Üldine ajateenistuskohustus

[Kriku]

Vesterinen telekas: https://www.err.ee/1609329039/impulss-a ... ne-kui-ari

[Kriku]

Andrei Vesterineni firma jätkas uute klientidega samas vaimus ka siis, kui politsei oli ettevõttele juba kuriteokahtluse esitanud.

Endise missioonisõduri ja praeguse juristi Andrei Vesterineni firma ArmyLaw on kriminaaluurimise all, kuna Vesterinen pakkus teenust ajateenistusest kõrvale hoidmiseks. Vesterinen lubas klientidele, et teenus mahub seaduse piiresse.

Üks Vesterineni klientidest kaebas ta tänavu tarbijavaidluste komisjoni. Klient selgitas, et sõlmis mullu 3. märtsil OÜ ArmyLaw’ga lepingu, mille eesmärk oli vältida seaduslikul alusel kliendi sõjaväeteenistusse kutsumine. Selleks lubas Vesterinen osutada õigusabi dokumentide koostamisel. Teenuse hinnaks määrati lepinguga 2000 eurot. Vesterinen esitas kliendile kokku kolm arvet, viimase neist 14. juunil 2023. Selleks ajaks oli Andrei Vesterinen tegelikult juba mõned nädalad olnud kuriteos kahtlustatav, kuid jätkas sama tegevust, mida politsei talle ette heitis.

Klient pidas kahe kuu vältel Vesterineinga kirjavahetust, milles jurist edastas näiteid, milliste haigusnähtude meditsiinitöötajatele kirjeldamisest võiks teenistusse võtmise vältimisel abi olla. Samuti kirjutas Vesterinen kliendile, kuidas vältida kontakte ajateenistusse kutsuvate ametitega - uue e-aadressi loomine, telefonikõnedele vastamata jätmine, eksitava teabe andmine ja muud sellist. Klient, kes enda teada ostis legaalset teenust, aga sattus politseiuurimise keskele, mõtles järgi ning otsustas tänavu ArmyLaw’lt raha tagasi nõuda. Jaanuaris saatis ta Vesterinile kirja, milles kaebas, et jurist pole lepingut täitnud, kuna tema nõuannete järgimine oleks viinud kuriteo toimepanemiseni ja pealegi on niimoodi rikutud ka garantii, mille Vesterinen talle lubas. Vesterinen vastas, et ei ole lepingut rikkunud ja seega pole ka põhjust tagasimakseks. Klient kaebas tarbijakaitsele.

Andrei Vesterinen vastas tarbijakaitse järelpärimisele, et pole midagi valesti teinud, kuna ta üksnes selgitas kliendile, milline võib olla kaitseväe arstlikku komisjoni ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ning tõi näiteid. Ta väitis ka, et ei soovitanud kliendile olematute haiguste väljamõtlemist. Samuti jäi ta seisukohale, et kliendile antud garantii on siiani vettpidav, kuna noormeest polnud vähemasti tarbijakaitsevaidluseni ajateenistusse võetud.

Tarbijavaidluste komisjon hakkas asja arutama ja jõudis järeldusele, et klient sõlmis ArmyLaw’ga lepingu eesmärgil, mis on vastuolus Eesti põhiseaduse ja kaitseväeteenituse seadusega. Karistusseadustiku järgi on kaitseväeteenistusest kõrvalehoidumine kuritegu ja komisjoni hinnangul mõistsid mõlemad lepingu pooled tarbija eesmärki sarnaselt: jurist tegutses just selle nimel, et aidata ajateenistust vältida. „Komisjoni arusaama ei kummuta lepingu sisus olevad formaalsed viited tegutsemisele vaid seaduslikul alusel, kuivõrd kaupleja tegevuses väljendub vastupidine,“ kirjutatakse komisjoni otsuses. Vesterinen oli seisukohal, et tema ei vastuta ju selle eest, mida klient nõuannete alusel teeb või tegemata jätab. Tarbijakaitse ei nõustunud. Moraalse külje kõrval on asi ka tarbijakaitseseaduse ja võlaõigusseaduse rikkumises. „Kauplejalt eeldatakse oma tegevusvaldkonna tundmist ja asjatundlikkust. Kaupleja ei ole tõendanud, et oleks tarbijale selgitanud pädevatele isikutele eksitava teabe andmisega kaasneda võivaid tagajärgi,“ selgitas komisjon oma otsuses.

Lõppkokkuvõttes otsustas komisjon, et ArmyLaw ja kliendi vaheline leping oli tühine ja see tähendab, et kauplejal ehk ArmyLaw’l ei saanud tekkida tasunõuet. Tühise tehingu alusel saadud raha kuulub tagastamisele vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Seega otsustas tarbijakaitseamet, et Vesterinen peab kliendile 2000 eurot tagasi maksma, kuid nurina korral saab ta otsuse vaidlustada kohtus.

https://www.delfi.ee/artikkel/120301470 ... asi-maksta

[Kriku]

Vastab Andrus Merilo:

On teil mingi hinnang neile noortele, keda praegu kaitseväkke võtate? On nad väga lillelapsed?

On erinevaid. Probleem on see, et meil peaks organisatsiooni sisenemisel, kaasa arvatud ajateenistus, olema parem selektsioon. Me valmistame inimesi ette sõjaülesandeks ja see on nii raske, et igaüks sellega toime ei tule. Lihtsad asjad: me ei pööra praegu tähelepanu isegi elementaarsele eesti keele oskusele. See võiks olla parem. Teine on füüsiline tase ja ka suhtumine. Me peame tegema selektsiooni. Ajateenistus on küll kohustuslik, aga minu meelest peaks seal olema rohkem konkurentsi.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12030 ... sti-teinud

[affa]

Vastab Andrus Merilo:

On teil mingi hinnang neile noortele, keda praegu kaitseväkke võtate? On nad väga lillelapsed?

On erinevaid. Probleem on see, et meil peaks organisatsiooni sisenemisel, kaasa arvatud ajateenistus, olema parem selektsioon. Me valmistame inimesi ette sõjaülesandeks ja see on nii raske, et igaüks sellega toime ei tule. Lihtsad asjad: me ei pööra praegu tähelepanu isegi elementaarsele eesti keele oskusele. See võiks olla parem. Teine on füüsiline tase ja ka suhtumine. Me peame tegema selektsiooni. Ajateenistus on küll kohustuslik, aga minu meelest peaks seal olema rohkem konkurentsi.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12030 ... sti-teinud

Anu Rannaveski on kutsealustest tsiviilajateenistuse teemalisel Riigikaitsekomisjoni istungil 19.12.2023 öelnud järgmist:

Anu Rannaveski sõnul võetakse ajateenistusse 52% noormeeste aastakäikudest.
A. Rannaveski tegi ettekande kutsealuste terviseseisundist – pooled kutsealustest vastavad
nõuetele, ülejäänutest pooled saavad ravipikenduse, et oma tervisehäiret ravida ja ¼ ei vasta
nõuetele. Kõige suurem probleem on psüühika ja käitumishäired. Kergemate psüühika- ja
käitumishäiretega noored tulevad ajateenistusse. Tervisenõudeid on järjest rohkem
leevendatud, sest ajateenistusse peab tulema rohkem noormehi ja ka naisi. Kui isik saab
tavaelus hakkama, siis saab hakkama ka ajateenistuses. A. Rannaveski ettekanne käsitles
kutsealuseid, kelle tervis ei vasta nõuetele.

https://www.riigikogu.ee/download/cea76 ... ccf37fbe17

Ma võibolla olen valesti aru saanud, aga on jäänud mulje, et vajaliku arvu ajateenijate teenistusse saamiseks võetakse vastu kõik, kes vähegi kõlbavad ja latt on selle juures kaunis madalale lastud. Kui uus juhataja nüüd sõela tihedamaks keerab, kaasneb sellega ka ajateenistuse läbijate arvu oluline vähenemine olukorras, kus sõjaaja koosseisu äsja oluliselt suurendati.

[Madis22]

Tundub, et mõningate mõistetega käiakse väga kergekäeliselt ümber ja seepärast võib toimuvast jääda vale mulje. Ajateenistusse kutsumine on osa riigikaitse kohustuse kehtestamisest. See on noortele riigi julgeoleku eest vastutuse andmine. See on teatud mõttes riigikaitse naturaalmaks. Maksu ei kehtestata ainult parimatele või nendele, kellel on maksu maksmiseks sobiv meelsus. Vastupidi - maksu mittemaksjaid tuleb sundida ja vajadusel täiendavalt karistada. Füüsiline lodevus või hoolimatus oma tervise suhtes, et ajapikendust või ajateenistuskohustuse kandmisest väljaarvamist saada, on võrreldav maksude maksmisest viilimisega. Selle karistamatu lubamine on ebaõiglane kõigi nende suhtes, kellele vastav kohustus ikkagi kanda jääb.

Täna, mil riigikaitsemaks teemaks on, vääriks see ehk eriti esiletõstmist. Vääriks meenutamist, et need, kes ajateenistuses käivad, "kaotavad" aasta oma töövõimelisest ajast. Saavad pärast reservväelastena lisakohustuse reservõppekogunemistel käia, lisakohustuse sõja korral vastavalt vanusele esimeses või teises valikus reaalselt oma eluga riskida. Ehk tuleks kõigile ühetaolise täiendava tulu- ja käibemaksutõusu asemel hoopis neile täiendav 5...X% tulumaksu kehtestada, kes ajateenistusest ja reservteenistusest kõrvale jäävad.

Kui nüüd ajateenistusse konkurentsi tekitamisest rääkida, siis väljavaade ajateenistuse asemel kõrgendatud tulumaksu maksta, võiks ehk tõesti selles suunas tõuke anda.

[lennumudelist]

Kõlab igati loogiliselt, et kes jama korral rindele võidakse suunata, oleks sihtotstarbelisest kaitsemaksust vabastatud.

Paraku tundub, et meil ei ole kujunemas sihtotstarbelist kaitsemaksu, pigem paistab ümargune ja hägune "kaitsemaks".

[Rabapistrik]

Oleks huvitav teada, kuidas KVJ selektsiooni reaalselt näeks olukorras, kus 1.3e6 elanikuga (isegi mitte kodanikuga) riigis on vaja täita 2x jalaväebrigaadi kolmest, siuliselt suurtükibrigaad, maakaitse, esmane võime kaotusi korvata jpm.

Ja kas selekteerimise vajaduse tingivad probleemid on seotud peamiselt võimete või ikkagi meelestatusega -- teisisõnu, kas reservväelane on õppekogunemisel nõrk või ei tule kohalegi ja kas neid probleeme ūldse on võimalik ajateenistusesse võetavate puhul kuidagi selekteerimisega lahendada?
Olen skeptiline, et meil õnnestuks saada nt jalaväerühmade kustimeeste ametikohale tung, mis võimaldaks selektsiooni teha ja siis hoida seda tungi samal tasemel nt 10 aastat nii et kõik oleksid igal õk'l rivis.

Või mõeldakse selektsiooni all seda, et võetakse samad inimesed, aga proovitakse neile täpsemini roll määrata kuidag nii, et nad reservväelastena saaksid paremini hakkama (nii füüsiliselt, kui ka meelestatuselt) ka 10 või 20 aasta perspektiivis?

Või mõeldakse selektsiooni all midagi hoopis muud?

[Kapten Trumm]

Vaatasin värske KVJ CV-d wikipedias ja miski tunnetus ütleb, olles olulise aja riviteenistuses veetnud Scoutsis, peetakse vahest silmas seda, et me peaks võtma teenistusse rohkem neid, kes ise tahavad tulla ja panustama sellistele ka rohkem? Hüper super väljaõppest ja tähtsast SA ametikohast on vähe kasu, kui vend asjast huvitatud pole ja kohale ei ilmu, tehku ta seejuures KVKT-1 kasvõi 500 punktile.

[Madis22]

... peetakse vahest silmas seda, et me peaks võtma teenistusse rohkem neid, kes ise tahavad tulla ja panustama sellistele ka rohkem? Hüper super väljaõppest ja tähtsast SA ametikohast on vähe kasu, kui vend asjast huvitatud pole ja kohale ei ilmu, tehku ta seejuures KVKT-1 kasvõi 500 punktile.

Sellistest mõtetest on vaid väike samm väideteni, et ajateenistusest ja reservarmeest pole üldse kasu ning kaitsevägi tuleks ülesehitada ennekõike militaar-entusiastidest proffessionaalidest.

Või ironiseerides - "Ega maksumaksjatest, kes küll ehk on andekad, aga ei ole edukad ega motiveeritud makse maksma, ei ole ka riigile eriti kasu. Riik peaks keskenduma maksude kogumisel ennekõike nendele, kes on edukad, osakavad raha teha ja ise väga tahavad makse maksta."

"Hüper super kõrgharidusest ja tähtsast ametikohast on vähe kasu, kui vend riigile maksude maksmisest huvitatud pole, olgu ta IQ seejuures kasvõi 170 punkti."

[Kapten Trumm]

Minu arusaamise järgi meil ongi vabatahtlike ajateenijate osakaal läbi aja pidevalt kasvanud ja võibolla ongi siia peidetud vastus küsimus, miks ka RÕK-idele ilmumise % on jõudsalt ülesmäge rühkinud. Ühest küljest näitab see ühiskonna kvaliteeti (pole vaja sundida), teisalt lubab see trend arvata, et reserv on meil sisukam kui vanasti (kui pool kutsututest kohale ilmus). Ja muidugi näitab see noorte vastutustunde arengut - et juhin oma elu ise, mitte ei lase end KRA-l tõugata.

Ei saa santi sundida kui sant ei taha kõndida - ja kodu/kooli 18 aastat tegemata tööd 9-11 kuuga tasa ei tee nagunii.

Üks asi tuleks veel tulevikus lahendada - mis suurel määral meie võitlusvõimet vähendab. Et seersantideks ei saa mitte (ainult) need, kes juhtida tahavad ja suudavad, vaid need, kes kuskil arvutis määrati. Nõuka armees tehti selline liigutus ära kuskil 1960ndatel, peale mida langes võitlusvõime märgatavalt, sest jaoülemateks sai kes iganes, ka need, kes seda ise ei tahtnud ja need, kes selleks vähevõitu eeldusi omasid.

Minu käe alt on taolist elementi ka läbi käinud, olen näinud äsja KV-st tulnud "drillseersante", kes ei suuda jaole 6 kontaktdrilli õpetada ja olen näinud 9 kuu kapraleid, kellest on saanud tublid jao- ja rühmaülemad. Siit ka küsimus, et millest taolised (valed) valikud KRA/KV poolt? Arvan, et saladus on selles, et meil ei nähta vaeva inimese motivatsiooni välja selgitamisega, vaid vaadatakse ainult formaalseid testipunkte ja tunnistusi.

[Koba]

Nii on.

Kõige labasem ja ajuvabam nõue on keskhariduse nõue, mis jätab kõrvale väga suurel hulgal motiveeritud ja asjalikku personali.
Selle asemel, et seda muuta mõeldakse igasugu huvitavaid termineid nagu "omandamisel"

[A4]

Nii on.

Kõige labasem ja ajuvabam nõue on keskhariduse nõue, mis jätab kõrvale väga suurel hulgal motiveeritud ja asjalikku personali.
Selle asemel, et seda muuta mõeldakse igasugu huvitavaid termineid nagu "omandamisel"

Millest põhiharidusega või siis lõpetamata keskharidusega inimesed kõrvale jäetakse? Nii aja- kui tegevteenistusse saab põhiharidusega siseneda küll ning teenida seal n-ö reakoosseisu ametikohtadel. Tõsi, tegevteenistusse on meil n-ö kutselisi reamehe ametikohtasid väga vähe alles jäänud – õhu- ja mereväes on need üldiselt juba mingit tõsisemat tehnilist kvalifikatsiooni (ja seetõttu ka keskharidust eeldavad) spetsialisti kohad, ning maaväes vaid mingisugune hulk Scoutspataljoni ametikohtasid, kuigi ka seal on juba suurem osa reakoosseisu võitlejaid seersandi auastmega.

Aga kõik ametikohad reakoosseisu ametikohtadest ülesse poole – jaoülemad, relvameeskonnaülemad, igasugused side- jm erialaspetsialistid – ma olen iseenesest nõus, et haridust tõendav paber ise ei pruugi suurt midagi tähendada, sest nagu öeldakse – diplom lolli ei riku. Kindlasti leidub ka põhiharidusega inimeste seas neid, kes täna oma loomulikule intelligentsile, nutikusele või karismale võiksid olla nt head jaoülemad. Kuid teisest küljest – kui inimene, ükskõik mis põhjustel, ei suuda koolis käia rohkem kui 9 aastat, siis kas ta suudab tegelikult omandada neid teadmiseid ja oskuseid, mis on vajalikud nt mitusada tuhat eurot maksva õhutõrje- või tankitõrjeraketi väljatulistamiseks, parameediku kutse omandamiseks jne jne. Kui 2/3 ajateenijatest on täna vähemalt keskharidusega või isegi lõpetamata või lõpetatud kõrgharidusega, siis kas on mõistlik panna selliste inimeste jaoülemaks vaid 9 talve koolis käinud inimene? Kas oleme kindel, et inimene, kes mingil põhjusel ei saanud hakkama keskhariduse omandamisega, suudab lahinguolukorras hakkama saada 10 alluva juhtimisega? Mina selles väga kindel pole ning üldiselt usun, et keskhariduse nõue iga vähegi tõsisema ametikoha puhul on endiselt õigustatud.

Nõus, muidu tublil ja nutikal inimesel võib keskkool jääda lõpetamata ka nt majanduslikel põhjustel – oli äkki vaja juba 16-aastaselt minna perekonda ülal pidama vms. Aga õhtukeskkoolid on meil endiselt avatud, neis on võimalik haridust omandada üldiselt ka teenistuse kõrvalt, ja pärast keskkooli diplomi omandamist on üldiselt ka Kaitseväes kõik teed inimestele lahti.

[Kapten Trumm]

Mis puudutab põhiharidusega jaoülema mõttekust haritud reakoosseisu puhul, siis nõustun A4-ga. Täiesti praktilise kogemuse baasilt kusjuures. Kui sul on pool reakoosseisust ikka kõrgharidusega, siis seab see kõrge lati mitte ainult jaoülemale, vaid ka kõrgematele tegelastele. Seal lihtsalt ei saa anda lolle korraldusi, sest neid ei täidetaks. Umbes nagu Iisraelis.

Mis puudutab seda edasi õppimist, siis ma vaidleks vastu. Ühiskond eeldab meil meestelt ikka "papi teenimist", mistõttu jääbki meeste haritus meil alla naiste omale (mistõttu viimased ei leia mehi ega tee lapsi) ja taoline, haridustee katkemine 9. klassi järel ongi samast ooperist. Pealegi, suures tööliste defitsiidis ja pidevas palgarallis pole see keskharidus enam teab mis hädavajalik, normaalset palka saab ka ilma.

[mart2]

...
Mis puudutab seda edasi õppimist, siis ma vaidleks vastu. Ühiskond eeldab meil meestelt ikka "papi teenimist", mistõttu jääbki meeste haritus meil alla naiste omale (mistõttu viimased ei leia mehi ega tee lapsi) ja taoline, haridustee katkemine 9. klassi järel ongi samast ooperist. Pealegi, suures tööliste defitsiidis ja pidevas palgarallis pole see keskharidus enam teab mis hädavajalik, normaalset palka saab ka ilma.

Palju loosungeid ja arvamusi.

Kuida see Heremi ütlemine oligi - Kes tahab, see leiab võimaluse, kes ei taha, see leiab vabanduse ...

[Koba]

Kahjuks minu elukogemus räägib teist keelt.
Tööandjate hulgas on tööandjaid rohkem madalama haridusega.
Kodu ehitada palkad isiku, kes oskab ehitada ja nende seas on paberitega ja haridusega olematu kogus.
IT spetsialiste tean kes tegelevad programmerimisega ilma igasugu hariduseta ja küsivad kooli lõpetanute käest mida asja teile seal koolis õpetatakse.
Vead autot esinduste vahet ja paberitega isikud ei tuvasta probleemi kuna raammõtlemine ja kogemus ei luba viga leida, samas lähed kuskile nurgataha kus haridusest pole haisugi, aga mure saab lahendatud.
Psüholoogid on sellele enda hinnangu andud ja netist leitav täitsa.

Probleem on selles, et kui sa õpid midagi ja hakkad kogemust omandama alles 25-30 aastaselt siis oled kehvemas seisus kui see, kes omandas kogemuse 16-20 aastaselt, selles eas omandab/kohaneb inimene kõige kiiremini.
Samas kooli lõpetanutel on distsipliini rohkem kuna otsivad tunnustust oma tehtule.(see lühike psühholoogide nägemus)

Lõpetuseks üks näide kui absurdne see on.....Politseisse ei saa koristajaks kui sul pole keskharidust.
Ja kaitseväe struktuuris ei saa kapralist kaugemale.