Viskerelvade jm. külmrelvade tüübid ja seaduslikkus Eestis
See "vardajuhitud..." vastav süsteem pole ju ka muud kui luisuga teritamine, vardasüsteem lihtsalt võimaldab effektiivselt stabiilset teritusnurka hoida, lihtne ja originaalne. liivakivi-vesikäi ju ka praktiliselt luisk, vaja vaid õige teralisus ja pöörded, nurka ka lihtne hoida. Kui nuga lihtsalt veidi nürinenud aga norm. hoitud, siis jah luisul ihuda, kui aga tera p...sse keeratud või algselt vale nurgaga, siis ikka tuleb mingi käiapeal tera ette lasta, mida edasi ihuda, lõppviimistlus enne habemeajamist veel vilt- või nahkkäia peal koos lihvpastaga. Käiatakse teooria järgi vastutera. Noored muidugi raamatuid ei loe, terade teritamisest igas haledamaski puutöö ja käsitööraamatutes kirjas, jubedal nõukogudeajalgi olid poistele tööõpetuse raamatud, näit. puutöö VII klassile vms. Pole hetkel käepärast ja ega ma mingi noateritaja pole ka. Kunagi üks 70-ne aastane mees ütles ühe küsimise peale, et aega ja tahtmist peab olema, arvasin et äkki on oskusi vms ka vaja, arvas, et ei ole, need tulevad ise kui aega ja tehtmist on! Ja iga nuga ei saagi teravaks....ka kui aega on!
ppp räägib õigust: Noa teritamiseks on luisk. Robustsemate terade puhul võib isegi peent viili kasutada. Hinnalise Gerberi jt. selliste puhul aga ainult teemantpulk. Käi on vajalik ainult tera nurga õigeks seadmiseks.
See link mis eespool läbi käis on suht hea infoga.
See mida teritamisel tuleb tähele panna on: "raise a burr and remove it"
Vabandan, ma ei oska seda eesti keelde tõlkida.
Põhimõtteliselt kui õige nurga all kasutad luisku, siis muutub tera otsast üliõhukeseks, nii et tera õhuke serv "paindub" luisust eemale. Seda on külje peal tunda, kui näpuga üle libistada.
See paindunud osa tuleb eemaldada. Lihtsalt lihvi tera teiselt poolt. Jälle peaks tera serv vastasküljele painduma.
Ja niimoodi vahetad külgi, järk-järgult kivi peenemaks vahetades või lihtsalt vähem survet kasutades, kuni lõpuks teed viimistluse puhta ja sileda teraspulgaga, kasutades seda samamoodi nagu luisku, ainult et õrnalt. See peaks painutama tera "õigeks"
Kui tera on hästi teritatud, siis ei peagi iga kord seda luisuga teritama, piisab kui terasega tera õigeks lükata.
Kõige raskem on ühtlast nurka hoida. Ma kasutan ise tavaliselt kõige primitiivsemat meetodit: hoian pöialt noaselja peal.
Soovitan veel internetist infot otsida, sest siin on veel palju jäänud rääkimata.
See link mis eespool läbi käis on suht hea infoga.
See mida teritamisel tuleb tähele panna on: "raise a burr and remove it"
Vabandan, ma ei oska seda eesti keelde tõlkida.
Põhimõtteliselt kui õige nurga all kasutad luisku, siis muutub tera otsast üliõhukeseks, nii et tera õhuke serv "paindub" luisust eemale. Seda on külje peal tunda, kui näpuga üle libistada.
See paindunud osa tuleb eemaldada. Lihtsalt lihvi tera teiselt poolt. Jälle peaks tera serv vastasküljele painduma.
Ja niimoodi vahetad külgi, järk-järgult kivi peenemaks vahetades või lihtsalt vähem survet kasutades, kuni lõpuks teed viimistluse puhta ja sileda teraspulgaga, kasutades seda samamoodi nagu luisku, ainult et õrnalt. See peaks painutama tera "õigeks"
Kui tera on hästi teritatud, siis ei peagi iga kord seda luisuga teritama, piisab kui terasega tera õigeks lükata.
Kõige raskem on ühtlast nurka hoida. Ma kasutan ise tavaliselt kõige primitiivsemat meetodit: hoian pöialt noaselja peal.
Soovitan veel internetist infot otsida, sest siin on veel palju jäänud rääkimata.
-
olen_huvitatud
- Liige
- Postitusi: 43
- Liitunud: 11 Nov, 2006 21:04
- Kontakt:
nuga ja teritamine
ma ise ostsin aastaid tagasi mingi odava jama aga teritab kõike siiamaani see oli hyper rimist mingi plastik plönn
olen sunnitud ona eelmises postituses toodud väite, et igas teises raamatus toodud noateritamise õpetusi, tagasi võtma! Sirvides põgusalt teist ja ka neljandat , ei leidnud ma suurt midagi. Vaid trükises "Sepaoskused" oli väidetud, et pussnoa teritusnurgaks on sobiv 15 - 20 kraadi, seda peamiselt puu voolimiseks kasutades. Kuna küsimus Relvad alafoorumis, siis lisan veel sealt.....Liha ja teisi pehmeid materjale on hõlpsam lõigata õhukeste teradega, kuid mitmekülgseks kasutamiseks on need kehvad...
Minu poolsed soovitused oleks sellised:
1. Käiata hädavajadusel kui tera profiili on vaja taastada. Sel juhul on tõesti hädavajalik suunava rakise paigaldamine käia tugirauale.
2. Tera lõpliku teravuse saavutamiseks tuleb seda hiljem lihvida tasapinnalisel luisul või lihvpaberil. Kuna sobiva luisu saamine igast poest pole võimalik, siis soovitan ketaslihvimismasinatele mõeldud kleebitavat lihvpaberit. Kleepida see tasapinnalisele ja kõvale alusele (näit. laminaatplaadi tükk). Teritamisel tuleb jälgida, et teritustahk oleks surutud täielikult vastu lihvpaberit. Ringleva liigutusega teritada mõlemat tahku kordamööda.
3. Lõpliku teravuse saavutamine toimub analoogiliselt nr. 2 punktis kirjutatuga, kuid lihvpaber peaks olema markeeritud suurema numbriga kui 220. Teritusliigutustel tuleks ka kasutada sakilist tagurpidi liikumist. See tähendab, et mitte liikuda tera poole. Lõpuks võib ka tera poleerida poleerimiskettal, kuid peeneteralise lihvpaberi, hea käe ja püsivuse olemasolul saab peegelduse kätte ka käsitsi.
4. Juhul kui teral tekib jätkuvalt kida, mis ei kao ka lõpplihvimisel, on tegemist mittekvaliteetse teraga, mida heal juhul saaks parandada ülekarastamisega. Tumeda tera saab kui kuum noatera kasta õli sisse. Seda saab teha ka koos karastamisega.
5. Teravust saab kontrollida libistades näpu risti üle tera. Terav tera on tuntavalt kare. Nüri tera on libe.
6. Soovitus! Tee enne mõne kehvema teraga proovitöö. Kui hakkama ei saa pole kahju.
1. Käiata hädavajadusel kui tera profiili on vaja taastada. Sel juhul on tõesti hädavajalik suunava rakise paigaldamine käia tugirauale.
2. Tera lõpliku teravuse saavutamiseks tuleb seda hiljem lihvida tasapinnalisel luisul või lihvpaberil. Kuna sobiva luisu saamine igast poest pole võimalik, siis soovitan ketaslihvimismasinatele mõeldud kleebitavat lihvpaberit. Kleepida see tasapinnalisele ja kõvale alusele (näit. laminaatplaadi tükk). Teritamisel tuleb jälgida, et teritustahk oleks surutud täielikult vastu lihvpaberit. Ringleva liigutusega teritada mõlemat tahku kordamööda.
3. Lõpliku teravuse saavutamine toimub analoogiliselt nr. 2 punktis kirjutatuga, kuid lihvpaber peaks olema markeeritud suurema numbriga kui 220. Teritusliigutustel tuleks ka kasutada sakilist tagurpidi liikumist. See tähendab, et mitte liikuda tera poole. Lõpuks võib ka tera poleerida poleerimiskettal, kuid peeneteralise lihvpaberi, hea käe ja püsivuse olemasolul saab peegelduse kätte ka käsitsi.
4. Juhul kui teral tekib jätkuvalt kida, mis ei kao ka lõpplihvimisel, on tegemist mittekvaliteetse teraga, mida heal juhul saaks parandada ülekarastamisega. Tumeda tera saab kui kuum noatera kasta õli sisse. Seda saab teha ka koos karastamisega.
5. Teravust saab kontrollida libistades näpu risti üle tera. Terav tera on tuntavalt kare. Nüri tera on libe.
6. Soovitus! Tee enne mõne kehvema teraga proovitöö. Kui hakkama ei saa pole kahju.
Nojah. Aga Q, miks sa ei maini seda tibatillukest fakti sellest, et millal aru saab, et oled piisavalt lihvinud?
Muidu ju jääbki mõni vend mõttetult kaua tera lihvima ja ei saa protsessi ideele kah pihta.
Ma tean, ma olen ise kah seda idioodi kombel lihvimist praktiseerinud, enne kui puht juhuslikult asja saladusele peale komistasin.
Iseenesest on lihtne. Tera nurk vaata selle järgi mida sa temaga teha tahad, selle kohta on infot palju. Mina näiteks kasutan oma pussnoal meetodit, kus panen tera luisu kohale täisnurga all (90 kraadi), kallutan poole võrra alla (u. 45kraadi) ja siis sellest nurgast veel poole võrra (22,5 kraadi umbes). Nurgahoidjaks kasutan pöialt.
Aga algajale soovitan mehhaanilist nurgamõõdik-hoidjat, sest minu meetod parimaid tulemusi ei anna. Samas 22,5 kraadi on suht normaalne nurk.
Aga kui tahad mingi nurga all tera teravaks saada tuleb järgida põhimõtet, et sa oled piisavalt lihvinud kui tera teisele küljele tekib ülespoole paindunud õhuke tera serv. Lõpuks tuleb see serv ära poleerida.
http://users.ameritech.net/knives/knives1c.htm :
"The easiest way to determine that you have removed enough metal is to grind until you have raised a burr. Steel will naturally form a burr when one bevel is ground until it meets another. You can then remove the burr in the honing process and have a sharp edge every time."
Sellest "burr"-ist on suhteliselt söödav diagramm ja seletus ka siin: http://www.hocktools.com/sharpen.htm
Ahjaa, noa teravuse kontrolliks kasutan mina üht suht vähelevinud meetodit: Võtta A4 paberileht vertikaalselt nurkapidi kätte, leht näoga enda poole. Nuga teises käes, lüüa kiire liigutusega nuga alla, nii et A4 langeb puhtalt pikkupidi kaheks
Võib natuke katsetamist minna enne kui käppa saab.
Ja kui keegi endal sellise meetodiga näpud maha raiub, siis mina ei vastuta.
Isiklikult soovitan kasutada normaalse peensusega luiske. Pole mõtet tundide viisi lihvida enne kui teravuseni jõuad. Küll hiljem jõuab poleerida, kui vaja (ja kui sa just habemenuga ei terita, pole ka eriti poleeritud serva vaja)
Muidu ju jääbki mõni vend mõttetult kaua tera lihvima ja ei saa protsessi ideele kah pihta.
Ma tean, ma olen ise kah seda idioodi kombel lihvimist praktiseerinud, enne kui puht juhuslikult asja saladusele peale komistasin.
Iseenesest on lihtne. Tera nurk vaata selle järgi mida sa temaga teha tahad, selle kohta on infot palju. Mina näiteks kasutan oma pussnoal meetodit, kus panen tera luisu kohale täisnurga all (90 kraadi), kallutan poole võrra alla (u. 45kraadi) ja siis sellest nurgast veel poole võrra (22,5 kraadi umbes). Nurgahoidjaks kasutan pöialt.
Aga algajale soovitan mehhaanilist nurgamõõdik-hoidjat, sest minu meetod parimaid tulemusi ei anna. Samas 22,5 kraadi on suht normaalne nurk.
Aga kui tahad mingi nurga all tera teravaks saada tuleb järgida põhimõtet, et sa oled piisavalt lihvinud kui tera teisele küljele tekib ülespoole paindunud õhuke tera serv. Lõpuks tuleb see serv ära poleerida.
http://users.ameritech.net/knives/knives1c.htm :
"The easiest way to determine that you have removed enough metal is to grind until you have raised a burr. Steel will naturally form a burr when one bevel is ground until it meets another. You can then remove the burr in the honing process and have a sharp edge every time."
Sellest "burr"-ist on suhteliselt söödav diagramm ja seletus ka siin: http://www.hocktools.com/sharpen.htm
Ahjaa, noa teravuse kontrolliks kasutan mina üht suht vähelevinud meetodit: Võtta A4 paberileht vertikaalselt nurkapidi kätte, leht näoga enda poole. Nuga teises käes, lüüa kiire liigutusega nuga alla, nii et A4 langeb puhtalt pikkupidi kaheks
Võib natuke katsetamist minna enne kui käppa saab.
Ja kui keegi endal sellise meetodiga näpud maha raiub, siis mina ei vastuta.
Isiklikult soovitan kasutada normaalse peensusega luiske. Pole mõtet tundide viisi lihvida enne kui teravuseni jõuad. Küll hiljem jõuab poleerida, kui vaja (ja kui sa just habemenuga ei terita, pole ka eriti poleeritud serva vaja)
Seni on parimaid tulemusi andnud vana hea Gotlandi vesikäi. Seda tööd tuleb teha ikka kahekesi. Mingit paberilehte pole kvaliteedi kontrolliks vaja. Käe peal on piisavalt karvu. Aastaid tagasi sai seenel käidud ainult üliterava kirurgi skalpelliga. Kui karva võttis, siis kõlbas ka seenele. Nüüd olen vanaks jäänud, ei viitsi nuga kogu aeg käes hoida. Vöö peal rippuv puss ajab asja ära.
Toomas.
Toomas.
Küsimus USA M7 bajoneti kohta?
Oskab keegi foorumlastest kommenteerida, mis hinnakategooria alla läheks USA M7 tääk?
-
meesmetsast
- Liige
- Postitusi: 341
- Liitunud: 18 Veebr, 2006 14:48
- Kontakt:
Äkki saad siit midagi teada? http://search.ebay.com/m7-bayonet_W0QQfromZR40
Tänan...
Tänan, olen seda foorumit külastanud, pigem huvitavad kohalikud olud.
Viskenoad
Tere
Mulle mõnda aega pakkunud huvi viskenoad.Tahtsin teilt küsida, et mis te arvate nendest viskenugadest mis siin on http://www.relvad.ee/shop/index.php?cPath=38_47 ? Rääkige nende nugade headest ja halbadest omadustest ja millised noad neist kõige paremad/mõistlikumad?Loodan et tegin teema õigesse alafoorumisse ja militaar teemaga peaks ta ka ikka veidi kokku minema.
Mulle mõnda aega pakkunud huvi viskenoad.Tahtsin teilt küsida, et mis te arvate nendest viskenugadest mis siin on http://www.relvad.ee/shop/index.php?cPath=38_47 ? Rääkige nende nugade headest ja halbadest omadustest ja millised noad neist kõige paremad/mõistlikumad?Loodan et tegin teema õigesse alafoorumisse ja militaar teemaga peaks ta ka ikka veidi kokku minema.
Hea viskenuga on selliselt tehtud ja vastavast materjalist, et purunemine kaasneb vaid tõesti väga vale viskamisega. Lehel on materjaliks märgitud roostevaba teras, see ei ütle suurt midagi. Ainult ühel oli viisakalt märgitud teraseks 440, kahjuks küll mitte seda, kas tegu on tüüp A, B või C-ga. 440C peaks olema parim materjal taolise noa teraks. Uuri järgi, millest tehtud. Viletsa materjali viskad varsti kuskile puruks.
Võivad olla ka suht odavad jamad, mis ei pea kaua vastu, mõeldud pigem kekutamiseks.
Võivad olla ka suht odavad jamad, mis ei pea kaua vastu, mõeldud pigem kekutamiseks.
Ok eks üritan nendega kontakti saada ja kui saan vastuse vms, siis ütlen siin ka mis nugadega siis täpsemalt tegemist.Medusa kirjutas:Hea viskenuga on selliselt tehtud ja vastavast materjalist, et purunemine kaasneb vaid tõesti väga vale viskamisega. Lehel on materjaliks märgitud roostevaba teras, see ei ütle suurt midagi. Ainult ühel oli viisakalt märgitud teraseks 440, kahjuks küll mitte seda, kas tegu on tüüp A, B või C-ga. 440C peaks olema parim materjal taolise noa teraks. Uuri järgi, millest tehtud. Viletsa materjali viskad varsti kuskile puruks.
Võivad olla ka suht odavad jamad, mis ei pea kaua vastu, mõeldud pigem kekutamiseks.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline