Privaatsus on kallis

[Kriku]

Videokaamera, mis tegelikult ei ole videokaamera? Ei saa.

[2korda2]

Siit kohe järgmisena tekib küsimus - kui mul on oma maja räästa küljes seade, mis näeb välja kui kaamera ja see oleks justkui suunatud viisil mis muuhulgas võiks justkui filmida ka värava eest mööda liikuvaid ja nüüd AKI mulle kirjutab "Naaber kaebas ja tagage nüüd seaduslikkus ja bla-bla-bla"...
Kui ma nüüd sellises olukorras vastan lihtsalt "Tegevustest ega inimestest väljaspool minu oma territooriumi salvestisi ei tehta. Väraval on silt, mis hoiatab sisenemisel võimaliku videovalve eest koos selgitusega, et seda tehakse turvalisuse tagamiseks aiaga piiratud territooriumil"... siis mida saab AKI järgmiseks või üldse teha? Loomulikult ei hakka ma oma salvestisi (kui need üldse eksisteerivad) niisama väljastama, sest juba see on turvaoht - AKI võib vabalt lekkida ja pättidel oleks käes minu võimaliku videovalve perimeetri andmed.

[Kriku]

Minu arust on naabreid häiriv kaameramulaaž lihtsalt avaliku korra rikkumine nagu seegi, kui silikoonist püssitoru kuskilt vent. avast välja vaatab.

Kui päriskaamera naabreid ei filmi, aga nemad arvavad, et filmib, siis seda on ju võimalik väga lihtsa katsega kontrollida. AKI võib teha ettekirjutuse, et sa eemaldaks naabrite pirvaatsust rikkuva kaamera ja sina võid selle ettekirjutuse vaidlustada väites, et kaamera ei filmi naabrite kinnistut jne.

[2korda2]

No on vaks vahet, kas mu räästa küljes olev kaamera(laadne toode) on suunatud naabri magamistoa aknasse või oma väravale. Solvumise/häirimise võimalust see muidugi ära ei võta - kel ikka vaja leiab võimaluse/põhjuse.

[Kriku]

Kuskil on juhe kokku läinud:

Tartu ülikool: me ei tohi diplomisaajate andmeid jagada

Isegi kui Tartu tervishoiu kõrgkool oleks taibanud kahelda, kas Andrei Kipperi väidetav magistrikraad on ikka tõene, olnuks neil raske seda kontrollida.

Küsisime Tartu ülikoolilt, kas Andrei Kipper on lõpetanud Tartu ülikoolis kehakultuuri ala bakalaureuse- ja/või magistritasemel ning kas ta on läbinud Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonnas treeneriõppe. Sellele me vastust ei saanud. Põhjendasime päringu esitamist, viidates, et Kipperi nime ei leidu ülikooli digitaalses vilistlaste nimekirjas ja Delfi soovib kontrollida, kas see võib olla mõne andmesisestaja näpuviga.

Paraku selgus, et Tartu ülikool ei tohiks üldse neid andmeid avaldada. „Tartu ülikoolil puudub õiguslik alus avaldada kolmandatele osapooltele sellist infot,“ vastas ülikooli meediasuhete spetsialist Ines Pütsepp.

See vastus toob aga esile kaks laiemat probleemi. Esiteks, nii on ühiskonnal äärmiselt keeruline tuvastada šarlatane, kes võivad tunnustatud ülikooli nime kasutades oma usaldusväärsust paisutada.

Ja teiseks, kui ülikool ei tohi kolmandatele osalistele öelda, kes on diplomi saanud, siis ebaseaduslikud nii ülikooli ajalehe Universitas Tartuensis arhiiv, mis avaldab igal aastal kõigi lõpetanute nimekirjad, kui ka vilistlaste digitaalne nimestik ülikooli kodulehel.

Delfi esitas Tartu ülikoolile sellekohase täpsustava päringu, kuid neljapäeval ei jõudnud ülikool tööpäeva lõpuks sellele vastata.

https://www.delfi.ee/artikkel/120317950 ... tanud-mees

[2korda2]

No see on ju loogiline jätk "spordipäeva tulemusi ei tohi avaldada", "sisse saanute nimekirju ei tohi avaldada"... Nüüd siis ka lõpetanute nimekirjad peitu.
Mul lõpetas üks lastest kevadel kooli. Kõik tegid pilti ja keegi ei kobisenud.

[Kriku]

Ei ole loogiline - see võtab tööandjalt võimaluse kontrollida tööle soovija kvalifikatsiooni. Õigustatud huvi on ilmselge .

[hjl85]

See on TÜ poolt ikka väga meelevaldne ning laialdane tõlgnedus.

[aksel90]

Ma pigem arvan, et see on kas ülikooli meediasuhete spetsialisti Ines Pütsepa käigult sündinud mõtlematus ajakirjanikule vastates või muud säärast. Ülikooli lõpetajate andmed on nii mitmel moel avalikud, et see jutt on lihtsalt täielik jama.

[Erureamees]

Praeguste tendentside jätkudes ma küll kindel ei ole, et need homme ka avalikud on. Ilmselgelt on selle privaatsusega liiga kaugele mindud.
Teiseltpoolt intellektuaalne väljakutse on ette kujutada näiteks OM (Olümpiamänge), kus osalejate nimesid ja tulemusi ei avaldata.

[OLAVI]

Ei ole loogiline - see võtab tööandjalt võimaluse kontrollida tööle soovija kvalifikatsiooni. Õigustatud huvi on ilmselge .

Ega vist tänapäeval ei pea vist valija teadma (solvumise vältimiseks), et milline haridus on ministril?

[Walter2]

Ei ole loogiline - see võtab tööandjalt võimaluse kontrollida tööle soovija kvalifikatsiooni. Õigustatud huvi on ilmselge .

Ennevanasti analoogajastul oli olemas selline asi nagu haridust tõendav tunnistus e. diplom, antakse ka tänapäeval ja paberkujul - konkreetne tõend selmet tööandja peab hakkama lõpetajate nimekirju kuskilt arhiividest lappama või väljavõtteid tellima. Kogemusi pole aga vast annavad ka õppeasutused vastuse konkreetse isiku haridustaseme kohta kui nende poole pöörduda (või loetakse see delikaatsete isikuandmete alla)? Igasuguste täiendõpete kohta antakse samuti eduka lõpetamise korral vastav atestaat.

[aksel90]

Ei ole loogiline - see võtab tööandjalt võimaluse kontrollida tööle soovija kvalifikatsiooni. Õigustatud huvi on ilmselge .

Ennevanasti analoogajastul oli olemas selline asi nagu haridust tõendav tunnistus e. diplom, antakse ka tänapäeval ja paberkujul - konkreetne tõend selmet tööandja peab hakkama lõpetajate nimekirju kuskilt arhiividest lappama või väljavõtteid tellima. Kogemusi pole aga vast annavad ka õppeasutused vastuse konkreetse isiku haridustaseme kohta kui nende poole pöörduda (või loetakse see delikaatsete isikuandmete alla)? Igasuguste täiendõpete kohta antakse samuti eduka lõpetamise korral vastav atestaat.

Neid "atestaate" võidakse võltsida. Meenub üks juhtum vähemalt 20 aasta tagusest ajast, kui üks kohalikku omavalitsusse tööle kandideerija esitas täiesti analoogiameetodil (paljundusmasin, käärid, liim) esitatud Tartu ülikooli diplomi koopia. Võltsing polnud küll teab mis peen meistritöö, aga kui töölevõtjal poleks tekkinud küsimust, et miks koopia, mitte originaal, siis olekski ehk läbi läinud. Ülikoolist järele uurides selgus, et sellisele isikule pole diplomit välja antud. Täiendavat veridrust lisas loosse see, et kõrgharidus polnud selles ametis nõutud, inimene otsustas omal initsiatiivil end haritumaks valetada.

[OLAVI]

Ei ole loogiline - see võtab tööandjalt võimaluse kontrollida tööle soovija kvalifikatsiooni. Õigustatud huvi on ilmselge .

Ennevanasti analoogajastul oli olemas selline asi nagu haridust tõendav tunnistus e. diplom, antakse ka tänapäeval ja paberkujul - konkreetne tõend selmet tööandja peab hakkama lõpetajate nimekirju kuskilt arhiividest lappama või väljavõtteid tellima. Kogemusi pole aga vast annavad ka õppeasutused vastuse konkreetse isiku haridustaseme kohta kui nende poole pöörduda (või loetakse see delikaatsete isikuandmete alla)? Igasuguste täiendõpete kohta antakse samuti eduka lõpetamise korral vastav atestaat.

Tänapäeval on kunagi ammu väljastatud koolitunnistus ainult "emotsionaalse väärtusega paber", mis näitab et inimene on viitsinud kunagi koolis käimisega "lapsepõlve pikendada".

Kooli lõpetamine on muidugi paljudel juhtudel eelduseks kutse omistamisel.
Koolipinginühkimine iseenesest ei anna "kutsetunnistust nõudvat kutset" vaid kutsetunnistuse omistab Kutsekoda oma eksamite alusel.

Kuna teadmised vananevad ja juba ammu toimub "Elukestev õpe", siis (ajaliselt) kehtivat erialast pädevust ja õigust erialal töötada näeb "Kutseregistrist", kus osad kutsetunnistused väljastatakse tähtajaliselt ja neid peab perioodiliselt uuendama ning osad kutsetunnistused on eluaegsed:
https://www.kutseregister.ee/kutsed
Väga paljudel erialadel tuleb 5 aasta jooksul läbida täiendkoolitusi ja uuendada kutsetunnistuse kehtivust.

Kui tööandja nõuab suvalist kõrghariduse tunnistust, kasvõi "mullipuhuja" oma, siis sellel ei pruugi olla midagi ühist kehtiva kutsetunnistusega.

[Walter2]

Ära soga teemat oma kutsekojaga - teema oli ülkooli hariduse tõendamisest ning TÜ omapärasest nägemusest selles küsimuses.

Toetan. Kriku