Kliimamuutustest

[wolfgang]

Olavi, omi kogemusi ei tohi siin jagada. See on kriku hinnangul lobaga teema solkimine.

[Kriku]

Teema solkimine on oma isiklike kogemuste najalt statistikal põhinevate väidete pädematuks kuulutamine.

[krijgsvolk]

Kiimaminister Yoko omas mahlas ja täies ilus. Maaleht: "Kiimaminister Yoko Alenderi sõnul näitab kliimakindla majanduse seaduseelnõu tabanud kriitika seda, et sinna kirjapandu on realistlik..."???
Lugesin paberlehest. Paraku Luigemeedia digilugemise saatsin aasta eest kukele ja seetõttu ei saa seda artiklit siia kopida. Aga oma idiootsuses on see Ideoni& Yoku ühislooming nii silmipimestavalt nilbe, et oleks hea teada ka neil kes tellijad pole või veel seda viletsust, vabandust, Eesti Vabariigi valitsust usaldavad. Ka kommenteerimine on ainult tellijatele, aga ega see pole aidanud, ei ühtegi "progressi", "kliimavõitluse", "rohepöörde" jm perverssust kiitvat kommi!:mrgreen: Äkki keegi, kes ligi pääseks kopiks siia teksti? PS Kl 20.30 on pealkirja kõrval sulgudes kommentare (79), tegelikult on alles... 28!

[Madis Reivik]

„Ma tegelikult siiralt usun, et arengud selles valdkonnas toimuvad väga kiiresti. Ühisel pingutusel me tegelikult suudame liikuda kiiremini. Aga siiski meie roll on arvestada tänaseid tehnoloogiaid, neid kokkuleppeid, mida valdkondlikes töörühmades tehti. Ja sellega me just nimelt annamegi selle kindluse, et meil saab majandus olema konkurentsivõimeline. See loob ka teadmise, et meie ettevõtted on eksportturgudel konkurentsivõimelised,“ selgitas ta.

Mida kuradit see tähendab ? Ma natuke oskan eesti keelt ja olen raamatuid lugenud aga aru ei saa.

[AMvA]

Kiimaminister Yoko omas mahlas ja täies ilus. Maaleht: "Kiimaminister Yoko Alenderi sõnul näitab kliimakindla majanduse seaduseelnõu tabanud kriitika seda, et sinna kirjapandu on realistlik..."???
Lugesin paberlehest. Paraku Luigemeedia digilugemise saatsin aasta eest kukele ja seetõttu ei saa seda artiklit siia kopida. Aga oma idiootsuses on see Ideoni& Yoku ühislooming nii silmipimestavalt nilbe, et oleks hea teada ka neil kes tellijad pole või veel seda viletsust, vabandust, Eesti Vabariigi valitsust usaldavad. Ka kommenteerimine on ainult tellijatele, aga ega see pole aidanud, ei ühtegi "progressi", "kliimavõitluse", "rohepöörde" jm perverssust kiitvat kommi!:mrgreen: Äkki keegi, kes ligi pääseks kopiks siia teksti? PS Kl 20.30 on pealkirja kõrval sulgudes kommentare (79), tegelikult on alles... 28!

Ma ei leia seda Maalehe e-versioonis?

[Kriku]

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12031 ... s-kallineb

[krijgsvolk]

„Ma tegelikult siiralt usun, et arengud selles valdkonnas toimuvad väga kiiresti. Ühisel pingutusel me tegelikult suudame liikuda kiiremini. Aga siiski meie roll on arvestada tänaseid tehnoloogiaid, neid kokkuleppeid, mida valdkondlikes töörühmades tehti. Ja sellega me just nimelt annamegi selle kindluse, et meil saab majandus olema konkurentsivõimeline. See loob ka teadmise, et meie ettevõtted on eksportturgudel konkurentsivõimelised,“ selgitas ta.

Mida kuradit see tähendab ? Ma natuke oskan eesti keelt ja olen raamatuid lugenud aga aru ei saa.

Austet Madis, no ei õnnestunud ka minul "imet tabada"! Võimalik, et pr minister sehkendas täiesti ise tekstitooriku valmis ja surus selle läbi, isegi staažikal ajakirjanikul võimaldatud sitast saia teha, ainult kohendada siit- sealt ja lisada pisut. Aga jah, lootusetu juhtum. "Kõikide Kahtlaste ja Segaste Asjade" ehk Superministeeriumi juht või "juht"... Brrr!

[AMvA]

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12031 ... s-kallineb

Tänud. Mul Maalehe esilehel üldse ei näidanud.

[kraal]

Olavi, omi kogemusi ei tohi siin jagada. See on kriku hinnangul lobaga teema solkimine.

Solgin teemat natuke.
See aasta on olnud võiks öelda huvitav aasta. Peale suva alguse kuiva perioodi sai Eesti üldjuhul vihma aga mitte minu lapsepõlvekodu. Seal kuu poolteist tuli viha ainult nii, et kastis muru märjaks. Kui sajud liikusid siis kas pilved läksid mööda või siis sadasid ennem tühjaks. Ilmajaama radaripilt oli huvitav vaadata ja loota, et vihma ikka tuleks aga mitte midagi. Ja siis juuli lõpus sadas 2 päeva nii, et terve aed ujus. Tasapisi kuivas ära ja nüüd eelmine nädal tuli jälle nii, et aeg uputab. Aiakraam - kartulid, oad, kurgid jne kõik mokas. Midagi ei saa, kõik vee all ja mädanevad.
Alates 90 aastate algusest ma ei mäleta sellist upututust. Kevadeti suurvee ajal on küll vett olnud aga mitte suvel. Naabri tiigis oli ka aastaid vett kuni põlvini aga see suvi ajab üle ääre.
Ilmateenistuse ilmaprognoosi ka ei saa täpselt võtta. Lähimad ilmajaamad on Võrus ja Otepääl aga nendes kohtades olev ilma on hoopis midagi muud.

On see nüüd kliimamuutusest või midagi muud kes teab. Oli aastaid kui suusatamisest võis ainult unistada aga viimased 4, 5 aastat on korraliku lumega olnud.
Samas ega see aeg kui Eestit katsid laialehiselised metsa polegi väga kaua aega tagasi. Okaspuude jaoks oli siis liiga soe.
Näis mis tulevik toob.

[Madis Reivik]

„Ma tegelikult siiralt usun, et arengud selles valdkonnas toimuvad väga kiiresti. Ühisel pingutusel me tegelikult suudame liikuda kiiremini. Aga siiski meie roll on arvestada tänaseid tehnoloogiaid, neid kokkuleppeid, mida valdkondlikes töörühmades tehti. Ja sellega me just nimelt annamegi selle kindluse, et meil saab majandus olema konkurentsivõimeline. See loob ka teadmise, et meie ettevõtted on eksportturgudel konkurentsivõimelised,“ selgitas ta.

Mida kuradit see tähendab ? Ma natuke oskan eesti keelt ja olen raamatuid lugenud aga aru ei saa.

Austet Madis, no ei õnnestunud ka minul "imet tabada"! Võimalik, et pr minister sehkendas täiesti ise tekstitooriku valmis ja surus selle läbi, isegi staažikal ajakirjanikul võimaldatud sitast saia teha, ainult kohendada siit- sealt ja lisada pisut. Aga jah, lootusetu juhtum. "Kõikide Kahtlaste ja Segaste Asjade" ehk Superministeeriumi juht või "juht"... Brrr!

Lugesin veel paar korda. Mul on õudne eelaimdus et tuimalt kasutatakse mölarobotit. Pööbliga suhtlemiseks.

[Kriku]

Sa, Madis, ei oska ka innovatsiooni hinnata, vaid ainult vingud ainult kogu aeg. Tüüpiline keskealine valge mees.

[Madis Reivik]

Ei oska tõesti aga ehk tuleb varsti keskeakriis ja siis liitun tehnoloogiasektoriga et noortele hipsteritele ligi pugeda. Nõjatuks kuhugi, nokamüts peas, libistaks sõrme mööda tahvlit ja siis sõidaks tõuksiga tuimalt üle ristmiku, autojuhi oma asi mind mitte alla ajada

Aga kui asjast rääkida siis mis kuradi innovatsioonist me siin räägime ?
Sellest et mingi ttü instituut korrutab 100 aastat et "põlevkivi on Eesti kuld" ?
Või kitsast matemaatikast ?

[LupusII]

EKA arhitekt? Tiibeti munkade tseremooniate manageerimine? Ja nüüd muidugi lugupeetud kliima mudija! Vanamees tekitab selle peale tsunaami...

[Madis Reivik]

Why stop there ?
Ma tõesti usun, et arengud selles valdkonnas toimuvad kiiremini, kui me oskame praegu ette kujutada. Kiire tehnoloogiline areng on muutnud meie maailma viimastel aastakümnetel tundmatuseni ja näib, et see tempo ainult kiireneb. Selleks, et püsida konkurentsis ja saavutada edu, peame pidevalt jälgima uusi suundumusi ja kohanema kiiresti muutuvate oludega. Üks võtmetegureid selles protsessis on tihe koostöö erinevate osapoolte vahel, olgu selleks siis riigiasutused, ettevõtted, teadusasutused või kodanikuühiskond. Kui me koondame oma jõud ja teeme ühiselt pingutusi, on meil võimalus saavutada palju rohkem ja kiiremini, kui üksikisikuna eraldi tegutsedes.

Koostöö ei ole mitte ainult soovitav, vaid ka hädavajalik. Ühise pingutuse kaudu suudame kiiremini ja tõhusamalt lahendada keerulisi probleeme, millega me praegu silmitsi seisame. Olgu need siis seotud tehnoloogilise arengu, kliimamuutustega või majandusliku konkurentsivõimega, ühine tegutsemine võimaldab meil mobiliseerida ressursse ja teadmisi, mis muidu jääksid kasutamata. Koostöö ei tähenda ainult ideede vahetamist, vaid ka ühise visiooni ja eesmärkide seadmist, mis suunavad meie tegevust ja annavad sellele selge fookuse.

Siiski peame alati arvestama olemasolevate tehnoloogiate ja kokkulepetega, mida oleme valdkondlikes töörühmades teinud. See tähendab, et kuigi me püüdleme uute lahenduste poole ja otsime innovaatilisi võimalusi, ei tohi me unustada neid raamistikke ja põhimõtteid, mille oleme juba kehtestanud. Need kokkulepped ja tehnoloogiad on sageli loodud paljude aastate pikkuse töö tulemusena ja need annavad meile kindla aluse, millele saame oma edasise arengu üles ehitada. Samal ajal tuleb olla paindlik ja valmis neid vajadusel kohandama, et need vastaksid uutele väljakutsetele ja võimalustele.

Just selline tasakaalustatud lähenemine – uue otsimine ja olemasoleva austamine – loob vajaliku kindluse, et meie majandus jääb konkurentsivõimeliseks ka tulevikus. Meie majanduse konkurentsivõime ei sõltu ainult tehnoloogia arengust või üksikutest läbimurretest, vaid ka sellest, kuidas me suudame neid saavutusi kasutada ja integreerida oma laiemasse strateegiasse. See tähendab, et me ei saa keskenduda ainult lühiajalistele võitudele, vaid peame mõtlema ka pikaajalistele mõjudele ja tagajärgedele.

Lõppkokkuvõttes loob see kindluse, et meie ettevõtted on ka rahvusvahelistel eksportturgudel konkurentsivõimelised. Me elame üha globaliseeruvas maailmas, kus konkurents ei tule ainult meie naabritelt, vaid kogu maailmast. Selleks, et olla edukas, peavad meie ettevõtted suutma konkureerida mitte ainult koduturul, vaid ka rahvusvahelisel areenil. See nõuab pidevat tähelepanu kvaliteedile, innovatsioonile ja paindlikkusele, samuti suutlikkust kohaneda erinevate turgude ja kultuuridega. Kui suudame selles osas edukad olla, on meie majandusel helge tulevik ja meie ettevõtetel võimalus kasvada ja areneda.

[LupusII]

Võimas! Aga prooviks kõigepealt jäätme majanduses midagi muuta?Likvideeriks jäätme saared ookeanides? Tundub liiga keeruline?