 või 250 m3.

Selliste valingute kiire ärajuhtimine eeldaks sellises mõõdus kollektoreid, nagu võib näha filmis Die Hard 3, kus inspektori McCaine põgeneb kalluriga mööda tunnelit tuleva vee eest (siit saab umbes mõõdud).

[wolfgang]

50 mm vihma tunni ajaga 25 km2 suurusel alal tähendab vett umbes 350 m3 sekundis (võrdle eelneva lõiguga). Muidugi see ei tule kõik korraga, osa imbub maapinda jne

imbub maasse, kui pinnas võimaldab ja tegelt ega see 25 km2 ka kõik sinna auku ei voola ja ikka võtab mingi aja see voolamine ka. Aga ses mõttes nõus, et ilmselt absull igasuguse saju jaoks kollektorit pole mõtet rajada, vaid võimaldada vajadusel maa peal minema voolata, ilma, et sellest suurt jama tuleks. Iseasi on säärane kauss nagu kõneall olev.

Mõni koht on kohe eriline - tõmbab sadevett ja oinaid magnetina.

hästi öeldud!

Seetõttu ei saanudki sa seda "oma näidetega" (jääb muide ka arusaamatuks, mis need su näited üldse olid) näidata. Polnud mõtet üritadagi. Sisutu loba.

Tänud! Tunded on vastastikused.

[Kriku]

Seetõttu ei saanudki sa seda "oma näidetega" (jääb muide ka arusaamatuks, mis need su näited üldse olid) näidata. Polnud mõtet üritadagi. Sisutu loba.

Tänud! Tunded on vastastikused.

Oh ei, pole mul su vastu mitte mingeid tundeid. Puhas rutiin. Edaspidi palun hoiduda sellise lobaga teema solkimisest.

[OLAVI]

Mina oma 40+ eluaja jooksul pole näinud et Turu tänavaga igal ristuv tee on oja. Sõitsin hommikul 08:30 läbi ja sellist vee hulka polnud näinud. Aga noh ilmselt oleks pidanud foorumist lugema et selline vesi on iga vihmaga tavapärane ja 75mm 3 tunniga lokaalselt ongi tavaline.

Ehk siis isiklikult teed jälgiva juhina viimase ca 20 aasta jooksul?

Kuna Tartu ametlik ilmajaam on asunud 20km kaugusel Tõraveres, siis pikka aja jooksul ei olegi olemas kinnitatud andmeid tegeliku Tartu linna ilmaajaloo kohta.
Ka need viimase saju andmed on kogutud aktiivsete kliimajälgijate isiklikest ilmajaamadest, kus Ülikooli sadememõõtja näitas ainult 53mm.

Eelmisel sajandil oli viadukti piirkonna ümbruskonna laste tavaline meelelahutus, joosta pärast vihma silla juurde "ujujate ergutamiseks" ja võimalus jätsiraha teenida "uppunute väljatõukamisega".
Ja seda juhtus ikka iga suvi paar korda.

Elmisel sajandil oli suviti kohati vett nii palju, et sai Valga raudteel asuva Variku peatuse juures kuivenduskraavis suplemas käidud.
https://www.google.ee/maps/place/58%C2% ... &entry=ttu