Liikluse planeerimisest

[Taaniel Tina]

Ma ei saa ilmselt kunagi aru miks need rattaässad sügisel-talvel-kevadel ainult minu nägemisväljast ära kaovad.

Elementaarne, dr. Watson. Talvine kamo

[Rebane11]

Tüüpiline ekremehe halisemine.
Kotitav maainimene (ekre stammvalija), kui jõuab igapäev autoga sõita oma 20a vana autoga, jõuab ehk selle 50 eurot aastas ka maksta. See on umbes samapalju kui on aasta liikluskindlustus või iga-aastase tehnoülevaatuse tasu. Või pool paaki bensiini. Ehk kannatab ära ikka?
Too oli Trummi põrin.

Maainimene pole nii loll, et valib vaid ühte. Ka Trummist näevad läbi.
Ma leiaks labida või midagi millega äiata. Äkki isegi sitavigla. Sest väljend ehk jõuab. Elektri püsitasu, käibemaksu tõus - ehk jõuab. Automaks- ülevaatused, kulukad remondid ja aksiisid. Liikluskindlustus. Ma tõesti käin kord nädalas produkte varumas,ja auto on eluliselt vajalik. Vana 2008 Volvo, siiani olen teda kimmas hoidnud. Pole uurinud, aga vist on võimalus ennast ka sotsiaalhoolekande reale juba kirjutada.

[zephys]

Meie häda on ju kulutõhusus. Põhjamaades seda va lumenatukest vast rohkem, ehk nii ehk naa tuõeb koristada, meil aga suvel hankesse minnes igakord üritatakse ennustada, kas üldse tuleb ja kauaks maha jääb, äkki ei pea sahatama ja piisab vaid odavast soolast.
Ja siis kui ringteel tükid taga (mitte ilmtingimata hooldamata tee pärast, aga see teine teema), siis hakkab see iga-aastane kiiruse mantra pihta, nagu see kellegi vaesust või kasumiahnust kindlasti tasakaalustaks.

[Kilo Tango]

Isiklikult olen teinud seda eksperimenti, et talvel iga päev rattaga tööle käia. 11km oli vahemaa. Lõppes ära siis, kui liiga tihti hakkasin haigeks jääma. Põhjused:
1. tavapärasest varem pead üles ärkama, et jõuaks pärast riideid vahetada.
2. külm on. Hea riietus aitab, aga peab täpselt riides olema.
3. Kui riietudes eksid, siis on palav ja riided kohale jõudes läbi higistatud. Siis pead tagasi sõitma märgade riietega.

Balaklava on kohustuslik varustus alla -10 jäävate temperatuuride puhul.
Naelrehvid on samamodi kohustuslikud.
Väga head kindad samuti, sest lenkstang, saadananahk, on kole külm.

[diesel]

transpordi probleeme aitaks kõige paremini lahendada olukord, kus inimesed ei pea linnas ringi sõitma.
puhas utoopia muidugi, aga tore oleks kui magala, poed, lasteaiad, koolid, töökohad, haiglad, ... oleks
enam-vähem jalutuskäigu kaugusel.

tegelikult on suvine koolivaheaeg linna liikluses väga hästi näha. koos septembriga läheb igal aastal järsult autode hulk suuremaks. juunis siis vastupidi. aga laste elukohale lähimasse kooli panek on muidugi paljudele vastuvõetamatu ja teisipidi pole ligemas koolis sageli vabu kohti ka ja ollakse sunnitud kaugemale minema või õigemini sõitma.
lasteaedadega ja huviharidusega sama teema.

[maksipoiss]

Ma ei saa ilmselt kunagi aru miks need rattaässad sügisel-talvel-kevadel ainult minu nägemisväljast ära kaovad. Ilmselt paljud ülejäänud näevad neid koguaeg. Ja uudiseid, et igasugu rattalaenutused oma asjad talveks kokku korjavad ei tasu ka tõsiselt võtta.

Sarnane lugu on ka selle rattapropagandaga ajakirjanduses, nii kui lumi maha tuleb kaob kui noaga lõigatult . Nii vähemalt 2 aastat juba.

[mongol]

Liikluse planeerimise teemas on kohatu jalg- ja tõukeratast peamiseks linnaliiklusvahendiks pidajatel sõna võtta.

Vastupidi, liikluse planeerimisel peavad olema võrdselt kaasatud kõik transpordiliigid. Ideaalseks näiteks võiks tuua Hollandi, kus enamikel tänavatest on 3 eraldi rada: jalakäijad, kergliiklus, mootorsõidukid. Kõigile eraldatud võrdselt ruumi, kõik püsivad oma alal ja järgivad reegleid.

Kindlasti mitte kõik võrdselt, kust nii loll ettekujutus tekkinud on? Pedofiilid on ka vähemus, kaasaks nad ka pereelu ja noorsooküsimustes?
Proportsionaalselt - miks mitte. Jalakäijad ja autoga liiklejad prioriteedina, nišilahendusega liiklejad nende sabas. 45-45-10 protsendiliselt. See toimiks märksa paremini (NB! Tõuksid on jalakäijaga võrdsed. Jagage ise seal kõnniteel omavahel.)

[krijgsvolk]

Näide - Taani 60.000 elaniku väikelinnas peale lumesadu kulus maksimum pool tundi aega et traktor hakkas jalgrattateid puhastama - kahtlen sügavalt Tallinna võimekuses talvel samal tasemel rattateid korras hoida. Ja külmaga sai hästi rattaga liigelda, sest külm tavaliselt pikalt ei kestnud.

Ma ei saa ilmselt kunagi aru miks need rattaässad sügisel-talvel-kevadel ainult minu nägemisväljast ära kaovad. Ilmselt paljud ülejäänud näevad neid koguaeg. Ja uudiseid, et igasugu rattalaenutused oma asjad talveks kokku korjavad ei tasu ka tõsiselt võtta.

Meil Tartus tekitati üks espetsiaalne jalgrattatee Puiestee tänavale. Eksproprieeriti autosõijate käest ca 2m laiune riba, uhkelt joonitud, ägedad valgusfoorid, kohe eurotugrikute hõnguga ja puha. Narva mnt ristist arvates kulgeb paremal pool ca paar km- i. Edasi Räpina maantee suunas ei saa jätkata, siis tuleks kõnniteed minimeerida, lisaks intensiivne liiklus,jne.
Umbes kahe aasta jooksul seal üsna erinevatel kellaegadel sõitnud, kokku lugenud 2 aasta jooksul.... vast kolmkümmend+ (u. 30+!) meie uue põlvkonna eliitliiklejat, u 15 isendit siis aastas.
Kõigi Valhalla jumalate nimel, ma täiesti tõsiselt räägin!
Ehk olen ka mina nii jube elukas või 2006. aasta Toyota nii hirmus MadMaxi riist, et kõik vändakeerutajad nagu tarakanidd põrmandaprakku, minu ilmumisel putku pannud! Nuta või naera! Ilmselt ka minul silmadel midagi viga... Ok, ega seal spetsiaalselt iga päev mitu korda patrullimas käi, aga teinekord ei juhtu ühtegi nägema, isegi tõuksirahvast nemae.

[Ghostship]

Ma sõitsin umbes nädal tagasi ühel ilusal õhtul tunnike peale päikeseloojangut mööda keskmise liiklustihedusega kõrvalmaanteed. 20 km lõigu peal pedaalis 6 või 7 jalgratturit rõõmsalt kuskile. Kogu selle seltskonna peale oli täpselt 1 (!) hädine valge helkur. Mitte ühtegi tuld ei ees ega taga. Kollased kodarahelkurid olid kõigil samas olemas. Võttis korralikult vanduma. Ilmselt mingi eriline elundidoonorite joondumine ja tavaliselt on pilt veidi parem, aga siiski väga hull lugu oma silmaga näha. Ei tundunud mingid poetagused ka olevat, täitsa tavalised puhkajad pigem... Mida sa sellistega planeerid?

[Erureamees]

Korralik sõda käima lükatud. Muidugi on liikluses, nagu ka hariduses ja meditsiinis igaüks spetsialist. Ise olen pea terve elu olnud elukohalt maakas, elustiililt ja tööelu poolelt pigem linnainimene. Ei näe meie maal üldse mingit mõtet sellistel vastandustel. Ühelt poolt on klassikalised maakad meil väga harvad isendid ja samas linnainimestel võib veel virtsa varbavahelt leida. Mis linna puutub, siis olen väga nõus Marvini vaatega asjale. Linn on keeruline nähtus ja ei saa võtta ja hakata arendama ainult osa sellest, mis linna moodustab. Mõistan inimeste frustratsiooni, kellel on vaja olla juba ammu kuskil mujal liikugu nad autoga, ratta seljas, jala või tõuksiti. Osa inimesi hakkavad kohe vaenlasi otsima. Nood teised raiskavad oma mõttetu sebimisega aega, aga vat minu tegemised on megatähtsad.
Vaevalt selline eelhäälestus aitab kaasa linnaelu arendamisele.
Erilised tervitused igasugustele stealth- olenditele jala ja rattaga! Te olete saavutanud pea 100% nähtamatuse. Samuti autojuhtidele, kes jalgratturitest demontratiivselt 5cm kauguselt mööduvad ja jalakäijatel pea üle varvaste sõidavad vöötrajal! Tõuksimehed on ka tublid olles raadio liiklusuudistes roolijoodikud tagumistesse ridadesse tõrjunud. Ehk prooviks rohkem empaatiat kuskilt hankida ja mitte vaadata kaaskodanikke kui vaenlasi pidevalt!

[Some]

Just tabasin ennast mõttelt - uue seaduse kohaselt peab jalgratturist mööduma 1,5 meetri kauguselt, ehk siis praegu linna sõiduteele joonitud punaste ribade puhul tuleb kõrvalritta või vastassuuna vööndisse põigata. Tiheda liikluse puhul päris keeruline ettevõtmine. Alternatiiv, et kogu see autode mass kuskil Pärnu mnt viaduktil sõidab jalgratturi kiirusel. Kusjuures huvitav, kas mõni elust hooliv jalgrattur julges seal viaduktil punasel ribal sõita ka? Seal ühes küljes kõrge betoonserv ja teisel pool mass autosid, kerge hajameelsus ja ripsad betooni ning kukud autode ette. Ma isiklikult roniksin küll jalakäiate osale sõitma, neid seal ju polegi.

[Fucs]

transpordi probleeme aitaks kõige paremini lahendada olukord, kus inimesed ei pea linnas ringi sõitma.
puhas utoopia muidugi, aga tore oleks kui magala, poed, lasteaiad, koolid, töökohad, haiglad, ... oleks
enam-vähem jalutuskäigu kaugusel.

tegelikult on suvine koolivaheaeg linna liikluses väga hästi näha. koos septembriga läheb igal aastal järsult autode hulk suuremaks. juunis siis vastupidi. aga laste elukohale lähimasse kooli panek on muidugi paljudele vastuvõetamatu ja teisipidi pole ligemas koolis sageli vabu kohti ka ja ollakse sunnitud kaugemale minema või õigemini sõitma.
lasteaedadega ja huviharidusega sama teema.

Kõik õige ja ideaalis peakski nii olema. Asja nimi on "linnaplaneerimine". Ehk, et enne kui midagi kusagile ehitatakse-rajatakse-ümberehitatakse-likvideeritakse peaks see tegevus olema läbimõeldud (tegu-tagajärg-mis muutub-mida peaks suunama-jne) ja planeeritud. Liiklus on ainult üks osa planeerimisest, kuid sõltuv teistest planeerimise osadest.

Linnad ja nende tuumikud mis meil on, on suures osas üles ehitatud ja planeeritud nõuka ajal või varem.

Paneelelamurajoonide planeerimine Nõukogude Liidus

Boren ja Gentile (2007) toovad välja, et peale II Maailmasõda ehitati Ida-Euroopa linnad
ülesse järgides modernistlikke ideid nagu Le Corbusieri projektides. Need ideed sobitati
sotsialistlikku ideoloogia konteksti ja pandi praktikasse sotsialistlikes Kesk- ja Ida-
Euroopa maades 1950. aastate keskpaigas. Sellest lähtuvalt töötati välja mikrorajoonide
süsteem, mis alates 1957. aastast sai peamiseks üksuseks planeerimises ja ehituses (Boren,
Gentile 2007).....

....Tavalises mikrorajoonis pidi olema lasteaiad, põhitoiduaineid müüvad poed, pesumajad ja
keemilised puhastused, polikliinik, mõned meelelahutusasutused või vabaajakeskus,
näiteks klubi, kino, raamatukogu ning puhkealad (pargid, haljasalad) (French 1995)....

...Teoreetiliselt pidi iga korter olema 100-300 m kaugusel lähimast poest ning 80%
elanikkonnast mitte enam kui 1000 m kaugusel (Nikol’skiy 1982 cit. French 1995).
Tegelikult enamus mikrorajoone Nõukogude Liidus ei vastanud teenuste osutamise
normidele. Põhjus seisnes Gentile ja Sjöbergi (2006) järgi Nõukogude Liidus valitsenud
prioriteetides, kus kõige enam arendati tööstust. Töölised oli aga vaja kuhugi majutada,
mistõttu teiseks prioriteediks oli elamuehitus. Elurajoonide tähtsad osad nagu koolid,
lasteaiad, poed, ühistransport ja teed aga hilinesid teinekord isegi mitu aastat, peale
hoonete valmimist. Nõukogude Liidu viimastel aastatel ehitatud rajoonides jäigi sellepärast
enamasti sotsiaalne infrastruktuur ehitamata....

....Zarecor (2008) toob välja, et Tsehhis tehakse uusi arendusi tihti
paneelelamurajoonide lähedale, kuna seal on olemas hüved, mida tänapäeva arendajad ei
ehita: koolid, pargid, poed ja ühistranspordipeatused....

...Bruns (2007) toob välja kohustuslikud mikrorajooni omadused ja põhimõtted:
- liiklusteedega ääristatud
- 6000-8000 elaniku jaoks
- vabalt rohelises seisvad elamud, asetus vastavalt insolatsiooni (elamu valgustatus
päikesekiirgusega) nõuetele
- koolimaja
- lasteaiad
- igapäevaseid vajadusi rahuldavad teenindusasutused, nagu toiduainetekauplused,
mitmesuguste remonditööde vastuvõtupunktid, apteek, klubi, spordi- ja
mänguplatsid, selvepesumaja jm.
- teenindusasutused pidid paiknema elamutest kuni 500 m ehk normaalse jalgsikäigu
kaugusel
- kool ja lasteaed pidid paiknema nii, et lapsed ei peaks ületama ühtegi liiklusteed
- silmustena või tupikutena lahendatud juurdesõiduteed mikroterritooriumile, koos
sõidukite ringipööramise võimalusega, et välistada läbisõitu mikrorajoonist
- jalakäijate liikumissuunad eraldatud juurdesõiduteedest, moodustades omaette
süsteemi
- heakorrastatud ja haljastatud vaba ala
- mitu mikrorajooni moodustavad elamurajooni, kus pidi olema rajooni
teeninduskeskus suurema kaubandus-, teenindus-, kultuuri- ja äriasutuste
nomenklatuuriga....

jne

https://dspace.ut.ee/server/api/core/bi ... 1f/content

Aga see süsteem täna enam ei toimi erinevatel põhjustel. "Asju" on tihti juurde ehitatud "suvalistesse" kohtadesse arvestamata eelnevate planeerimistega või likvideeritud (kauplused, koolid, lasteaiad jms) seoses uute kaubanduskeskuste, riigigümnaasiumite jms ehitamisega mujale. osaliselt paratamatu, aga osaliselt ka profaanilikud vead. Lisaks n.ö. "autostumine" ehk sõidukite arvu suurenemine võrreldes nõuka ajaga. See kõik toob kaasa liikluse ja elanike liikuvuse muutused. Ja nüüd peamiselt tegeletakse n.ö. "tagajärgede" leevendamislahenduste otsimisega. On hea, kui võetakse ette ka põhjustega tegelemine.

Tallinnast rääkides (mille planeerimisest jms mina ei tea midagi)
Linnaplaneerimise strateegia - liikuvus
https://strateegia.tallinn.ee/liikuvus/

Ma ei leia sealt selliseid planeerimispõhimõtteid nagu nt mikrorajoonide puhul (teatud elannikkonna arvukuse/grupi kohta elamurajoonis kindel arv samas rajoonis asuvaid koole, lasteadu, kaupluseid jms).

Praegu kehtivad linnaplaneerimise EVS standardid
91.020. Projekteerimine. Linnaplaneerimine.
https://www.evs.ee/et/search?query=&ics ... duct=false

EVS 843:2016 Linnatänavad
EVS 939-1:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 1: Terminid ja määratlused
EVS 939-3:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse
EVS 915-2:2020 Ehitiste projekteerimise ja ehitustööde riigihangete korraldamine. Osa 2: Ehitustööde riigihangete korraldamine
EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
EVS-EN ISO 13793:2004 Hoonete soojuslik toimivus. Vundamentide soojuslik projekteerimine külmakergete vältimiseks
EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine
jne veel terve rida standardeid ehitiste ja rajatiste ehituslike ja konstruktsiooniliste nõuete kohta.

Ei leia samuti standardeid, mis käsitleks teatud elanike arvuga piirkondadesse ette nähtud lasteaedade, koolide, kaupluste jms rajamist.
Võib olla mõni nendest midagi ka sisaldab, aga kõik need EVS-id on tasulised ja mul pole tungi neid kõiki osta, et sealt otsida.

Üldiselt pannakse tänapäeval põhimõtted paika KOV üldplaneeringuga, aga need on tihti väga pinnapealsed ja üldsõnalised ning loosunglikud.
Tallinna oma leiab siit
https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/ta ... planeering
Ma ei viitsi ja pole praegu aega kogu seda materjali seal läbi lugeda.

[lugeja]

Ja külmaga sai hästi rattaga liigelda, sest külm tavaliselt pikalt ei kestnud.

Keskmine temperatuur jaanuaris Taanis on 0-0,5 kraadi, Eestis -6...-7 kraadi.

Ja kui külm pikalt ei kestnud, siis kust küll väide, et külmaga oli rattaga hea liigelda.. ?

Ma sõitsin kuni -5 kraadini, minu jaoks oli see ok. Minu point oli see et kui eeldada et ratastega sõidetakse meil ka talvel, siis peaks ka neid rattateid lumest puhtana hoidma. Mis suht võimatu, vaadates näiteks seda mis toimub talvel Tallinnas Vabaduse puiesteel.

[Taaniel Tina]

Eile muutus siis ka liikluskorraldus Paldiski mnt-l. Ehk üks sõidurada muudeti rattateeks. Nagu ma praegu aru saan, siis linna sisse sõites, Endla tn ristil, läheb otse üks ratta rada, üks ühissõidukite rada ja üks rada muule liiklusele.

[MeelisV]

Eile muutus siis ka liikluskorraldus Paldiski mnt-l. Ehk üks sõidurada muudeti rattateeks. Nagu ma praegu aru saan, siis linna sisse sõites, Endla tn ristil, läheb otse üks ratta rada, üks ühissõidukite rada ja üks rada muule liiklusele.

Oi see on seal mõnus ämber jälle jala otsa kolisema pandud linna ja liikluse planeerimise osakonnal.
Sõitsin korra ilma wazeta sinna sisse. Ei enam mitte.