Eesti vetes II MS hukkunud laevade nimekiri
Re: Eesti vetes II MS hukkunud laevade nimekiri
Everiga
https://www.ebay.de/itm/364076486801 6 Fotos Hafen Pernau Estland gefangene russische Soldaten gesunkene Schiffe ...
Siin antakse uputamise kuupäevaks järgmine päev: http://militera.lib.ru/h/mmf/06.html
Olaf Esna: Kuidas ilmasõdade ajal Pärnu jõge korgiti // Pärnu Postimees https://parnu.postimees.ee/293684/kuida ... ge-korgiti
Siin antakse uputamise kuupäevaks järgmine päev: http://militera.lib.ru/h/mmf/06.html
Olaf Esna: Kuidas ilmasõdade ajal Pärnu jõge korgiti // Pärnu Postimees https://parnu.postimees.ee/293684/kuida ... ge-korgiti
Re: Eesti vetes II MS hukkunud laevade nimekiri
Paistab, et Bartava oli ka veel 1942.a. Rohuküla sadamas
https://www.ebay.de/itm/155504931754 Orig. Foto Schiff Boot Matrosen im Hafen ROHUKÜLA b. Haapsalu Estland 1942
https://www.ebay.de/itm/155504932911 Orig. Foto Schiff Boot Matrosen im Hafen ROHUKÜLA b. Haapsalu Estland 1942
Aus dem Nachlass der Veteran der Kriegsmarine Erich Glöck.
Oktober 1940 Anfang der Arbeitsdienst in Lager Ilmenau, Thüringen.
November 1940 zur RAD-Gruppe K 231 in Lager Draussmühle, Allendorf, bei Marburg, Hessen.
Mai 1941 Rekrutenzeit in der Kriegsmarine in Lager Beverlo, Belgien.
Sommer 1941 bei der 2. Marineunteroffizierlehrabteilung in Wesermünde.
Danach zur Marinefährprahm F 172; Indienststellung Oktober 1941 im Hafen Stettin.
In 1942 Einsatz mit dieses Schiff bei der 27. Landungsflottille im Finnische Meerbusen.
Ende 1942 bis Anfang 1943 Einsatz auf Schwesterschiff Marinefährprahm F 175.
Sommer 1943 zur neuen Marinefährprahm F 620 ("KF 4620") im Hafen Toulon, Frankreich.
Einsatz im Mittelmeer bis Vernichtung der F 620 am 1.7.1944 bei Luftangriff auf La Spezia.
Bis Kriegsende war er dann noch an Bord der F 799 ebenso in Nord-Italien (Genua).
Re: Eesti vetes II MS hukkunud laevade nimekiri
Paneme pildi sellest laevast ka, mis minu arvates on Bartava kõrval. Tegu on arvatavasti 27.Landungsflottille ühe allüksuse juhtlaevaga (Gruppen-Führerboot) Hans Georg:
https://www.ebay.de/itm/155504949588 Orig. Foto Kriegsmarine Schiff Boot im Hafen in Finnland Estland 1942 Rückseitig beschrieben: "August 42, Hans G..... von achtern"
Üritasin leida kuupäeva, mis mõlemad, nii Hans Georg kui ka F 172, mille peal piltide omanik sõdis, oleksid olnud koos Rohuküla sadamas, aga ei leidnud.
Üritasin leida kuupäeva, mis mõlemad, nii Hans Georg kui ka F 172, mille peal piltide omanik sõdis, oleksid olnud koos Rohuküla sadamas, aga ei leidnud.
Re: Eesti vetes II MS hukkunud laevade nimekiri
1944.a. Narva lahes uppunud T22
https://www.ebay.de/itm/295801340395 Foto WK2 - Marine Kriegsschiff T22 in Danzig Winter 41/42 X63
https://www.ebay.de/itm/295801340386 Foto WK2 - Marine Kriegsschiff T22 Indienststellung in Danzig Mannschaft X63
Re: Eesti vetes II MS hukkunud laevade nimekiri
https://www.ebay.de/itm/295801340387 Foto WK2 - Marine Kriegsschiff T22 in Danzig Winter 41/42 X63
https://www.ebay.de/itm/295801340367 Foto WK2 - Marine Kriegsschiff T22 Indienststellung in Danzig X63
Re: Eesti vetes II MS hukkunud laevade nimekiri
https://www.ebay.de/itm/295801340366 Foto WK2 - Marine Kriegsschiff T22 Indienststellung in Danzig Kommandant X63
https://www.ebay.de/itm/394203576078 Orig. Foto Kommandant Offiziere an Bord der Torpedoboot T-22 Kriegsmarine Schiff
Rückseitig beschrieben: / (schöne 'Freigegeben' Stempel mit Feldpostnummer M33921)
Rückseitig beschrieben: / (schöne 'Freigegeben' Stempel mit Feldpostnummer M33921)
Re: Eesti vetes II MS hukkunud laevade nimekiri
Eelmisel lehel on nüüd ka pilt olemas.Heimat 30.11.1941 Pärnu lähedal
Sakslased arvasid, et laev sattus kalamiini otsa, arvatavasti see: https://allmines.net/catalog/russia/mines/rybka/
Miinitõkke asukoht: sadama laevatee alguses (Ansteuerungstonne). Tõke avastati 11. juulil, kui miinitraaler "M 23" seal miini otsa ajas. Minenräumschiff 11 traalis seal 16. juulil välja 11 kalamiini. 8 kuni 14. septembril traaliti välja veel 8 kalamiini ja siis loeti kogu ala läbi traalituks.
30. OKTOOBRIL sõitis "Heimat" 200 meetri kaugusel muuli otsast miinile ja aeti kaldasse. Minenräumschiff 12 leidis seal novembris traalimise käigus veel ühe miini.
27. aprillil 1942.a. käisid Everiga vrakki vaatamas Marinebaurat Gruhl ja Mar.Ingenieur Rudolf Hafenbauamt Rigast.
6. mail 1942.a. viidi "Heimat" kai A äärest talvesadamasse slipile.
28. mai hommikul lahkus "Heimat" koos mingi puksiiriga Pärnust.
4. juunil 1942.a. saabus Pärnusse päästeaurik "Salvator"
4. juulil tõsteti üles vene aurik "Treska" ja viidi sadamasse.
12. juulil saadi lõpuks ka "Everiga" ujuma ja toodi õhtul sadamasse. Sadama sissesõidus jäi uputatuna lebama veel üks lihter, mis aga ei olevat laevasõitu seganud.
27. juulil sõitis päästeaurik "Richard Damme" "Treska" vrakiga Riiga.
ja lõpuks 25. augusti hommikul 1942.a. läks "Everiga" "Albert Forster" ja "Salvator" slepis teele Liepaja poole.
Segadus on "Treska" nimega - mõnel pool kasutatakse nime "Tursk". Kummast keelest kumba tõlgitud on?
Siin teemas eespool koos "Bartavaga" sadamas olnud "Hans Georg" väidetavalt aastal 1942 - asja teeb segasemaks asjaolu, et ka 1941.a. saarte vallutamise ajal oli mingi sama nimega Kümo (Küstenmotorschiff) sealkandis toimetamas.
parandus 27.08.2024.a.: M 23 miinileajamise kuupäev ja "slippi" -> "slipile".
Viimati muutis andrus, 27 Aug, 2024 19:29, muudetud 1 kord kokku.
Re: Eesti vetes II MS hukkunud laevade nimekiri
Mida see lause peaks tähendama?
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Eesti vetes II MS hukkunud laevade nimekiri
Ma tõlkisin nii järgmist saksakeelset lauset:
Wrack des Küstenmotorschiffes „Heimat“ von Kai A nach dem Winterhafen auf Slip gebracht.
Vaatasin ka seda artiklit: https://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Slipp
Kui ma oleks kirjutanud " talvesadamasse slipile", kas siis oleks parem olnud?
Wrack des Küstenmotorschiffes „Heimat“ von Kai A nach dem Winterhafen auf Slip gebracht.
Vaatasin ka seda artiklit: https://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Slipp
Kui ma oleks kirjutanud " talvesadamasse slipile", kas siis oleks parem olnud?
Re: Eesti vetes II MS hukkunud laevade nimekiri
Talvesadam peaks olema suure tähega. Aga keegi kohaliku ajalooga hästi kursis võiks täpsustada, kas seal oli üldse mingi kapitaalsem slipi taoline asi tollal?
Õige võib olla nii '' Talvesadama slipile'' kui '' Talvesadamasse remonti'' variant.
Õige võib olla nii '' Talvesadama slipile'' kui '' Talvesadamasse remonti'' variant.
- sammal.habe
- Liige
- Postitusi: 881
- Liitunud: 30 Apr, 2004 19:49
- Asukoht: 58°22'N 26°43'E
- Kontakt:
Re: Eesti vetes II MS hukkunud laevade nimekiri
Pärnu talvesadam oli mõistagi Vallikäär.
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rn ... %A4%C3%A4r
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rn ... %A4%C3%A4r
Re: Eesti vetes II MS hukkunud laevade nimekiri
Kui te nüüd oleksite selle andruse antud lingi ka lugenud läbi, oleks saanud aru, et 'slipp' on kaldtee, mida mööda liigutatakse laevu.
See, kuhu laev liigutatakse, on ikka 'staapel'. Nii et 'slipile' ei saa laeva jätta, ikka 'staaplile'. On ka kaldstaapleid, kus slippi üldse pole ja laev lastakse otse staaplilt vette.
See, kuhu laev liigutatakse, on ikka 'staapel'. Nii et 'slipile' ei saa laeva jätta, ikka 'staaplile'. On ka kaldstaapleid, kus slippi üldse pole ja laev lastakse otse staaplilt vette.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Eesti vetes II MS hukkunud laevade nimekiri
On siin keegi väitnud, et mingi laev on slipile jäetud? Küsimus on selles, kas 1942 oli Pärnu Talvesadamas üldse slipp, et seda Heimatit kaldale täielikult korda tegemiseks saaks viia või tähendas see saksa tekst seda, et mingil moel avariiremonditi kuni sai pukseerida kuskile päris remondikohta. Ajajoon 6-28 mai viitab pigem nagu mingile hädapärasele lappimisele, et saaks edasi vastavalt varustatud remondikohta viia.
Re: Eesti vetes II MS hukkunud laevade nimekiri
auf Slip gebracht
talvesadamasse slipile
Piltide järgi on laevad Pärnu Talvesadamas üldiselt vees/jääs. Aga on ka kuival maal on olnud mõni suurem alus, mille väljavintsimiseks oli kindlasti vaja slippi.Ghostship kirjutas: ↑26 Aug, 2024 7:47Küsimus on selles, kas 1942 oli Pärnu Talvesadamas üldse slipp, et seda Heimatit kaldale täielikult korda tegemiseks saaks viia või tähendas see saksa tekst seda, et mingil moel avariiremonditi kuni sai pukseerida kuskile päris remondikohta. Ajajoon 6-28 mai viitab pigem nagu mingile hädapärasele lappimisele, et saaks edasi vastavalt varustatud remondikohta viia.
Slipp ei pea olema midagi kapitaalset - piisab kaldpinnast, kus on raudtee (liiprid ja rööpad). Saab ka puuteega:
https://sv.wikipedia.org/wiki/Slip#/med ... -Ystad.jpg
Kõva veekogupõhja puhul pole rööbaste kinnitamine probleem, pehme puhul on. Nt Tallinna Noblessneri tehase slipitee on väidetavalt veel 200 m vee all, et laev jääks piisavalt kaugelerannikust ja slipikäru saaks piisavalt sügavele minna.
Suuremad on kulutused slipivankrile (-vankritele) ja vintsimisele (ainult masin; suurem vintsimisjaam vms).
Hädapäraselt saab remontida ka juba õnnetuskohal (paned avariiplaastri vms). Siis viid aluse remonti, kus ta võib ka jääda vette. Tõsisemal puhul viiakse veest välja staaplile (ei pea tingimata vintsima mööda slippi, võib ka kraanaga tõsta veest staaplile).
Antud juhul tekst näitab, et liigutati maale. Kuna Pärnu Talvesadamas kraanat pole, liigutati maale mööda slippi.
Lihtsalt sõna 'slipp' on kasutatud valesti.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline