Relvaseadus

[Sander17]

"Märul Rummus":

https://elu24.postimees.ee/7981937/maru ... loata-labi

[taara]

§ 50. Valdusesse sisenemine
(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, kui
2) on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud;

[mongol]

Lambist reidi teha ei saa. Ma ei pea ka mingite siniste mehikeste paarikest oma uksest/väravast edasi lubama, kui nad ei põhjenda sedaslikku viibimise alust. Võin tulla vastu heas südamest, aga ei pea. Ja oma samakavabriku ning kanepikasvuhoonega ma ometi nii loll pole
Võivad jõuga tulla, aga siis on see volitusete ületamine. Eriti magus olukord tekib siis, kui midagi jõhkralt(!) seadusevastast ei leiagi ehk siis polegi I astme kuritegu.

Veidi pikemalt (KorS):

Kood: Vali kõik

§ 50.  Valdusesse sisenemine

  (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, kui:
  1) see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks;
  2) on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud;
  3) see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise tagamine on valdusesse siseneva korrakaitseorgani pädevuses.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel siseneda valdusesse ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad mõjutused ning nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik. Mõjutuse häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Valdusesse tuleb võimaluse korral siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekul ja ajavahemikus kella 7.00-st kuni 23.00-ni. Äriruumidesse tuleb võimaluse korral siseneda nende töö- või lahtiolekuajal.

  (4) Eluruumi tohib valdaja teadmiseta siseneda vaid siis, kui teda ei ole mõistlike pingutustega võimalik teavitada ja sisenemine on vajalik korrarikkumise või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Ajavahemikus kella 23.00-st kuni 7.00-ni või eluruumi valdaja teadmiseta on isiku eluruumi sisenemine lubatud ainult juhul, kui see on vajalik:
  1) korrarikkumise kõrvaldamiseks, kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad kestvad või korduvad mõjutused ja nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik;
  2) vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 13.07.2014]

  (5) Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb esimesel võimalusel teavitada valdusesse sisenemisest. Kui valdusesse sisenemise tagajärjel jääb valduses valveta oluline varaline väärtus, tagab korrakaitseorgan kuni valdaja või muu õigustatud isiku saabumiseni valduse valve.

  (6) Valdusesse sisenemisel võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

  (7) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.

Mitte kuidagi ei saa lambist relva hoiustamistingimusi jõuga kontrollida, no ei ole alust.
Isegi tuppa ei pea laskma, sest et ülalloetletud asjaolusid ei ole ju sellise pistelise kontrolli ajal.

Astmetest (KarS):

§ 4. Kuritegude raskusastmed

Kood: Vali kõik

(1) Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod.

  (2) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus füüsilisele isikule raskeima karistusena ettenähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. Juriidilise isiku süütegu on esimese astme kuritegu, kui sama teo eest on füüsilisele isikule raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (3) Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.

  (4) Karistuse kergendamine või raskendamine käesoleva seadustiku üldosa sätete alusel ei muuda kuriteo raskusastet.

Astmete osas (KorS):

Kood: Vali kõik

§ 5.  Oht avalikule korrale ja korrarikkumine

  (1) Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine.

  (2) Oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine.

  (3) Oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht.

  [b](4) Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud [color=#FF0000]I astme kuriteo[/color][/b] või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Kehalise puutumatuse riive käesoleva seaduse tähenduses on seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske tervisekahjustuse tekitamine.

[Kriku]

Nemad tõlgendavad seda arvatavasti nii, et laokil relv on alati kõrgendatud oht, sest kõrvaline isik võib sellega põhjustada suure õnnetuse. I astme kuriteo oht on ainult üks kõrgendatud ohu variante.

[2korda2]

Eriti magus olukord tekib siis, kui midagi jõhkralt(!) seadusevastast ei leiagi ehk siis polegi I astme kuritegu.

Palun defineeri "magus olukord".
See läheb natuke teemast välja...
Järgnev on minu lühike kokkuvõte mitmetest vestlustest nii haldusõigusele spetsialiseerunud advokaadi (minu naine) kui ka II astme haldusõiguse kohtunikuga (hea sõber) teemadel "riik peaks kodanikule põhjustatud kahjud hüvitama".
EV-s on olemas Riigivastutuse seadus (RVastS), mis justkui annab kodanikele õiguse igasugu haldusmenetluslike kahjude hüvitise välja nõudmist. Ole õnnelik, et selline seadus üldse olemas on, sest isegi mitte arenenud läänes ei ole sellise analoogi kõikjal!
Reaalsus on see, et kahjude hüvitamist võid kahtlemata nõuda aga reaalselt välja makstavad hüvitised on seni olnud tühised (NB! Kohtust võitjana väljunud kodaniku advokaaditasude hüvitamine ei käi selle seaduse alla!). Viitan näiteks sellele:

§ 13. Vastutuse piiramine
...
(3) Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.

Või olukord, kus kohtu vea tõttu on isikule tekkinud ulatuslik kahju (ma ei hakka selliseid kaasuseid välja tooma aga märkimisväärse ulatusega kahjusid on olnud mitmeid):

§ 15. Õigusemõistmisel tekitatud kahju
(1) Isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.

Kui kohus lihtsalt eksib ja selle eksimuse hinnaks on näiteks kaotatud metsamaa, pärand vms, siis võid endale tiigi nutta aga hüvitist ei saa. Kõige elemntaarsem näide: lähed vaidlema maksuotsust. Kohus teeb selgeid vigu ja just seetõttu kaebad edasi, kolmas aste suunas asja tagasi esimesse astmesse... Aastad lähevad. Kui nüüd lõpuks peaksid saama vigadeta otsuse milles kaotajaks jääd, siis kogu perioodi eest on viivised soolas (tingimusel, et sa eelnevalt nõutut koheselt ikkagi ära ei maksnud).

Kokkuvõttes: võid saada endale õiguse, kohus võib ka kinnitada, et said kahju aga hüvitis (kui seda üldse on) ei mõjuta mitte mingil määral eksinud ametnikke oma käitumist muutma.

[Smith]

Nemad tõlgendavad seda arvatavasti nii, et laokil relv on alati kõrgendatud oht, sest kõrvaline isik võib sellega põhjustada suure õnnetuse. I astme kuriteo oht on ainult üks kõrgendatud ohu variante.

Ei usu. Sellisteks puhkudeks on ette nähtud väärteomenetlus KarS paragrahv 279 alusel riikliku järelevalve takistamise rest. Ka selle puhul tuleb kuhtuvälisel mentelejal päris korralikult ära sisutada otsus, et menetlusalune isik ikka tõesti tahtlikult takistas. Üldiselt see eeldab päris mitut luhtunud kontrolli.

[mongol]

Eriti magus olukord tekib siis, kui midagi jõhkralt(!) seadusevastast ei leiagi ehk siis polegi I astme kuritegu.

Palun defineeri "magus olukord".

Hüvitamine on kopikad, see teada.
Teine asi on massimeedia, kuhu saab alati pori loopima minna. Üldiselt on süsteemides sees päris valulikud reaktsioonid, kui mingi ametniku sitt avalikkuse ette jõuab.

Nemad tõlgendavad seda arvatavasti nii, et laokil relv on alati kõrgendatud oht, sest kõrvaline isik võib sellega põhjustada suure õnnetuse. I astme kuriteo oht on ainult üks kõrgendatud ohu variante.

Kui kohas on läbu, siis arusaadav. Kui on tegu aga eluasemega, kus ei ole nähtavalt näha seaduserikkumist, ei ole mingit häma võimalik ajada, nii et see usutav oleks ja allumisele kuuluks. Vägisi ei saa trügida tuppa, kui ei ole alust.

Kusjuures mul on isegi relvakapikontrolli ajal palutud luba siseneda, väga viisakas ses osas ja otseselt kokkulepitud külastuse puhul pole vajadust.

[taara]

Mis see esimese astme kuritegu teemasse puutub? Kust see asi välja loetud on?

Seaduses on ju siiski räägitud ohu ennetamisest, väljaselgitamisest või tõrjumisest või korrarikkumise kõrvaldamisest (ja muudest asjadest). Mitte mingit esimese astme kuritegu pole mainitu.

[mongol]

Ametniku tuju järgi relvakontrolli teostamise plaan ei anna mingit õigust eravaldusesse jõuga tungida, on asja mõte.
Lihtsalt tõsisemad kahtlused ja ennetamise vajadus annab aluse tungida eravaldusesse. Relva hoidmise-hoiustamise kontroll seda pole.

[taara]

Kõik oleneb ohuhinnangust ja eelinfost, aga mingit esinese astme kuritegu selleks olema ei pea. Teemavälisena, et jõuga võib siseneda eravaldusesse pelgalt kõvasti mänguva teleka pärast ka.

[MeelisV]

Küsimus.
Kui ei tehtaks pistelisi ootamatuid kontrolle ja vaid ainult ette teada antud ja kokkulepitud.
Siis kui suur oleks võimalus tabada olukordasid kus relv on kättesaadav kolmandale isikule ?

sama nagu politsei põõsas ja vilgutavad tuled - kohe vaatad üle, et oleks Ok kuigi tead, et on OK
sama relvaga - tead, et tullakse ja siis pühid tolmu, sätid relva ja moona ilusti kapis ära, lukustad ja kõik on bro.

teisalt tegelik olukord ei pruugi olla bro. võibolla ongi kapis aga uks ei ole lukus. võibolla pole kapis kah aga jäi peale viimast korda öökapi sahtlisse segastel asjaoludel
olen käinud elus paljudes toitlustusasutuste köökides ja olen kindel, et kui sinna tuleks kontroll ootamatult oleks karm ettekirjutus või ajutine sulgemine
aga ei ka need kontrollid tulevad ette teatamisega sama on ka päästeametiga ehk nüüdsel ajal ka volitatud ettevõtted kes käivad ette teatamisega.
alles siis pestakse köök puhtaks või koristatakse evakuatsiooniteedelt mööbel vms.

mis siis kui koolist tulnud ärritunud teismeline kes sellel päeval sai viimase piisa oma karikasse kiusajate käest tabab selle hetke ära kui kapi uks polegi lukus ?

relva omamine ei ole inimõigusega tagatud vaid privileeg mis toob kaasa kohustuse ja vastutuse ja seda saavad omada vaid teatud tingimusi täitvad kodanikud- kõik.
ei sobi tingimused mis sellega kaasnevad tuleb loobuda.
ülejäänud osa ühiskonnast eeldab, et täidetakse tingimusi ja see on suur osa turvalisusest.

kui ärritunud teismeline või tabletist segi tõmmanud sõber või eluruumis käinud varas tabavad vaba relva siis mis võib olla tulemus ?

keda tahate petta kui ette teatamisega kontroll ei leia midagi aga igapäevane või aeg ajalt "juhtuv" elu on hoopis teistsugune ?

[Kriku]

mis siis kui koolist tulnud ärritunud teismeline kes sellel päeval sai viimase piisa oma karikasse kiusajate käest tabab selle hetke ära kui kapi uks polegi lukus ?

See poiss, kes Viljandis oma õpetaja maha lasi, sai relva kätte olenemata sellest, et relva hoiti seadusega kooskõlas.

See nõue ongi suurel määral fiktsioon. Väga raske on sihikindlalt tegutseva perekonnaliikme eest relva või relvakapi võtme peidukohta või relvakapi koodi pikka aega varjata. Ning ma oletan, et paljudes perekondades, kus mõlemal abikaasal on relvaluba ja oma relvad, on tegelikult kummalgi neist ligipääs teise relvadele olemas. Ja pean seda ka mõistlikuks.

Igaks juhuks, meil siiski ei ole.

[retti]

On kuulda juba juhtumeid millede käigus töökohal kinnipeetav relvaomanik kiirreageerijate poolt maha jookstakse.
Fakti mul ei ole, on jutte.

[Sander17]

Mille eest neid relvaomanikke töökohal kinni peetakse siis?

[MadMan]

relva omamine ei ole inimõigusega tagatud vaid privileeg mis toob kaasa kohustuse ja vastutuse ja seda saavad omada vaid teatud tingimusi täitvad kodanikud- kõik.
ei sobi tingimused mis sellega kaasnevad tuleb loobuda.
ülejäänud osa ühiskonnast eeldab, et täidetakse tingimusi ja see on suur osa turvalisusest.

Politseinike koolitus põhiõiguste osas on nõrk kui isegi politseijuht ajab sellist juttu.
https://www.err.ee/1150614/politseijuht ... -pohioigus

Relva omamine ja kandmine ei ole kellegi põhiõigus.

Õiguskantsler Indrek Teder ütleb väga selgelt, et relva omamine on põhiõigus.

Üldise vabaduspõhiõiguse kaitsealas on Riigikohtu järgi nt sõiduki juhtimine ja nii relvaga kui relvata jahipidamine.

https://www.oiguskantsler.ee/sites/defa ... likkus.pdf