EV energia ja julgeolek

[Some]

Alexela boss arvab.
https://www.err.ee/1609477118/haal-aast ... ebareaalne

Hääle sõnul on riigi plaan energeetikas niivõrd hägune, et energiatootjad ei soovi sellises olukorras investeerimisotsuseid teha ning taastuvenergiale ülemineku projektid jäävad seetõttu paremat aega ootama.

"Need projektid, mis peaksid 2030. aastaks selle (ülemineku taastuvenergiale) tagama, need projektid peaksid olema tänaseks investeerimisotsuse juba ära teinud, planeeringud valmis ja põhimõtteliselt ehitustegevus kas käima või kohe-kohe algama. Aga seda veel turul näha ei ole ja seda ei ole näha selle tõttu, et energeetika suur pilt on endiselt kas puudu või hägune, ühesõnaga ebapiisav selleks, et investorid saaksid vajalikud otsused ära teha," lausus Hääl.

Taastuvenergiale ülemineku plaani, kui see ka riigil olemas on, pole turuosalistele näidatud, ja sellise plaani koostamine ilma turuosalisteta on üldse mõttetu, märkis Hääl.

"Kõige suurem häda on, et suurt plaani ei olemas või kui on olemas, ei tehta sellega tööd. Analüüsid, mida mina olen lugenud, ütlevad, et Eestil oleks vaja kliimaeesmärkide raames investeerida aastaks 2030 või 2035 suurusjärgus 11 miljardit eurot erakapitali poolt. Kes selle investeeringu teeb? Kas see, kelle sahtlis on analüüs või plaan, mida turuosalised pole näinud, või eeldatakse, et selle investeeringu teevad turuosalised? Kui eeldatakse, et turuosalised, siis teha plaani, mis pole nendega kooskõlastatud või kokku lepitud, on täiesti mõttetu aja ja ressursi raiskamine," lausus Hääl.

Tasub muidugi kogu artkilt lugeda.

[Runkel]

Häältel on mitu vasikat ojas. Riigi vaatest saab öelda, et sai korrektselt äri lõpetatud. Lõpetatud. Veeldatud gaasi kai taristuga seotud investeeringud tagasi makstud ja "käpa" jaur maas.

[lennumudelist]

Kiisa akuparki hakatakse ehitama.

https://www.err.ee/1609477304/kiisal-sa ... av-akupark

(Neile, kes ei mäleta: võimsus 200 MW ning maht 400 MWh. Ärimudel on Eesti üsna suurtelt ööpäeva sisestelt kõikumistelt raha teenida. Plaanitav investeeringu taastootmise aeg 5..6 aastat, akude plaanitav eluiga 8 aastat.)

Kui võtta salvestuse äri tüüpiliseks heaks päevaks tänane elektrivõrgu üsna paha päev (miinimum 80 €/MWh, maksimum 500 €/MWh), siis salvestades eile öösel 400 MWh ning vabastades selle täna hommikul, võrgutasu lihtsuse huvides mitte arvestades, olnuks võimalik teenida 400 * (500-80) ehk 168 000 eurot.

Et niimoodi 200 miljonit teenida, tuleb tehingut korrata 200 000 000 / 168 000 = 1190 korda. Seega, et nende äri ära tasuks, peab 8 aasta jooksul (2920 päeva) juhtuma 1190 tänasega võrreldavalt paha päeva.

Ma pakun, et kui neil pole mingeid nippe, siis sellid jäävad 8 aasta perspektiivis kahjumisse. Akud muidugi ei haihtu kollektiivselt õhku 8 aasta pärast, vaid nende mahutavus lihtsalt langeb. (Ma ise sõidan autoga, mille iga on tunduvalt üle 8 aasta ning aku on kusagil 70% ja 80% vahel algsest.)

Kuna ma ei usu, et antud investorite punti altruism liikuma paneb, arvan et neil on kas tegelikult kulud madalamad, kellegi toetus karguks all, või plaanis samade akudega kauem kärada.

[reeder]

Need rajatavad akupargid (Kiisa ja Aruküla) on mõeldud peamiselt balansseerimise- ja sagedusreservide hoidmiseks. Ehk siis nende sissetulek tuleb igapäevaselt tarbija taskust, kes selle reservi hoidmise kinni maksavad. Elering on hinnanud, et Eesti aastane reserviteenuse maksumus on ~60 milj, mis jaguneb siis reserviturul osalejate vahel.

[Kapten Trumm]

Hetkel toimiv volatiilsus elektri hinnas annab aimu, kuhu poliitikud meid tüürivad - elektrialane ebastabiilsus. Kogemata olid tuumajaamad kinni ja sama kogemata polnud tuult ega päikest.

Eriti naljakas on veel Narva linna idee kulutada 20 miljonit soojatrassi ehitamiseks Auverre. Kui see jaam vahepeal ei tööta (surutakse turult välja), siis kuskohast see soojus ikkagi tuleb, hoiavad seal igaks juhuks tuld kateldes?

[maksipoiss]

Hetkel toimiv volatiilsus elektri hinnas annab aimu, kuhu poliitikud meid tüürivad - elektrialane ebastabiilsus. Kogemata olid tuumajaamad kinni ja sama kogemata polnud tuult ega päikest.

Pole hullu valitsus lubas riigi majanduse konkurentsivõimel ja kasvul silma peal hoidma hakata

[lennumudelist]

Eriti naljakas on veel Narva linna idee kulutada 20 miljonit soojatrassi ehitamiseks Auverre. Kui see jaam vahepeal ei tööta (surutakse turult välja), siis kuskohast see soojus ikkagi tuleb, hoiavad seal igaks juhuks tuld kateldes?

Soojust saab salvestada. Vähemalt Soomes saab, nädalateks ja kuudeks.

https://www.vantaanenergia.fi/en/projects/heatstorage/

Eestis... tean et inimesed sellest mõelda oskavad (sattusin vestlema Utilitases taastuvenergia valdkonnaga tegelenud inimesega, kes nüüdseks mujal töötab), aga kas tegudeni küündivad ei tea.

Katelde osas: minuteada tüüpiline soojuselektrijaam oma katlaid talveperioodil (väljaspool plaaniliste hoolduste aega) täielikult maha jahtuda ei lase. Sest täiesti külmast käivitamine kulutab seadmeid ja on lihtsalt nii aeglane. Kas Auvere on selline jaam, ma paraku ei tea. Kas säärases režiimis soojust toota saab, ei tea kah.

[2korda2]

Eriti naljakas on veel Narva linna idee kulutada 20 miljonit soojatrassi ehitamiseks Auverre. Kui see jaam vahepeal ei tööta (surutakse turult välja), siis kuskohast see soojus ikkagi tuleb, hoiavad seal igaks juhuks tuld kateldes?

Kogu ülejäänud Eesti (või vähemalt elektri hinna pärast murelik osa kodanikest) peaks sellele Narva plaanile püsti seistes aplodeerima. Sooja vajav suur püsiklient langetaks Auvere elektriturule sisenemise barjääri. Hetkel on Auvere korduvalt turult välja jäänud põhjusel, et mõneks tunniks katelde kuumaks ajamiseks peab väga kõrget hinda küsima ja siiani on eelistatud teha pigem pakkumisi, kus mitmed tunnid järjest saaks kütta. Kui sul on pidevalt sooja vajav klient taga, siis on mõnetunniseid võimsuse kasvatamisi oluliselt odavam teha.

[OLAVI]

Soojust saab salvestada. Vähemalt Soomes saab, nädalateks ja kuudeks.

https://www.vantaanenergia.fi/en/projects/heatstorage/

Eestis... tean et inimesed sellest mõelda oskavad (sattusin vestlema Utilitases taastuvenergia valdkonnaga tegelenud inimesega, kes nüüdseks mujal töötab), aga kas tegudeni küündivad ei tea.
...

Sellised (mahu)salvestid, nagu "Paldiski auk" aitavad siluda lühiaegseid koormusemuutusi aga salvestatav energia + kaod, tuleb ikkagi mingil viisil toota.

Suvise energia ülejäägi maaküttesüsteemi soojuspuuraukudesse salvestamist talveks on mitmel pool uuritud ja tõdetud, et üle mõne kuu soojuse salvestamine kaljusse ei õnnestu, sest maapind on soojuse salvestamise mõttes nagu "põhjata kaev" kus soojuse liikumine on kahesuunaline.

Kui suur on sellise "soojakeldri" püsileke näiteks 6 kuu jooksul, saab iga ehitusfüüsikat tundev insener kergesti välja arvutada.

[Madis Reivik]

https://www.err.ee/1609482037/haademees ... negatiivne

NIMBY !

Ja kurat las me elame oma põlist maa-elu ja krt miks keskvalitsus seda ei toeta jne jne !

Mitte kuhugi ei tohi mitte midagi teha. Kunagi oli uudis et maapiirkonda ei lubatud kanalat ehitada..

[parkija]

Ma kuulasin täna minister Keldo juttu energeetikast ja elektri tootmisest , kõik jutt oli poliitikule kohane kuid väide , et elektri hind 15,3 senti kW ( just nii ta väitis ) on odav , see oli küll nagu üllatav , kohe muidugi tuli täpsustus et suured elektri tarbijad kuni 6 km kaugusel tootjast võivad teha otselepingud ja kaubelda ilma võrgutasuta .
Selline hind põhjamaadega võrreldes pole konkurentsivõimeline , aga tundub et see polegi valitsuse eesmärk , plaanides on ikka vesinik ja salvestus ja rohe line .

[lennumudelist]

Suvise energia ülejäägi maaküttesüsteemi soojuspuuraukudesse salvestamist talveks on mitmel pool uuritud ja tõdetud, et üle mõne kuu soojuse salvestamine kaljusse ei õnnestu, sest maapind on soojuse salvestamise mõttes nagu "põhjata kaev" kus soojuse liikumine on kahesuunaline.

Kui suur on sellise "soojakeldri" püsileke näiteks 6 kuu jooksul, saab iga ehitusfüüsikat tundev insener kergesti välja arvutada.

Vantaa hoidla ei ole puurauk, vaid suured maa-alused kambrid, salvestusmeediaks vesi. Hoidla mahu on nende insenerid välja arvutanud. 90 gigavatt-tundi. Saidi "energiatalgud.ee" andmetel, täpsemalt antud dokumendi järgi:

https://docs.google.com/spreadsheets/d/ ... id=2#gid=2

...on Eesti väikelinnade kaugkütte vajadus aastas, gigavatt-tundides, umbes säärane (andmed on vananenud).

Viljandi 90,7
Võru 55,0
Haapsalu 54,2
Rakvere 51,0
Valga 48,1
Keila 33,8
Tapa 25,5
Jõgeva 24,2
Rapla 22,9

Narva muidugi "hiilgab" 400+ gigavatt-tunnise vajadusega, ilmselt kuna seal on minevikus soojus odav ja kergelt kättesaadav olnud. Kuid siiski, Vantaa näite põhjal - salvestada 1/5 Narva küttevajadusest on Soomes tehniliselt jõukohane.

[Kilo Tango]

Pärnumaal avatud Baltimaade suurim päikesepark katab 35 000 majapidamise aastase energiavajaduse

Tõsi, selle entusiastliku pealkirja lõpust on puudu üks sõna: "suvel".

https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/p ... avajaduse/

[Kilo Tango]

https://www.err.ee/1609482037/haademees ... negatiivne

NIMBY !

Ja kurat las me elame oma põlist maa-elu ja krt miks keskvalitsus seda ei toeta jne jne !

Mitte kuhugi ei tohi mitte midagi teha. Kunagi oli uudis et maapiirkonda ei lubatud kanalat ehitada..

Kabli jms. nimetatud külad seal ei ole mitte mingi kanala vaid puhkepiirkond. Kohalikud elavad valdavalt turismist. Sa hakkaksid ise ka vinguma, kui su peamise elatusallika kallale minnakse.

[Jaanus2]

Jutust jäi seal vähemalt mulje, et kalad ei mahu enam tuulikupostidest mööda ujuma ja silmapiiril liigutavad tuulikud varjavad päikeseloojangu (Turistid siis enam ei tule!). Üldiselt - kõik kaasaegsed mugavused, sealhulgas elekter, tulgu kuskilt mujalt. Mida kaugemalt, seda parem. Ja odavalt.