Liikluse planeerimisest

[tsivi_list]

Miks peaks üldse lapsi kooli viima?!

Ise olen oma kooliteed kõik jalgsi käinud ja samamoodi on olnud ka lapsega.

Kergliikluse aastaringsuse tagaks kergliiklustee samaväärne hooldus sõiduteedega. Meil ju peetakse oluliseks puhastada vaid neid teid, kus autod sõidavad. Võrdluseks puhastatud magistraalidega on nendega paralleelsed kergliiklusteed täiesti hooldamata talvel. Sõpruse pst, Tammsaare tee, Paldiski mnt jt.

Mustamäe mikrorajoonide sees lükkavad linna palgatud sahad lume sõiduteelt kõnniteededele! Õuealal!

[Some]

Ega meie ka lapsi autoga ei vii. Ikka ühistranspordiga. Märkus käis selle kohta, et last tõuksi- ja jalgrattaga sügisel koolis käima ei paneks. Muidugi vähemalt meie peres läks selles osas natuke jamasti, et noorem tütar peab Piritalt Tondile gümnaasiumi iga päev käima. Ja vanem tütar Mustamäele. Läksid sinna kuhu sisse said, kodu lähedale paraku mitte. 15-minuti linn my ash!
Kergliiklusteede puhastamise osas nõus, loodan et see linnavalitsus võtab lumkoristuse ja hoolduse oma peale.
Mulle väga meeldib kuidas Reidi tee lahendatud on - kedagi ei diskrimineerita. Kui saaks Põhjaväila samas võtmes lahedada siis lahendaks see Kesklinna jamad päris eduliselt ära. Muidugi siis ma oma nina kesklinna üldse ei topiks enam, mida mul seal teha oleks? Rüüpan €7 maksvat kohvi ja vaataks möödatuhisevaid jalgrattureid?
Vanalinnas käin kah ainult kui vaja välismaa kolleegidele linna näidata. Nii, et paraku tõesti on vähemalt minu jaoks Kesklinn ainult transiitliikluseks kasutusel, miskit raha Kesklinn ja selle ärid minult ei näe. Karta on, et minusuguseid tallinlasi on veelgi. No tehakse autovaba peatänav ja siis? Korra käib vaatamas ära ja siis jääb see peatänav turiste ootama. Või jalgrattureid, ei tea.

[Marvin]

Oled sa mõelnud, kuidas need kunagi punased olnud plastdildode või betoonpätside tagused rajad sahaga puhtaks peaks saama? See ülesanne ei lahendu mõistliku ressursikulu juures.

Mul on päris mitu jalgratast ja ma isegi sõidan nendega vahel. Tõsi on, et ka autosid on mitu ning nendega sõidan ma rohkemgi veel ja üks tsikkel on ka veel alles. Elukohtigi on mitu - Tallinnas, Tallinna serva taga ja paarkümmend kilomeetrit linnast väljas. Sellegi poolest usun end ühelt poolt kvalifitseerit sõiduõpetajana ja teiselt poolt välja õppinud majandusmatemaatikuna olema pädev midagi Tallinna liiklusest arvama.

Enne kui hakkame ehitama arvamustel ja emotsioonidel põhinevat otsustusprotsessi, võiksime proovida mõelda natukene suuremas plaanis. Näiteks võiks mõelda sellele, miks linnad tekkinud on ning missugust väärtust nad ühiskonnale pakuvad. Tõenäoliselt on need põhjused objektiivset laadi. Püstitan hüpoteesi, et linnad ei tekkinud mitte eikusagil asuvate külade suureks kasvamise tõttu, vaid selle tõttu, et need kohad juhtusid olema millegi poolest erilised.
Erilisuse üks põhjus võib olla see, et selles kohas oli mingit ressurssi, näiteks maa sees või metsas või vees. Kui nii, siis linn saab linnana toimida siis, kui seda ressurssi kuhugi müüa õnnestub. Müümise eelduseks on võimalus see ressurss tarbimiskohta toimetada. Seega on selle hüpoteesi puhul võtmetähtsusega transpordi olemasolu. Jah, on oht, et selline linn on monofunktsionaalne ning ressursi ammendudes sureb välja, aga igatahes on transport linna tekkimise eeldus.
Erilisuse teine põhjus võibki olla see, et linna asukohas kohtuvad ressursside liigutamiseks vajalikud transporditeed. Tartu näiteks on kohas, kus mitmekümne kilomeetri ulatuses üles- ja allavoolu on ajalooliselt olnud sood - aga Tartus saab üle jõe. Tallinn on kohas, kus Narva, Tartu ja Viljandi poolt tulnud kaubad saavad laeva peale minna. Tallinnat ei oleks, kui see võimalus puuduks. Transport on ka sel puhul linna eksistentsi eeldus, lausa põhjus ise.
Kui linn juba kord tekkinud on, siis hakkavad sinna koonduma mingid teenused, mis omakorda loovad rikkust. See rikkus vajab, et nendele teenustele oleks ligipääs. Taas - linn vajab transporti. Ilma linna ei ole.
Kui me nüüd mingil põhjusel linnas transporti kägistama hakkame, ei saa linn linnana toimida. Asjad ei lähe tuksi korraga, küll aga kindlalt. Kui piirata ligipääsu mingitele linnaosadele, hakkavad need getostuma. Tallinna puhul ei pea väga nutikas olema, et näha seda protsessi vanalinnas. Peksame transpordi eemale, teeme selle linna tuleku kalliks - ja linn ei ole enam linn. Mõnda aega on muuseum, pisut hiljem geto, päris lõpuks varemed. Linn teenuste vahendamise kohana sureb välja.
See kõik tähendab, et linn vajab transporti kui õhku. Vähem transporti on vähem linna - meeldigu see meile või mitte. Just seetõttu PEAB linn keskenduma transpordi arendamisele. Mitte kastirataste, vaid selle päris transpordi, mis linna linnana hoiab. Kui sellest aru saada, saab juba edasi mõelda.
Tallinna probleemiks on linna juhtimine mitte linna kui keskkonna, vaid mõne võimu juures olemist nautiva kildkonna huvidest lähtudes. See on halb, sellega tuleb võidelda. See muidugi ei tähenda, et keskkonna peale mõtlema ei peaks, aga alustada võiks arusaamast, et transporti saab kägistama hakata alles siis, kui seda on rohkem, kui linnana toimimiseks vaja on. Me oleme sellest Tallinnas aga väga kaugel.
Linnale on seega vajalik, et Tallinna transport toimiks võimalikult hästi. See tähendab lisaks muule ka seda, et transpordikoridorid tuleb määrata ning teha nii võimsaks kui võimalik. Samuti tuleb muidugi määrata ka kergtranspordi koridorid, aga kergtransporti ei saa käima lükata päris transpordi arvelt, sest siis jääb linn seisma. Praktikas tähendab see seda, et Tallinn peab hakkama transpordis tegema odavate ja populistlike otsuste asemel kalleid - näiteks viima südalinna liiklusest suure osa maa alla. Ilma selleta maa peal elukeskkond paremaks ei lähe - kui me just välja surevat linna mingiks edulooks ei pea. Ajalugu kindlasti ei pea .

[Some]

Ega tea mis Põhjaväila ideest lõpuks sai? Reidi tee nagu tegi pool rehkendust ära, saaks sealt sadamakandist kah kuidagi mere äärde oleks nagu Kesklinna probleem lahendatud. Saaksi jalgratturid Kesklinnas kenasti laiutada. Kuigi ma väga hästi aru ei saa, mis mõnu rattaga mööda Narva maanteed uhada oleks, ise eelistan iga kell siis juba Reidi tee promenaadi (jah, ka mina sõidan nii ratta kui tõuksiga kui tuju on). Aga ju siis on nõudlust.
Ise ennustan, et Tallinna linna uueks ärikvartaliks saab tulevikus hoopis Ülemiste linnak. Just tänu transpordile ja kaasajastatud planeeringule.

[kraal]

Autohullu jutt!

Liiklesin nädalavahetusel autoga Tallinna kesklinnas. Mis silma hakkas.
Liiklust eriti ei olnud.
Olid piirkonnad kus ärisid nagu oli aga inimesi ei olnud. Täielikult surnud tsoonid linnas. Kui vaadata miks inimesi ei olnud siis ega autoga neisse piirkondadesse eriti ei tiku ka. Midagi ei ole teha. Kui on inimesele on kohalejõudmine tehtud ebamugavaks siis ta sinna ei lähe ka.
Polnud pikka aega autoga kesklinnas liigelnud ja nüüd nagu ei oskagi enam. Liiklus nii metsakeeratud. Kui kuhugi vaja jõuda siis peab päris palju tiirutama.
Liivalaiast Narva maanteele liikudes hõreda liiklusega ajal oled punases laines. See ei ole normaalne.
Oli värvitud palju rattaradu aga rattureid oli mõni üksik.
Miks ma sõidan autoga? Näiteks kui ma lähen hommikul tööle ja viin lapsed lasteaeda siis kulub mul selleks autoga liigeldes max 30min. Kui peaksin liiklema ühistranspordiga siis kuluks selleks üle tunni. Õhtul teine sama palju aega. Selleks, et lapsed normaalsel ajal lasteaiast ära viia peaksin liikuma juba enne tööpäeva lõppu. No ei ole seda aegaja võimalust. Raisata päevas üle tunni rohkem kui autos kuskil bussis istumisele on absurd.

Kergliiklust, jalgsi liikumist ja ühistransporti tuleks kindlasti eelisarendada. On väga haige linn see Tallinn, sest mõeldakse vaid autojuhi heaolule.

Täitsa vale väide. Too mõni näide kus mõeldakse ainult autojuhtidele.
On tehtud mõningad arendused aga kesklinnas on aastaid juba tegeletud autoliikluse takistamisega.
Normaalne liikluskorraldus on kui transiitliiklus ja piirkondade vaheline liiklus suunatakse magistraalidele ja kvartalite sisene liiklus on aeglasem ja seal eelistatakse kergliiklust. Tallinnas seda tehtud ei ole. On vaid igatepidi liiklust takistatud.

Ise liiklen ca 4 aastat juba isikliku elektritõuksiga ja kõikjal on näha kuidas ainult autodele mõeldes on linnatänavaid planeeritud.

Neid elektritõuksiga liiklejaid on jah linnas näha. Lendvad jalakäiate vahel ja risti-rästi sõiduteel.
Kas sa ikka tead et kõnniteel peab rattur liiklema jalakäiate kiirusega ja neil ei ole mingit eelisõigust? Kas sa järgid seda?
Ma kõige rohkem imestan neid nina püsti olevaid rattureid. Nad arvavad, et nad oleksid nagu kuningad ja neile reeglid ei kehti.

Väga halb ja olukord peab oluliselt paremaks muutuma kaherattaliste kergliikurite jaoks.

Ega kiita ei ole küll midagi.
Kahjuks siiani on tegeletud ainult autoliikluse takistamisega ja londi põristamisega.
Tallinnas on piirkongi kuhu saaks rajada korralikud kergliiklus rajad. Aga sellega ei tegeleta. Tegeletakse ainult sõiduteede punaseks värvimisega.
Hea näide on tehnika tänava ääres kulgev ala rautee ja tänava vahel. Sinna saaks rajada korraliku kergliiklustee. Praegu on see muidugi planeerimisel aga kui vaadata seda Paldiski mnt ja raudtee ristumise ümberehitust siis oleks võinud ju pikki raudteed teha ka kergliilklusele viadukti üle Paldiski mnt. Nii nagu Tartus Vaksali sild tehti aga ei midagi. Sama moodi saaks teha ka Endla tänaval.
Kõigepealt peaks ikkagi kergliiklusele rajama teed sinna kuhu saaks hõlpsasti teha ilma, et muud liiklust takistatakse. Aga paraku kogu tegemine on siiani olnud nii, et jupike siin ja jupike seal.
Eelmine aasta sai Hollandis ringi kolatud ja vaadatud sealset ratturite infrat. Täielik kosmos meiga võrreldes. Kusjuures oli korralikult ruumi ka autodele. Linnade lähikülades olid bussipeatustes rattahoidjad kuhu said inimesed oma rattad panna ja bussi peale minna. Rauteejaamades olid suured rataste parklad. Kusjuures paljud kasutasid lahendust kus kodust sõideti rattaga raudteejaama ja jäeti ratas sinna. Linnas võeti raudteejaama juurest teine ratas ja sõideti siis sellega edasi.

Tallinn on võrreldes teiste linnadega ikkagi küla. Autosid ja inimesi vähe aga suudetakse liiklus niimoodi organiseerida, et liiklus umbes.

[AMvA]

See 3500 ongi umbes Tallinna rattahullude koguarv

Autohullu jutt!

Kergliiklust, jalgsi liikumist ja ühistransporti tuleks kindlasti eelisarendada. On väga haige linn see Tallinn, sest mõeldakse vaid autojuhi heaolule.

Ise liiklen ca 4 aastat juba isikliku elektritõuksiga ja kõikjal on näha kuidas ainult autodele mõeldes on linnatänavaid planeeritud.

Väga halb ja olukord peab oluliselt paremaks muutuma kaherattaliste kergliikurite jaoks.

Järjekordne tõuksihull kuulutab oma tõde.
Tõuksihullude ja moslemite vahele võib tõmmata paralleeli - kui enamus muid religioone laseb teistel ka elada nii nagu nad soosvivad, siis islem tahab kõiki oma usu järgi elema sundida. Sama lugu on ka nenede tõuksihulludega.
Mul ei ole mitte mingit kavatsust hakata kasutama mingit kergliikurit igapäevaseks liiklemiseks, sest meie kliimas ei ole see alternatiiv.
Samuti ei ole alternatiiv ka õhistransport, sest ma sõidan autoga tööle 15 minutit, ühistransport annab transpordiplaneerija järgi ajaks 55 minutit. Ma kaotan iga päev sellisel juhul praktiliselt 1,5 tundi, mis nädala peale teeb 7,5 tundi. Sisuliselt kaotan ma nädala peale ühe tööpäeva.

[kraal]

Ise ennustan, et Tallinna linna uueks ärikvartaliks saab tulevikus hoopis Ülemiste linnak. Just tänu transpordile ja kaasajastatud planeeringule.

Tegelikult juba,et peaaegu on.
Pidutsemise kohaks on kujunenud Telliskivi kvartal.
Kaubanduse kohaks on kesklinnast väljas olevad kaubanduskeskused. Ülemiste, Rocca jne.
Tootmine ja logistika juba ammu linnas minema kolinud. On jäänud veel mõned piirkonnad aga eks kolivad sealt ka minema. Näiteks mustamäe Laki tänava kant.
Tegelikult peaks ametiasutused ka kesklinnast minema viima. Kuhugi linna serva kuhu on ülejäänud Eestil hea ligipääs.
Kesklinnas on mõned kõrghooned ja mõni ehitatakse veel juurde aga Kesklinna piirkond on palju tühjemaks jäänud kui nt. 15 aastat tagasi kui seal sai rohkem ringi kolatud.
Tallinna kaubamajal oli plaanis suurem arendus vana kaubamaja asemele uus rajada. Selle plaani on nad seisma pannud. Puudub korralik ligipääs.

Mõtlesin, et lähen käin lastega kesklinnas ja külastaks mõnda muuseumi ja külastaks kohvikut aga muuseumid pannakse juba viiest kuuest kinni ja tunniks ajaks ei ole mõtet neisse minna. Jäävad ära nii muuseumid kui kohvik. Nädalavahetusetel linnast väljas palju muid toimetamisi ja linna ei tiku.

[kraal]

Kolm uudist mis iseloomustavad hästi liikluse planeerimist
Liiklus Eesti maanteedel oli mullu tihedam kui kunagi varem https://www.err.ee/1609391407/liiklus-e ... nagi-varem
Transpordiamet: tänavu Tallinna-Tartu suunal uut teed ei lisandu https://www.err.ee/1609302069/transpord ... ei-lisandu
Tallinna-Tartu maanteel jääb ehitus pikaks ajaks soiku https://www.err.ee/1609439198/tallinna- ... jaks-soiku

Mis me sealt teada saame?
1. Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee on Eestis kõige tihedama liiklusega maantee.
2. Peale seda kui I klassi maantee valmis kuni Mäoni on liiklus muutunud palju tihedamaks. (Majanduse kavu või arengut ei saa selle põhjuseks tuua. Viimane aasta poolteist on majandus järjepidevas languses olnud.)
3. Peale seda kui Tallinna ringtee pea-aegu on valmis saanud on seal ka liiklus palju tihedamaks muutunud. Tänu sellele, et ettevõtted on linnast sinna kanti kolinud ja valitkase kiiremaid teid, et kuhugi jõuda. (olen ka ise valinud pigem ringtee kui linnast läbi logistanud)

Tallinn-Tartu-Luhamaa ei ühenda ainult Tallinnat ja Tartut vaid kogu Lõuna ja Kesk-Eestit. Põltsamaad, Jõgevat, Tartut, Viljandit, Võrut, Põlvat jne. jne.
Tegelikult kui luua korralik transiit koridor Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteest tõmbab see kõrval trajetooridest liiklus endale. Mujal liiklus väheneb: teed kuluvad vähem, Vähem vaja remontida, liiklus hõredam saab hooldustaset allapoole tuua. See on tegelikult kokkuhoid. Lisaks tohutu ajakulu vähenemine mis tõstab tootlust ja selle kaudu panustab majanduskasvu. Lisaks veel korralik tee vähendab ka kütusekulu. Vähem aktsiisi aga ka palju vähem raha mis riigist välja liigub.

Paraku meie valitud rahvasaadikuid ei huvita üldse Eesti areng. Veelgi vähem Lõuna-Eesti areng. Maanteedelt võetakse raha vähemaks ja absoluutsummas võetakse tulevastel aastatel veel vähemaks. Reaalsummas jääb raha palju-palju vähemaks.

Soomes näiteks uuringu tulemus näitas, et 1/3 uue tee ehitusele kulunud summast laekus tee ehituse ajal riigieelarvesse.
Varajasemalt Eestis tehtud uuringud on näidanud, et nt. Tartu mnt välja ehitamine hakkab üsna pea tegelikult riigile tulu tootma.

Korralikud maanteed on majanduse veresooned. Kui need vigased ei ole ei ole ka majandust.

[Some]

Teine häda on see, et kui teid ei ehitata siis kaob nii personal kui tehnika nende ehitamiseks. St miski hetk kui riigil peaks teedeehituseks jälle raha tekkima siis peab üsna nullist alustama, uuesti hankima asfalditehased, miskid asfaltlaoturid ja välja koolitama uue personali.... Aga nii kaugele valitsuses ei vaadata. Läheb nutu ja hala teemasse otsapidi?

[wolfgang]

Ilmselt on tõsine plaan keerata öko- vinti oluliselt kõvemini peale ja oluliselt hõrendada seltskonda, kellel võimalus isklikku mootorsõidukit kasutada. Jätkusuutlik kahanemine, säilenõtkus - minu jaoks uued bullshit bingo mängulaua ruudud, aga hetkel võimuloleva aktiivi jaoks meetod ihaldusväärse tulevik poole liikumiseks. Kui Eestis 10 000 autot ringi sõidab siis jätkub olol infrast küll. Enivei kellestki mööda sõita pole vaja ja harva tuleb keegi vastu.
Vaadatakse suurt pilti, mitte ei jäeta midagi tegemata.

[_dumbuser_]

Autohullu jutt!

Kergliiklust, jalgsi liikumist ja ühistransporti tuleks kindlasti eelisarendada. On väga haige linn see Tallinn, sest mõeldakse vaid autojuhi heaolule.

Ise liiklen ca 4 aastat juba isikliku elektritõuksiga ja kõikjal on näha kuidas ainult autodele mõeldes on linnatänavaid planeeritud.

Väga halb ja olukord peab oluliselt paremaks muutuma kaherattaliste kergliikurite jaoks.

Palju need vokifännid peale mölisemise teede ehitusse on panustanud ? Kui te oleks selle oma papirulli eest teinud siis oleks igasugu undamist palju vähem. Hetkel on aga tehtud täiesti debiilseid asju. Mingi 3000 vokifänni suureks rõõmuks on osad tänavad kitsaks tehtud. Pohald, et talvel on see täiesti pointless koht. Kui see lahendus oleks selline, et talvel on see muu transpordi jaoks kasutusel ka siis oleks vähem undamist.

[mongol]

Liikluse planeerimise teemas on kohatu jalg- ja tõukeratast peamiseks linnaliiklusvahendiks pidajatel sõna võtta.

[tsivi_list]

https://www.facebook.com/10007001548716 ... 337471575/

Head kooliaastat!
Üks Tallinna abilinnapea kutsus inimesi valima auto asemel jala, ratta või ühistranspordiga liikumise. Teine aga soovitas kiiremini sõitmiseks kasutada Waze'i - teate küll asumisiseste tänavate kaudu lõikamist nagu Koidu tänaval, et Tehnika tänava ummikusseisjatele hiljem vahele trügida.
See on päev kui politsei facebookikontod on täis postitusi, kuidas tänaval eksisteervad ka lapsed ja kuidas "autojuhid peaksid aega varuma". See on päev, kus Selveri ja teiste firmade kaubikud sõidavad mööda kõnniteid (ka koolide ees) nagu iga päev, sest mitte keegi ei käski neil teistmoodi toimida.
Päev, kus nagu iga päev on PPA kontorite ümbruse kõnniteed risti rästi autosid täis: nii on roolijal mugavam oma asju ajada ja sedasi teeb ta kogu linnas. Politsei möödub neist ükskõikselt nii eile, täna kui homme.
Vahetult enne sügist kadusid mitmelt tuiksoontelt rattateed ja -rajad. Autojuhid on aga avastanud, et peatumiseks sobib ka sõidutee, kuid vaid juhul, kui senine sõidurada on muudetud rattateeks.
Helsingi transpordiametnik võrdles sellist rattainfrat veevärgiga, kus iga teine toru on puudu ja olemasolevad blokeeritud.
Iga noor ja täiskasvanu, kelle jaoks liikumine tähendab midagi muud, kui rihmaga tugitooli kinnitamist, on ühiskonnale hea.
Et neid oleks rohkem, peab politsei ja linnavõim oma töö ümber mõtestama.

[tsivi_list]

Liikluse planeerimise teemas on kohatu jalg- ja tõukeratast peamiseks linnaliiklusvahendiks pidajatel sõna võtta.

Vastupidi, liikluse planeerimisel peavad olema võrdselt kaasatud kõik transpordiliigid. Ideaalseks näiteks võiks tuua Hollandi, kus enamikel tänavatest on 3 eraldi rada: jalakäijad, kergliiklus, mootorsõidukid. Kõigile eraldatud võrdselt ruumi, kõik püsivad oma alal ja järgivad reegleid.

[Runkel]

Liikluse planeerimise teemas on kohatu jalg- ja tõukeratast peamiseks linnaliiklusvahendiks pidajatel sõna võtta.

Vastupidi, liikluse planeerimisel peavad olema võrdselt kaasatud kõik transpordiliigid. Ideaalseks näiteks võiks tuua Hollandi, kus enamikel tänavatest on 3 eraldi rada: jalakäijad, kergliiklus, mootorsõidukid. Kõigile eraldatud võrdselt ruumi, kõik püsivad oma alal ja järgivad reegleid.

+1

Mida rohkem on Tallinn Kopenhaageni moodi ja mida vähem Minski moodi, seda etem.