TUVASTADA lennuk

[FW Anton]

90% Jak tüüpi hävitaja sõrestik! Kus asub täpsemalt?

[Immelmann]

Jõudsin koju ja piilusin tarka raamatusse. Jagan arvamust, et kõige rohkem sarnaneb R-2600-le. Silindri mõõt peaks olema 156mm. Ash-82 on sama silindrimõõduga, aga nookurite kaaned on kuue poldiga nelja asemel.
M-87 ja 88 langevad välja jah, neil on kõik tõukurvardad mootori ühes otsas vastavalt prantsuse koolile. Nookurite kaaned on ka teistsugused.
Mõni Boston võidi ju Saaremaal ka peale sõda maha kanda. Või jäi untsus mootor ripakile.

[kari lumppio]

Tere!

1 MTAP kaotas ühe Bostoni (A-20) Irbeni väina kohal juuni 8ndal 1944. Balti laevastiku Boston-kaotused (1 GMTAP ja 51 MTAP) on vist kõik siin nimekirjas:
http://www.bellabs.ru/51/Analysis/Losses_1.html

Luurepolgu 15 ORAP kaotuseid selles ei ole. Nende kasutuses oli ka Bostoneid.


Kari

[FW Anton]

Aga siiski, kui see on A-20 mootor (tõestada saab seeria numbri olemasolul) on see ehk 19.11.1944 Sõrve poolsaare rannikul saksa 7. laevastiku suurtükiväe allatulistatud A-20 (51 MTAP) mootor. Lennukit piloteeris n-lt. Gusjev.

[soadf]

No nii ,ei hakka uut teemat tegema. See lennuki saba osa sai täna toodud Aruste külast,asub see Köljalast pöhja pool ja on maha jäätud.






Selle tükki pealt leitsin Number 42 ja sellel ring ümber.

See vist ka lennuki juppike peale C560

[Immelmann]

Karkass on Jaki moodi küll, sabaots on õigetpidi, eesmine osa kummuli.
Plekilahmakas tundub olema Pe-2 vasakpoolne kiil.

[kloss]

Käisime täna seda mootorit rohkem uurimas, kirju leidsime vaid silindrilt, mootori plokil(karterit ei oska mootoril otsida) ühtegi numbrit silma ei hakanud. Kolvi läbimõõt mõõdulindiga mõõtes ca 154 mm, silindril ca 157-8mm. Lähedal õlut libistavad külamehed palusid, et me seda mootorit tööle ei paneks ja sellega ära ei lendaks. Ikkagi nende vara. Rohkemat targemat nendelt kohalikelt kahjuks teada ei saanud, samuti ei saanud rääkida ka mootori omanikuga. Lisan siis pildid leitud numbritest:

[FW Anton]

Tundub jah Pe-2 kiilu esiosa olevat.

[FW Anton]

Esimesel fotol olev markeering F10M76 näitab, et tegu ei ole Vene mootoriga, ka kolmandal fotol olev NO 2 viitab sellele. Seega on tõenäoline, et mootor kuulus Sõrve poolsaare rannikul saksa laevastiku õhutõrje poolt 19.11.1944 allatulistatud Bostonile. Irbeni väina kohal alla koksatud lennukid vast Saaremaani ei jõudnud kuna laevu rünnati madallennul ja pihta saamisel läksid need kohe kaledele seltsiks.

[kloss]

Värske info kohaselt ei pärine see mootor sõrvest vaid hoopis Põhja-Eestist. Arvatavasti võis see pärineda Tallinna pommitanud, kuid alla lastud lennukilt. Mootor sattujs sõve vahetuskaubana.

[FW Anton]

Siis on see B-25 või A-20 mootor vast Mõlemad margid olid Tallinnat pommitamas.

[remus]

nüüd pisike OT
olen ma tehnikaga tegelenud palju aega aga siiamaani pole ma aru saanud kuidas saab lennuki mootor ringi käia? segadusse ajab see et kuidas saaab panna nii pisikesele väntvõllile näiteks 12 silindrit ringi ratast.
Ärge näkku lööge

[kloss]

Ja täpsustuseks olgu öeldud, et esimestel piltidel olev kraam on ikkagi Sõrvest leitud.

[EOD]

segadusse ajab see et kuidas saaab panna nii pisikesele väntvõllile näiteks 12 silindrit ringi ratast.

Radiaal- ehk tähtmootoril on küll silindrite arv ühes reas reeglina paaritu. Seega kaherealine täht on näiteks 10 või 14 silindrit.
Konstruktsiooni omapära on selles, et silindrireas on otse väntvõlliga ühendatud vaid üks, niinimetatud emakeps. Teiste silindrite kepsud kinnituvad selle kepsu võllikaelal olevatele sõrmedele. Tavaline nukkvõll samuti puudub, selle asemel on väntvõllist kaks korda aeglasemalt pöörlevad nukk- kettad.

[Immelmann]

Remusele:
Omal ajal vaevas see küsimus endalgi hinge.
Tähtmootoril (silindrid tähekujuliselt ümber väntvõlli) on üks vändakael "tähe" kohta. Antud mootoril siis kaks tükki. Ühte tähte topitakse kõige rohkem üheksa silindrit, edasi läheks karteri läbimõõt ebapraktiliselt suureks (kepsude pikkus, mootori erikaal, õhutakistus ja muud jamad). Igas "tähes" käib üks, natuke kogukam keps väntvõlli külge ja teised kõik omakorda selle külge. Kepsu laagri asemel käib koost lahti hoopis väntvõll.
V-mootoritega on sama lugu. Kui automootoril on silinriread nihkes ja vastakuti asuvate silindrite kepsud kõrvuti sama vändakaela peal, siis lennukimootoris on tavaliselt silindrid täpselt kohakuti. Ühe külje keps käib vända külge, teise külje oma tolle kepsu külge.
Loodetavasti ei läinud jutt liiga segaseks.