
Kõige rohkem läks hinge suitsunurgas seistes, aga see, kui üks vanahärra tuli ja ütles mu saksa kamraadidele a la:" Vaadake nüüd kuhu me oleme jõudnud. Siin seisab eesti sõdur, kes kannab uhkusega samasugust embleemi ja mütsimärki, mida teie kanda ei tohi ja ei julgeks ja mille kandmise eest mina peaksin häbi tundma!"
Kusjuures tegelikult äkki mingi tankiväe üksus siiski kannab pealuu märki täna ka baretil. Ma mäletan nagu, et koolis tuli loengud pidama soomusvägede kolonel, kes minu käest küsis, kas ma olen eestis mingist soomusüksusest? Ma võin eksida, aga minu arust ta näitas oma baretil seda märki..