Tõsi küll, kui mu tuttava lennuk Novosibirski lennujaamas maandus, soovis meeskonnaülem reisijatele head päeva ja ütles mikrofoni: «Au sõjalise erioperatsiooni kangelastele!» Paljud muigasid nende sõnade peale või tegid grimassi.
Meelsus Venemaal
Re: Meelsus Venemaal
Ja Peetri poolt viidatud Kuzitškini artiklis annab autor teada, et samas venelased irvitavad ka selle "erioperatsiooni" riikliku heroiseerimise üle, mis näitab jällegi seda, et ei pruugi olla nii, et neid sõjaskäinuid ikka "valitakse" selle päras, et rahvas in corpore neid austab.
Imekaunis! Raha eest teen kõike, mida härrad soovivad...
Re: Meelsus Venemaal
Ei orkid muutu-täna Peterburgis šovinistide marss sõja toetuseks.
https://x.com/atLakeNATO/status/1834298513737261092Veremaal täna toimunud meeleavaldus.
Karjuti
“Veremaa enne kõike!”
“Jumal on Veremaaga!”
ehk siis vene neonatside maršš oli.
Lootsite et sõjavastane või?
Olete ikka naiivsed.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Re: Meelsus Venemaal
Ma ikka tükk aega mõtlesin, et kas ja kuidas vastan. Jällegi selline hell teema, et kui noorte tuisupeade naivistliku hurraa-optimismi segi lammutad, siis on ju oht saada süüdistus venepropas. Nagu on läinud teemaga tankide ja rakettide jne mitmekordsest suhtkohesest otsasaamisest, selle jaoks pesumasinatest mikroskeemide väljarüüstamisest ja loomulikult ka putini kohe-peatsest ärasuremisest ja millest kõigest veel... Lihtsalt ja naiivselt seda kõike soovida ja uskuda on ju nii tore...AndresTy kirjutas: ↑12 Sept, 2024 12:26 Ja Peetri poolt viidatud Kuzitškini artiklis annab autor teada, et samas venelased irvitavad ka selle "erioperatsiooni" riikliku heroiseerimise üle, mis näitab jällegi seda, et ei pruugi olla nii, et neid sõjaskäinuid ikka "valitakse" selle päras, et rahvas in corpore neid austab.Tõsi küll, kui mu tuttava lennuk Novosibirski lennujaamas maandus, soovis meeskonnaülem reisijatele head päeva ja ütles mikrofoni: «Au sõjalise erioperatsiooni kangelastele!» Paljud muigasid nende sõnade peale või tegid grimassi.
.... Aga näe, ei saanud rahu ma ikka- keegi peab ju illusioone lõhkuma...
Nüüd vastus Andrese lootusrikkale vihjele artiklist, justkui olevat veremaal küllalt võimu- ja sõjavastaseid isikuid.
Ka minu sõjaväekaaslane Piiterist on eluaeg töötanud arvutifirmades, välismaistes ja venemaistes jne, tema tutvusringkond on sootuks erinev võrreldes selle tava-vandikarjaga, kes sõjale ja Putinile hurraa karjuvad. Tema tuttavad ja sõbrad, ütles, on enamuses kogu selle nii putinismi kui sõjakamarilja vastu, ja paljud on ka venemaalt lahkunud, aga ta ise ütles mulle, et see tema tutvusringkond ei tähenda üldrahvastikuse mõttes mitte midagi. Üldine orkikamarilja oli ja on täiega sõja poolt. Et ta oma vaatest ei näe ühiskonnas ühtki jõudu, kes sooviks ja kel oleks ka ühiskonnas sellises ulatuses respekti seda sõda lõpetada... Ja neid, kes peale iseenese peades midagi ära mõelnuna seejärel ka sõja vastu üldse midagi kobiseda julgeda üritaksid, neid on veel vähem... Vat nii.
Mina ise oma kogemuste ja kokkupuudete alusel ütlen, et enamus sellest ühiskonnast seal on seisukohal, et nad ongi pidevalt sõjas pindossidega ja nad peavadki sõdima, sest muidu hakkavat pindossid neid valitsema. jne Et neid 90ndail alandati ja löödi põlvili, aga nemad tõusevad ja näitavad kogu maailmale, kuidas venemaa võidab kõiki ja valitseb maailma, nagu "dedõ vojevalis i pobedili". Ja sellest vaatevinklist nemad lähevadki pindosside vastu sõtta vabastama Ukrainat ja nad ei saa aru, miks ukrainlased neile vastu hakkavad, sest nad ju vabastavad neid. jne jne. Ja neid tuleb selle vabastamise eest austada. Sest venelase (Lavrovi suu läbi) nägemus on selline, et "maailm, kus venelast ei austata, pole väärt sellisel kujul ei hoidmist ega säilitamist"- siis võib selle maailma ka tuumakaga lõpetada, kui venelast ei austata. See kõik kokku täendabki lihtsalt- jebanutõi narod- kõik teised "kiusavad" neid.... Midagi pole teha, aga nii see on. Ja rahvas on enamuses putini ja sõja poolt ja tema selja taga. Mõni võib küll habemesse või krst kuhu muiata seal artiklis seal lennukis, aga enamus ühiskonnast on valitseva võimu ja tema juhtide poolt. Ja eks nii nad endile neid oma kangelastest "uus-sõjaveterane" omale võimuteostajateks ise valivadki. Sest enamus kiidab seda kõike heaks. Sest nad on ise kah selle poolt. Sealse rahva tahe. Ja pole mõtet mõnda üksikut muigajat nähes loota kohe võimupöördele.
Ja nüüd muigamise-aspekti käsitledes tehes paralleele Eestisse: "paremini hoitud Eesti", "lugege mu huultelt", see tõi enamuse eestlaste suule muigeid, peale seda tuli "Starki-Mega-Wolfi venemaal äride ja tehaste lõpetamise ja kokkupakkimise ja äratoomise skandaal" (mis on siiamaani tegelikult lõpetamata ja äri jätkub edasi). Siis tuli vastuseks juba "kuidas te julgete seda üldse minu käest küsida?"-suhtumine. Tagajärg- erinevaist uuringuist oli näha, et kaks kolmandiku eestlastest nägid ainsa lahendusena peaministri tagasiastumist. Kas juhtus midagi? Ei. Ja see toimus, või õigemini ei toimunud siis demokraatlikus riigis (meil siin).
Venemaal kõikide võimalike uuringute (ka need mida meil aktsepteeritakse) järgi on putinikamariljal suur ja lai rahva toetus. Kui meie riigi demokraatias 2/3 rahva (toetuse ja usaldamatuse vaatest) negatiivne arvamus ei ole valitsejaile mingi näitaja, siis sealmaalse riigikorralduse juures ja putinismi laialdase üldrahvaliku toetuse tingimustes selle mõne pihkumuigajaga revolutsiooni ei lootustki teha....
Ja ps! Ärge tapke nüüd selle pärast siin mind, kui sõnumitoojat.
Aga minugipoolest igaühel on vaba valik uskuda mida ise heaks arvab ja heietada siin mõtteid, kuidas venemaal on juba tekkinud või kohe tekkimas revolutsiooniline situatsioon. Täpselt samamoodi, nagu kohe pidid raketid (jmt) otsa saama.
Viimati muutis Peeter, 13 Sept, 2024 9:21, muudetud 1 kord kokku.
Re: Meelsus Venemaal
Lenini määratlus (lihtsustatult: ülemkihid ei saa, alamkihid ei suuda enam endist viisi elada, täpsemalt: https://en.wikipedia.org/wiki/Revolutionary_situation) käib küll. Selleni on veel pikk maa minna ja seda tulebki ajaloos väga harva ette.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Meelsus Venemaal
Lisaks oma nö 5 kopikat. Suures plaanis Peetri jutt on õige, aga kehtib suuresti pigem 50+ elanikkonna kohta. Meelsus erineb piirkonniti, vanusegruppide ja hariduse järgi. Väidan seda Venemaal elavate sugulaste ja tuttavate juttudele toetudes (sugulased siis Peterburis ja Pihkvas). Esiteks, noorem nö interneti põlvkond teab reaalselt päris hästi, mis toimub, vähemalt enamik, kuna nemad peavad oma naha nö turule viima, siis sõtta minek on suhteliselt ebapopulaarne, näiteks ajateenistuse Pihkvas läbinud tuttavate perepoeg väldib sõda nagu tuld, kuna paar sõpra on seal ja lisaks netile, on neilt otse muljetena kursis, mis toimub päriselt (ehk varem oli päris lahe, sai kraami vanematele ja pruutidele saata jne, nüüd pole lõbusat eriti midagi kusagil varemetes kükitada ja droone vältida). Vanus 40 pluss on juba tunduvalt "patriootlikum" ja võlgades ning muude hädadega tüübid ongi lepingu sõlminud ning mõned neist ka kõvasti pettunud. 50+ ja sealt edasi, on tegelased, kelle kohta nooremad ütlevad, et neil peas istub telekas st kuulavad sealt jahutavat p..ka ja usuvad täiega. Sama teema haritlastega ja piirkondadega ehk Peterburi ja Moskva kandis toetus sõjale, eriti haritlaste hulgas, reaalselt ei ole kuigi kõrge, aga kui küsida, siis muidugi "toetavad". Milles on aga Peetri jutt õige, et kuigi venelased on kihistunud, siis mingist revolutsioonilisest situatsioonist on asi väga kaugel, pigem on mittepooldajad ametis oma naha hoidmisega ja kui homme ilmuks välja uus juht, kes ütleks, et "erioperatsioon sai läbi", siis rahvas juubeldaks kaasa. Parim näide oli ka Prigozhini "mäss" ehk rahvas ja jõuametkonnad olid äraootaval seisukohal ning passiivsed. Rahva põhihuvi on, et toit oleks laual ja "sõda" ei segaks elamist. Samas viimasel ajal on "sõda" juba hakanud ebamugavust tekitama ala Ukraina droonid Moskvas. Aga väita, et venelased oleks impeeriumi eest kartulikoori valmis sööma, mina küll tänapäeval öelda ei julgeks, kindlasti mõned ongi, aga kui elu kukuks 90-ndate tasemele, küllap hakkaks seal ka korralikumalt käärima.Aga minugipoolest igaühel on vaba valik uskuda mida ise heaks arvab ja heietada siin mõtteid, kuidas venemaal on juba tekkinud või kohe tekkimas revolutsiooniline situatsioon. Täpselt samamoodi, nagu kohe pidid raketid (jmt) otsa saama.

Unforeseen consequences
Re: Meelsus Venemaal
Seni kaua, kuni hakkliha rindele jätkub, ei juhtu veel midagi.
Ja üleüldse, me käsitlemegi olukorda praegu. Kui elatustase hakkab 90ndate suunas liikuma, siis on juba teine olukord, mitte enam see praegune. Ja mis siis toimuma hakkab, eks seda näeb.
P.S. Üldiselt on vandil (üksikisikuna vaadeldes) komme, et kui peksa hakkab saama, siis märatsema hakata ja kõrvalseisjaid kah sita sisse kaasa tõmmata üritada.
-
- Liige
- Postitusi: 1078
- Liitunud: 07 Nov, 2012 9:54
- Kontakt:
Re: Meelsus Venemaal
Mina olen oma peas teinud sellise ühiskondliku laia jaotuse - valitsus (ehk siis ühiskonna osa, kes toetab Xuilo-d) ja opsitsioon ( ühiskonna osa, kes ei toeta teda).
Ainuke erinevus nende vahel on, et opositsioon ei ole võimul.
Muudes asjades on nad kõik ogarad ja ühel meelel - ukrainlasi kui rahvust pole olemas, kes peab end ukrainlaseks tuleb hävitada, venelased on über, pindossidega tuleb kogu aeg võidelda jne.
Ja see ei muutu, sõltumata sellest, kes on pukis või palju keegi kuskil pimedas teki all mingit SVO-d kirub.
Ainuke erinevus nende vahel on, et opositsioon ei ole võimul.
Muudes asjades on nad kõik ogarad ja ühel meelel - ukrainlasi kui rahvust pole olemas, kes peab end ukrainlaseks tuleb hävitada, venelased on über, pindossidega tuleb kogu aeg võidelda jne.
Ja see ei muutu, sõltumata sellest, kes on pukis või palju keegi kuskil pimedas teki all mingit SVO-d kirub.
Re: Meelsus Venemaal
No ei pea mulle mõtteid pähe ega sõnu suhu panema ja selleks poognate viisi ülekonstrueeritud tõestusi treima.

Jah, ma saan suurepäraselt - ilma pika epistli abita - aru, et see girmassitamine ja itsitamine võib olla vabalt ka seepärast, et tüüpidel oli lihtsalt piinlik. Ja see kõik võibki täitsa vabalt ainult piinlikkustundega - mitte mingi "vabadusvõitlusega" - piirduda.
Viimati muutis AndresTy, 13 Sept, 2024 10:54, muudetud 1 kord kokku.
Imekaunis! Raha eest teen kõike, mida härrad soovivad...
Re: Meelsus Venemaal
Usun ka et nooremate seas pole sõda populaarne ja vanemate seas on. Vaadates rahvastikupüramiidi siis vanemaid inimesi rohkem ja nii ongi reaalne toetus sõjale rahvastiku seas kõrge.
vaja lihtsalt nooremate ajud viinaga ära komposteerida ning pidu jätkub
vaja lihtsalt nooremate ajud viinaga ära komposteerida ning pidu jätkub
Re: Meelsus Venemaal
Seda teesi on neile ju 40ndate lõpust ehk siis juba enam kui 70 aastat emapiimaga ka sisse joodetud. Kusjuures alguses vägagi käegakatsutavate argumentidega- toona mäletas enamus elanikkonnast vägagi hästi, mida tähendas lääne abi ja kus olnuks NL ilma selle abita...piisab, kui meenutada, mis toimus seal 1946, kui abi otsa sai.enamus sellest ühiskonnast seal on seisukohal, et nad ongi pidevalt sõjas pindossidega ja nad peavadki sõdima, sest muidu hakkavat pindossid neid valitsema.
Nagu juba tähendet- ei muutu seal midagi...sõnast sovsem, nagu nad ise ütlevad. Kolm (vähemalt) massiivset kannibalismiga päädinud näljahäda, miljoneid hõlmanud repressioonid, paarkümmend miljonit hauda viinud juhm sõda- ja kas midagi muutus? Nihrena. Nii et jätke unistamine ja varuge padruneid- lihtne jõud ja perioodilise stabiilsusega üle kaela käiv kaigas on ainukesed asjad, mida meist ida pool mõistetakse ja austatakse. Seda enam, et vähegi heledama silmavaatega seltskond on ka viimase 35 aasta jooksul kas maha löödud või jaöga lasknud.aga kui elu kukuks 90-ndate tasemele, küllap hakkaks seal ka korralikumalt käärima.muidu hakkavat pindossid neid valitsema. jne
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Meelsus Venemaal
Ei ole mõtet arvata, et noored on teistsugused. Et kui meie noored on muutunud, siis justkui seal ju ka! See ongi naiivne. Jah loomulikult on toetusnäitajad putlerismile just niimoodi vanuseliselt suurenedes, aga seda veres olevat tiblunnlust ikka lihtsalt ajaga välja ei ravi. Ei ole mõtet eitada fakti, et vanemaealisi on igas vanusepüramiidis oluliselt vähemal kogumääral, kui nooremaid. Kuigi akf v2gahea just kirjutas, et Vaadates rahvastikupüramiidi siis vanemaid inimesi rohkem, on siiski ka neil on see puu ju ülevalt kahanev...
Olen nõus, et ütlusega et mida vanemad, seda tiblunnimad. Aga, siin on suur aga. Ja seda aga... väga hästi ilmestab alla 50-ste põlvkonna (st mitte enam NA-s käinute, ja mitte enam ka NSVL-meelse kasvatusega inimeste võrdlevas vaatluses) meie (läänemeelse) ja nende (tiblunnide) vahet just see aspekt, mida akf Roamless kirjeldas: ...(ehk varem oli päris lahe, sai kraami vanematele ja pruutidele saata jne, nüüd pole lõbusat eriti midagi kusagil varemetes kükitada ja droone vältida)..... Ka akf Urams on korduvalt kirjeldanud, kuidas sõja alates oli venearmeelaste seas ja ühiskonnas üldlevinud seisukoht, et minnakse sõjaretkele, kus saab röövida, anastada, varastada, vägistada, märatseda jne (igaüks võib ise seda loetelu edasi täiendada), ja selle kõige eest ka makstakse ja veel hästi. Ja juba ette naised tellivad kasukaid ja mehed ise uusi jeepe selle kohe saabuva rikkuse kulutamiseks... Ja kõige lõpuks saab surma külvata (pohhui kui keegi ka omadest sureb, sest ta sureb selle nimel, et venelasi maailmas austataks)... Kõik see kompott oli see, miks see kamariljajõuk nii kamba, kui üksikisiku tasandil oli nõus minema kallale naaberriigile. Neid (ühiskonda) oli selleks juba aasta(kümne)id ette valmistatud. Sest nende arvates naabrite, nõrgemate vmt röövimine, vägistamine ja ka isegi tapmine ongi normaalne. Juba tookord NA-s jahmatas mind lihtsõdurist tuletõrjeüksuse liikme jutt: "On lahe, kui meid linna tulekahjule kutsutakse, siis saab "laamendada", peksad uksed maha, keerad kapid pahupidi, vaatad, mis asju on ja valad siis voolikuga kõik üle, pohhui" jne. Ja mina kuulasin seda. Tuletõrjuja- rüüstama ja laamendama läheb hoopis.. ja ei häbene sellest niimoodi rääkimast (okei omavahel). Vat see ongi see erinevus meie ja nende vahel, et mina ei kujuta ette, et näiteks meie või Läti või Leedu või mida iganes läänepoolsete riikide inimeste või ka ainult sõjaväelaste peades oleks sellist mõtlemist, et näiteks kui läheks Võru või Tapa vmt kasarmutesse ja kutsuks üles sõdureid minema venemaad või Lätit või keda-mida iganes ründama, et seal saab siis röövida ja märatseda ja vägistada jne, ja siis kõik ütlevad, et "oi-kui-tore!", et siis saab omale uue auto ja naisele kasuka vmt. No ei mõtle meie omad niimoodi (või keegi arvab siin meil foorumis teisiti?). Aga nemad näe sealpool mõtlevad. Ja see ongi meie ja nende kõige suurem vahe. Nad on nõus oma rahvuslike ambitsioonide nimel nii teisi rahvaid ja inimesi, kui ka enda omi, röövima, vägistama, tapma. Ärge unustage ära, et see kamariljajõuk läks seda tegema teades, et saab selle eest isiklikku kasu. Nende moraal oli selleks juba valmis kujundatud.
Ääremärkus: Kui 2017 käis mul Piiteri-poiss siin Eestis puhkusel külas, siis ta rääkis mulle, et nende riik on persekursil, et seda lükatakse ja kujundatakse persekursile ja asi on väga sitt. Et ta ei kujuta ette, kuhu see viib ja mis siis juhtub (st kujutab küll aga...). Et teil on siin nii normaalne võrreldes nende ühiskonnaga... Ma siis ei mõistnud seda niimoodi mida ta mulle öelda tahtis, aga peale 24.02.2024 toimunud esimesel kontaktil (mil ma ei oskanud/riskinud siiski arvata, millises võtmes meie omavaheline suhtlus edaspidi üldse toimuks) kasutas ta neid samu sõnu ja väljendeid (nb siis kohe!) ainult pikemas perspektiivis: "See riik on ennast ise persse toppinud mitte aastateks vaid aastakümneteks, seda sitta ja häbi ei söö pelgalt mõne aastaga ära...." Siis mõistsin, et ta pidas juba siis silmas seda justkui 38-ndale nii eelnenud, kui järgnenud aastate paralleeli, kus inimeste ajudesse on riigi juhtkond sõjahulluse sisse ära istutanud ja et ega see tapahullus sealt nende ajudest ilma suurema verevalamiseta välja ei tule. Ja, nagu olen juba öelnud, ta ei ole oma seisukohta siiani muutnud, et pole näha jõudu, kes sõda lõpetada sooviks. Ja venemaad normaalse maailma silmis rehabiliteerimise soovist pole mõtet unistadagi. Vähemalt veel. Ma ei kujuta ette, kui suur ja massiivne peab olema see litakas, mis venelas(t)e kolust selle sõjakuse välja lajatab. Sakslastele tehti üldine kambakas mis lõppes Berliinis alistumisega, Jaapan alistus peale kahte tuumakat, mida on moskva/venemaa jaoks vaja?
Sellest võiks veel edasi kirjutada, aga mis see muudab. Meil on erinevad nägemused asjadest. Meil ei tule pähegi, et minna naabri juurde rüüsteretkele vägistama ja tapma. Aga nende arvates on see tavaline elu osa. Samu asju näeme meie (ja neid meid kui rahvaid on palju, me pole ainsad!) hoopis teisiti ja risti vastupidi kui nemad tiblunnid.
P.S Ma pole 60+, olen 68-nda aasta kutt, st sain just suvel 56. Mul lihtsalt ei ole illusioone selle putinigängikamarilja suhtes.
Olen nõus, et ütlusega et mida vanemad, seda tiblunnimad. Aga, siin on suur aga. Ja seda aga... väga hästi ilmestab alla 50-ste põlvkonna (st mitte enam NA-s käinute, ja mitte enam ka NSVL-meelse kasvatusega inimeste võrdlevas vaatluses) meie (läänemeelse) ja nende (tiblunnide) vahet just see aspekt, mida akf Roamless kirjeldas: ...(ehk varem oli päris lahe, sai kraami vanematele ja pruutidele saata jne, nüüd pole lõbusat eriti midagi kusagil varemetes kükitada ja droone vältida)..... Ka akf Urams on korduvalt kirjeldanud, kuidas sõja alates oli venearmeelaste seas ja ühiskonnas üldlevinud seisukoht, et minnakse sõjaretkele, kus saab röövida, anastada, varastada, vägistada, märatseda jne (igaüks võib ise seda loetelu edasi täiendada), ja selle kõige eest ka makstakse ja veel hästi. Ja juba ette naised tellivad kasukaid ja mehed ise uusi jeepe selle kohe saabuva rikkuse kulutamiseks... Ja kõige lõpuks saab surma külvata (pohhui kui keegi ka omadest sureb, sest ta sureb selle nimel, et venelasi maailmas austataks)... Kõik see kompott oli see, miks see kamariljajõuk nii kamba, kui üksikisiku tasandil oli nõus minema kallale naaberriigile. Neid (ühiskonda) oli selleks juba aasta(kümne)id ette valmistatud. Sest nende arvates naabrite, nõrgemate vmt röövimine, vägistamine ja ka isegi tapmine ongi normaalne. Juba tookord NA-s jahmatas mind lihtsõdurist tuletõrjeüksuse liikme jutt: "On lahe, kui meid linna tulekahjule kutsutakse, siis saab "laamendada", peksad uksed maha, keerad kapid pahupidi, vaatad, mis asju on ja valad siis voolikuga kõik üle, pohhui" jne. Ja mina kuulasin seda. Tuletõrjuja- rüüstama ja laamendama läheb hoopis.. ja ei häbene sellest niimoodi rääkimast (okei omavahel). Vat see ongi see erinevus meie ja nende vahel, et mina ei kujuta ette, et näiteks meie või Läti või Leedu või mida iganes läänepoolsete riikide inimeste või ka ainult sõjaväelaste peades oleks sellist mõtlemist, et näiteks kui läheks Võru või Tapa vmt kasarmutesse ja kutsuks üles sõdureid minema venemaad või Lätit või keda-mida iganes ründama, et seal saab siis röövida ja märatseda ja vägistada jne, ja siis kõik ütlevad, et "oi-kui-tore!", et siis saab omale uue auto ja naisele kasuka vmt. No ei mõtle meie omad niimoodi (või keegi arvab siin meil foorumis teisiti?). Aga nemad näe sealpool mõtlevad. Ja see ongi meie ja nende kõige suurem vahe. Nad on nõus oma rahvuslike ambitsioonide nimel nii teisi rahvaid ja inimesi, kui ka enda omi, röövima, vägistama, tapma. Ärge unustage ära, et see kamariljajõuk läks seda tegema teades, et saab selle eest isiklikku kasu. Nende moraal oli selleks juba valmis kujundatud.
Ääremärkus: Kui 2017 käis mul Piiteri-poiss siin Eestis puhkusel külas, siis ta rääkis mulle, et nende riik on persekursil, et seda lükatakse ja kujundatakse persekursile ja asi on väga sitt. Et ta ei kujuta ette, kuhu see viib ja mis siis juhtub (st kujutab küll aga...). Et teil on siin nii normaalne võrreldes nende ühiskonnaga... Ma siis ei mõistnud seda niimoodi mida ta mulle öelda tahtis, aga peale 24.02.2024 toimunud esimesel kontaktil (mil ma ei oskanud/riskinud siiski arvata, millises võtmes meie omavaheline suhtlus edaspidi üldse toimuks) kasutas ta neid samu sõnu ja väljendeid (nb siis kohe!) ainult pikemas perspektiivis: "See riik on ennast ise persse toppinud mitte aastateks vaid aastakümneteks, seda sitta ja häbi ei söö pelgalt mõne aastaga ära...." Siis mõistsin, et ta pidas juba siis silmas seda justkui 38-ndale nii eelnenud, kui järgnenud aastate paralleeli, kus inimeste ajudesse on riigi juhtkond sõjahulluse sisse ära istutanud ja et ega see tapahullus sealt nende ajudest ilma suurema verevalamiseta välja ei tule. Ja, nagu olen juba öelnud, ta ei ole oma seisukohta siiani muutnud, et pole näha jõudu, kes sõda lõpetada sooviks. Ja venemaad normaalse maailma silmis rehabiliteerimise soovist pole mõtet unistadagi. Vähemalt veel. Ma ei kujuta ette, kui suur ja massiivne peab olema see litakas, mis venelas(t)e kolust selle sõjakuse välja lajatab. Sakslastele tehti üldine kambakas mis lõppes Berliinis alistumisega, Jaapan alistus peale kahte tuumakat, mida on moskva/venemaa jaoks vaja?
Sellest võiks veel edasi kirjutada, aga mis see muudab. Meil on erinevad nägemused asjadest. Meil ei tule pähegi, et minna naabri juurde rüüsteretkele vägistama ja tapma. Aga nende arvates on see tavaline elu osa. Samu asju näeme meie (ja neid meid kui rahvaid on palju, me pole ainsad!) hoopis teisiti ja risti vastupidi kui nemad tiblunnid.
P.S Ma pole 60+, olen 68-nda aasta kutt, st sain just suvel 56. Mul lihtsalt ei ole illusioone selle putinigängikamarilja suhtes.
Viimati muutis Peeter, 13 Sept, 2024 13:04, muudetud 1 kord kokku.
Re: Meelsus Venemaal
Kas ikka tegemist on rahvuslike ambitsioonidega? Pigem rahvusliku (orja) iseloomuomadusega.
Vene emigrandist kirjanik Aleksandr Kuprin on kirjutanud: «Vene mužik ütleb: oleks ma tsaar, istuks ma väljas muldrikul ja äigaks igamehele vastu larhvi – kes aga tuleb, see üle tahi saab.» Ühesõnaga, enda kätte sattunud (hetke)võimu teise inimese (või olukorra) üle osatakse (sisimas soovitakse) realiseerida enamas ainult vägivallana - allutamisena.
Imekaunis! Raha eest teen kõike, mida härrad soovivad...
Re: Meelsus Venemaal
Pean siin silmas suur-vene šovinismi ja impeeriumiihalust üldnimetuse all mida akf ruger just kirjeldas meeleavalduselt Piiteris: “Veremaa enne kõike!” “Jumal on Veremaaga!” jne. Meile tuntud lausete näidetest veel ka "Vsjo naše!"AndresTy kirjutas: ↑13 Sept, 2024 13:02Kas ikka tegemist on rahvuslike ambitsioonidega? Pigem rahvusliku (orja) iseloomuomadusega.
Vene emigrandist kirjanik Aleksandr Kuprin on kirjutanud: «Vene mužik ütleb: oleks ma tsaar, istuks ma väljas muldrikul ja äigaks igamehele vastu larhvi – kes aga tuleb, see üle tahi saab.» Ühesõnaga, enda kätte sattunud (hetke)võimu teise inimese (või olukorra) üle osatakse (sisimas soovitakse) realiseerida enamas ainult vägivallana - allutamisena.
Re: Meelsus Venemaal
Need suured ja abstraktsed debiilsed ideed annavad talle tema arvates üksikisiku tasandil õiguse teiste rahvaste ja inimeste üle. Tappa, röövida, vägistada, vandaalitseda jne. Sedaviisi võib sellele vaadata küll. Samas on nad ka isekeskis äärmiselt julmad, kuidas siia suurriiklus ja šovinism sobituvad? Näiteks see Sinu kirjeldatud tuletõrjuja juhtum?
Imekaunis! Raha eest teen kõike, mida härrad soovivad...
Re: Meelsus Venemaal
Härra Peeter üldistab selle väitega liiga laialt, arenenud riikides kipub olukord siiski vastupidi olema, kus püramiid kisub tipuga allapoole. Rääkides konkreetselt Venemaa rahvastikust, siis mõlemal eelkirjutanud härral on osaliselt õigus. Vaatame 2021. aasta andmeid, uuemaid, usaldusväärseid, lihtsalt pole. Tõmbame noor-vana piiri 40 eluaasta peale, võime arvestada, et kuni selle ajani on keskmine inimene valdavalt terve ja ilma suuremate hädadeta, naised ka sünnitamisealised. Robustselt protsendipunkte kokku liites on tulemus järgmine.
Mehed kuni 40 - 25,6% ja 40+ - 21,0%
Naised kuni 40 - 24,8% ja 40+ - 28,7%
Ehk siis noori mehi on rohkem kui vanu ja üleüldse kõige rohkem on vanu naisi. Mis on üldisi rahvastikuprotsesse arvestades ka loogiline.
Kolme aastaga on umbes pool 34-39 vanusegrupist liikunud 40+ vanusegruppi, sõja tagajärjel on sooline tasakaal kaldunud tõenäoliselt meeste kahjuks ja sündivus on languses.
https://fortune.com/europe/2024/09/10/r ... raine-war/
https://www.reuters.com/world/europe/ru ... 024-09-10/
https://www.businessinsider.com/russia- ... ion-2024-9
https://www.atlanticcouncil.org/content ... ographics/
Koolides pannakse aga kõvasti rõhku "õige mõtlemise" pähetampimisele, lisaks kõikvõimalikud sõjalis-patriootlikud noorteorganisatsioonid, lastelaagrid, jne. Ei näe suurt lootust, et seal massidesse teistsugune meelsus võiks jõuda.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline