UK pandi viimane söe jaam paar päeva tagasi kinni.ruger kirjutas: ↑04 Okt, 2024 21:31 Hiinlaste söejaamad suitsevad ilma mingite probleemideta.https://x.com/wideawake_media/status/18 ... 4539184188A coal-fired power plant in China's Sichuan province.
China now emits more CO2 than the entire developed world combined—completely cancelling out all the sacrifices you are being forced to make in the farcical pursuit of net zero.
Seda pilti vaadates meenuvad Tartu "kliimaprotestijad". Samasugune klounide kari, kelle sõnad ja teod käisid eri kurssidel. Jutlustati heitgaaside vähendamisest, aga ikka oli kola transamiseks vaja autoga "otse treppi" sõita. Kola oli neil just nii vähe, et saanuks hakkama paari kastijalgratta või 2-3 aiakärusuuruse jalgrattahaagisega. Poolvigase helitehnika rent ja ehtsa kitarrimängu tõrjumine jäid kah mulle silma, tuttav üritas seal kitarriga esineda ja tema asemel eelistati moest läinud popmuusikat.
https://x.com/MarioNawfal/status/1845300936647790849CHINA IS OVERPRODUCING LITHIUM TO ELIMINATE RIVALS
China is flooding the global market with lithium, driving down prices by 80% in the past year to wipe out competition, says U.S. undersecretary Jose Fernandez.
The regime now controls two-thirds of the world’s battery-grade lithium production, engaging in "predatory pricing."
Western nations and Asian countries are fighting back with tariffs, but China's overproduction is creating ripple effects across industries, threatening global competitors and its own struggling economy.
Source: Zero Hedge
Fotograafiahuvilised jahivad neid igal aastal, selles osas vahet pole. Rannikualadel pildistatakse seda tulevärki üsna igal nädalal.
Päikeseaktiivsus
Tänu päikesekiirgusele tekib Maa atmosfääris õhu liikumine ja kõik muu, mida me ilma all mõtleme. Tänu päikesekiirgusele on maakeral võimalik selline unikaalne nähtus nagu elu.
Päikese füüsikaline seisund aktiviseerub perioodiliselt. Aktiivsuse ajal on Päikesel rohkesti loiteid, fakleid, laike ja protuberantse. Tugevneb päikesetuul, korpuskulaarkiirgus (prootonid, elektronid), röntgeni- ja ultraviolettkiirgus. Päikeseaktiivsuse iseloomustamiseks kasutatakse nn Wolfi arve – üksiklaikude üldarvu ja kümnekordistatud laigurühmade arvu summat, kuid ka keerulisemaid indekseid. Päikeseaktiivsuse (pikaajaliseks) perioodi keskmiseks pikkuseks on ligikaudu 11 aastat.
Päikeseaktiivsus mõjustab ilma
Aktiivsuse aastatel on rohkem sademeid kui muidu. Nii leiti, et Kaspia mere ja Victoria järve veeseis on maksimaalne Päikese aktiivsuse maksimumiaastatel, minimaalne miinimumiaastatel. Ka Peipsi järve seisundit on uuritud seoses päikeseaktiivsusega (Ago Jaani). Vanade sekvoiade aastaringide paksusel on keskmiselt üheteistaastane periood, mida seostatakse päikeseaktiivsuse aastate sademete rohkusega. Viimastel aastatel on puude aastarõngaste põhjal uuritud ka kliimamuutusi minevikus.
Päikeseaktiivsus mõjustab biosfääri ja inimesi
Päikeseaktiivsuse aastatel on esinenud rohkem epideemiaid ja sotsiaalseid pingeid. Suuremad sõjad on olnud päikeseaktiivsuse aastatel. Ka magnettormid mõjustavat inimese tervist ja meeleolu. Eriti kannatavad korpusklite tugeva voo ja magnettormide ajal südamehaiged. Selliste tormide ajal on täheldatud liiklusõnnetuste ja traumade kasvu.
Vaadake pimedas põhjataevast, pilvitutel kevad-, sügis- ja talveõhtutel ning -öödel võite päikeseaktiivsuse aegu näha ilusaid virmalisi. Virmalised tekivad kõrgatmosfääris hõredat õhku läbivate elektrilaengute toimel vaikse elektrilahenduse ja helendusena nagu reklaamtuledeski.
4-5 aasta pärast on päikeseaktiivsus madalseisus. Siis näeb virmalisi Kaug-Põhjas
Üheksa aastat tagasi leppisid maailma riigid Pariisis kokku, et hoiavad kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise piiramisega maakera keskmise temperatuuri tõusu alla kahe kraadi võrreldes tööstuseelse ajaga. Kas Pariisi kliimaleppe eesmärk, mis pidas silmas aastat 2100, on juba praegu ehk 75 aastat varem käest libisemas, nagu on kliimateadlased öelnud?
Õige vastus on jah. See ei ole naljakas, aga miks see nii on? Me peame kulutama tohutult energiat, et neid pikaealisi kasvuhoonegaase atmosfäärist välja saada. Nende eluiga on pikk ja 2100. aasta tuleb enne kätte. Kui me lõpetame fossiilkütuste tarbimise, ei saa me selle ajaga kasvuhoonegaase atmosfäärist välja, kui me ei kasuta geoinseneeringu meetodeid ehk püüame CO2 kinni ja paneme koopasse kinni või matame meresetetesse.
Selliste tehnoloogiate jaoks on aga vaja energiat. Selleks kulutame uut energiat. Küsimus on, kust me selle energia saame. Okei, saame selle taastuvenergiast, etn kogu see taastuvenergia tsükkel hõlmab kõigepealt materjalide tootmist. Seega on väga ebatõenäoline, et suudame energeetiliselt kasvuhoonegaase välja saada viisil, et temperatuuri tõusu ei toimu.
Globaalset termomeetrit kui sellist pole olemas. Meil on palju vaatlussüsteeme, mille vaatluste peale kokku pannakse kokku globaalne temperatuur. Need on suures osas satelliitsüsteemid. Selle põhjal pole 1,5 kraadi veel käes, sest arvutame seda aastakümnete keskmisena, kuid 1,5 C kraadi eesmärk ei ole ilmselt saavutatav.
https://novaator.err.ee/1609496789/prof ... isi-muutusAjakirjanduses on jõudnud kuskilt väärinformatsioon, et meil saab olema rohkem ja tugevamaid torme. Tõsi on see, et soojemaks läheb, kõrge temperatuuriga seotud nähtusi on rohkem ja need on intensiivsemad. Selle taga on tõesti ühelt poolt globaalne temperatuuri tõus ja teiselt poolt meie piirkonna temperatuur tõuseb ilmselt veelgi kiiremini kui globaalne keskmine.
Tormide küsimus on aga tõesti väike väärinfo. Neid on mitmesuguseid ja Eesti andmestiku põhjal ei saa me väita, et tuuled oleksid tugevamaks muutunud. Selleks, et me seda vastust saaksime, peame kõigepealt tegema seda vaikset mõõtmistööd, millega me kuulsaks ei saa.
Eesti kliimatki mõjutav Golfi hoovus on osa suuremast hoovuste süsteemist, millel on oluline roll globaalse kliima reguleerimises. Süsteemi ametlik nimetus on Atlandi ookeani meridionaalne pöördringlus (ingl Atlantic meridional overturning circulation ehk AMOC). [...] Kõige värskemas valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) aruandes öeldakse, et on „keskmine kindlustunne“, et AMOC ei varise enne 2100. aastat järsult kokku. Ekspertide rühm rõhutas Põhjamaade Ministrite Nõukogule adresseeritud kirjas, et hoovuste süsteemi kokkuvarisemise ohtu on selgelt alahinnatud.
Okeanograaf Stefan Rahmstorf tõi The Guardianile antud intervjuus esile mõned märgid, et AMOC on viimase 60–70 aasta jooksul globaalse soojenemise tõttu aeglustunud. Kõige kurjakuulutavam märk on Atlandi ookeani põhjaosa kohal olev külm kogum. See piirkond on ainus koht maailmas, mis on viimase umbes 20 aasta jooksul jahtunud, samal ajal kui kõikjal mujal maailmas on toimunud soojenemine. See on teadlaste sõnul märk vähenenud soojuse transpordist piirkonda.
Teine näitaja on Rahmstorfi ja teiste teadlaste sõnul merevee soolasisalduse vähenemine. Külma vee piirkonnas on soolasisaldus madalaimal tasemel alates mõõtmiste algusest 120 aastat tagasi. Tõenäoliselt seepärast, et hoovus aeglustub ja toob subtroopikast vähem soolast vett ja soojust. Magedam vesi ei ole enam nii tihe, et samamoodi merepõhja poole vajuda. See on oluline, sest just vee vajumisprotsess ajendab hoovuste süsteemi toimimist. Mida magedam on vesi, seda aeglasem on hoovus.
Vee soolasisaldust mõjutavad täiendavalt sulavad liustikud. „See on võimendav tagasiside: kui AMOC muutub nõrgemaks, muutub subpolaarne ookean vähem soolaseks, ja kui ookeanid muutuvad vähem soolaseks, muutub ka AMOC nõrgemaks. Teatud hetkel muutub see nõiaringiks, mis jätkub, kuni AMOC on surnud, isegi kui me lõpetame süsteemi edasise emissiooniga survestamise,“ selgitas koos teiste teadlastega pöördumisele alla kirjutanud Rahmstorf intervjuus.
https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/1 ... -pohjamaidMõju oleks tõenäoliselt eelkõige Põhjamaadele katastroofiline, tõid teadlased just Põhjamaade ministritele tehtud pöördumises esile. Piirkonnale ennustatakse tugevat jahtumist, samal ajal kui ümbritsevad piirkonnad soojenevad. See tähendaks Atlandi ookeani põhjapooluse kohal juba tekkinud „külma lohu“ laienemist ja süvenemist ning tooks tõenäoliselt kaasa enneolematuid äärmuslikke ilmastikunähtusi. Kuigi mõju ilmastikumudelitele, ökosüsteemidele ja inimtegevusele vajab edasist uurimist, võib pöördumise teinud teadlaste sõnul hoovuste süsteemi nõrgenemine ohustada põllumajanduse elujõulisust Loode-Euroopas.
„Üks on kindel: inimkond ei sure välja. Kuid mõnede riikide jaoks, mis jäävad hoovuste muutumise keskmesse, nagu Norra ja Šotimaa, on riskid eksistentsiaalsed ja tõstatavad küsimuse, kas inimesed saavad seal edasi elada või kolib enamik neist pigem ära,“ kommenteeris Rahmstorf The Guardianile.
Ehkki tüüpiliselt seostatakse inimtekkelises "kliimakriisis" kahtlemist parempoolsusega ja sellega kompromissitu võitlemise nõudmist vasakpoolsusega, ei tuleks teemat käsitleda poliitiliste vaadete taustal, otsused peavad lähtuma teaduspõhisusest, kirjutab Aivar Usk.
Nimelt ei räägi maailma kliimateadusest kokkuvõtteid tegeva ÜRO valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) teadusaruanded radikaalseid meetmeid nõudvast "kliimakriisist" ega "kliimahädaolukorrast". Lausa vastupidi, nende terminite kasutamist meedias peetakse kliimamuutuste neutraalsest kajastamisest kaugenemiseks.1
Teadlaskond ei ole kliimamuutuste valdavas osas inimtekkelisuses kaugeltki ühel meelel, väidetav konsensus on illusoorne. 97 protsendi müüt, mille USA president Barack Obama Twitteri-säuts 2016. aastal meediasse tõi, on ammu ümber lükatud.
USA kliimateadlane Judith Curry on tabavalt kokku võtnud väited, mille osas valitseb konsensus3: maapinna temperatuurid on alates aastast 1880 tõusnud; inimtegevus on lisanud atmosfääri süsinikdioksiidi (CO2); süsinikdioksiidil ja teistel kasvuhoonegaasidel on planeedile soojendav mõju.
https://www.err.ee/1609502548/aivar-usk ... st-kaheldaenamus ei pruugi mäletada, et peamiseks kasvuhoonegaasiks atmosfääris on veeaur (H2O), mis põhjustab keskmiselt ligikaudu 75 protsenti Maad soojendavast kasvuhooneefektist (KHE). CO2 kanda jääb keskmiselt vähem kui 25 protsenti kasvuhooneefektist ning kuna selle gaasi võimekus KHE tekitajana on praeguse kontsentratsiooni 425 ppm (miljondikku) puhul juba küllastumisele lähedal, mõjutab iga lisanduv molekul soojenemist eelmisest vähem. Neid fakte ei vaidlusta ka IPCC.
https://novaator.err.ee/1609520245/uuri ... st-lahemalInimtegevuse mõjul on maamuna juba nii palju soojenenud, et Pariisi kliimaleppes seatud 1,5 lisakraadi piir võib juba käes olla. Ühendkuningriigi teadlased osutavad uut meetodit aluseks võttes, et möödunud aastal ületas Maa temperatuur tööstuspöörde-eelset kokkuleppelist piiri juba 1,49°C võrra.
Sest võeti väga selged sammud olukorra parandamiseks.
Edit. ja kui sa mõtled miks osooni augud enam popp teema ei ole, siis põhjus on siin: https://en.wikipedia.org/wiki/Montreal_ProtocolBy 2010, the ARP had reduced SO₂ emissions by about 88% from 1980 levels, and NOₓ emissions were also reduced by around 60%. These pollutants were mostly from coal-fired power plants, which were the main sources of emissions that contributed to acid rain.
Climate projections indicate that the ozone layer will return to 1980 levels between 2040 (across much of the world) and 2066 (over Antarctica).
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist
