Venemaa majandus ja sanktsioonid II

[kaugeltuuriv]

Avalikult ei ole saudid asja kommenteerinud aga OPECI liikmete seas liikuvat ringi saudide sõnad kuluaarides viimasel OPECI kokkusaamisel,kus viimased olevat maininud võimaluse üle tuua nafta hind 50 taalani barrelist.
Suureks probleemiks pidavat olema Hiina järjest kahanev naftaturg ning venelaste odavmüük sinna,mis ei käivat kuidagi selle OPEC+ reeglitega kokku.Meenutagem,et mingil momendil just enne Covidi puhkemist oli hõõrumine saudide ja venelaste vahel,mis päädis sellega,et saudid paiskasid turule korraliku koguse naftat,kõigutades nafta hinna tugevasse langusesse.Finaaliks oli Putleri pugemine saudide ees ja nõustumine kõigi nende tingimustega.
Kindlasti ei ole Norra kõige parem näide aga siin on uute elektri ja hübriidautode müük kogumüügist tõusnud 47 protsendini.
See aga tähendab tuleviku naftavajaduse kahanemist ning ma pakun,et Euroopa on hakanud väheneva nõudluse puhul ostma naftat Lähis-Idast vähem ning rohkem USA-st ja Norrast,Norra ekspordinumbrid kannatanud ei ole.Ning vähenev nõudlus ja Putleri odavmüük on selgelt saudidele hakanud närvidele käima.
https://www.youtube.com/watch?v=qsyx2b8ZbhU&t=22s

[kaugeltuuriv]

Parasiidid harrastavad bartertehingut Pakistaniga, et herned ning läätsed teile ja mandariinid meile.

https://x.com/PStyle0ne1/status/1841346934696505403

See on muidugi eriline saavutus Venemaa majanduse poolt,kui see on tõsi.
Teisalt on Pakistani majandus päris paraja jama sees ning kindlasti otsitakse toiduaineid,mille eest ei peaks valuutaga maksma
Aga kui see uudis on tõsi,siis welcome back to the USSR.Klassikaliseks näiteks oleks siin Pepsi,kes oma jookide eest sai vahetuskaubaks Stolitsnaja Vodkat.

[Runkel]

Veel olukorrast naftakartellis WSJ andmetel:

Läinud nädalal peetud konverentsikõnes hoiatas Saudi Araabia naftaminister prints Abdulaziz bin Salman kartellikaaslasi hinna kukkumisega 50 dollarile, kui nood kokkulepitud mahukärbetest kinni ei pea.

Kõnes osalenud isikud ütlesid, et nimeliselt nimetas minister Iraaki – kes S&P Global Ratingsi järgi ületas augustis tootmismahtu 400 000 barreli võrra päevas – ja Kasahstani, kelle tootmine seoses 720 000-barrelise päevapotentsiaaliga Tengizi maardla käivitumisega kasvama hakkab.

Ühe delegaadi kinnitusel ütles Saudi minister, et barreleid pole mõtet lisada, kui neile turul ruumi pole. «Mõned pangu parem oma suu lukku ja respekteerigu oma kohustusi OPEC+ ees,» olla ta öelnud.

Kolmapäeval varem avaldatud pressiteates ütles OPEC, et oli arutanud Kasahstani, Venemaa ja Iraagiga plaane, kuidas nood saaksid oma tänavusuvised mahuületused kompenseerida. Need kolm olevat öelnud, et septembris pidasid nad oma kohustustest kinni.

«Kui nad selle petmise kontrolli alla saavad, siis on väike võimalus, et väga tugevasti see hindasid ei mõjuta. Aga küsimärk on siin suur,» ütles Saxo Banki toormestrateeg Ole Hansen. «See põhineb eeldusel, et ületootmisega tegelevad riigid tõmbavad tagasi, ning mina olen jätkuvalt skeptiline.»

Naftahinnad on viimastel kuudel langustrendis ning kolmandas kvartalis kukkusid peamised naftahinnad umbes 16 protsenti. Seda vaatamata sellele, et OPEC+ on katsunud turgusid tootmiskärbetega stabiliseerida. Neid kärpeid on nad juba mitu korda pikendanud, ning ikkagi on hinnalangus jätkunud.

Tootmiskärbete tõttu on vähenenud ka grupi turuosa. Tänavu langes see 48 protsendile (2023. ja 2022 aastal vastavalt 50 ja 51 protsenti). Tuleval aastal peaks konkurents veelgi tihenema.

USA, Guyana ja Brasiilia plaanitav tootmiskasv peaks lisama globaalsetele naftatarnetele üle miljoni barreli päevas. Brasiilia astus küll tänavu OPEC+ liikmeks, kuid on öelnud, et ei kavatse tootmiskärbetega kaasa minna.

Mõned kartelliliikmed, kes kärbetele alla kirjutasid, on aga pumbanud lubatust rohkem ning nüristanud seega meetmete mõju. Lisaks Iraagile ja Kasahstanile ületas tänavu kuni juuli lõpuni oma kvooti ka Venemaa, näitavad S&P Globali andmed 8. augusti seisuga.

Kasvavatest geopoliitilistest pingetest hoolimata virelevad naftahinnad allpool 75 dollarit barrelist – üheksa kuu rekordmadalus – suuresti aeglustuva majanduskasvu tõttu. Analüütikud ütlevad, et oma majanduspöörde rahastamiseks vajab Saudi Araabia 85-dollarilist barrelihinda.

Hindade nõrkuse tõttu oli OPEC+ oma septembrikuisel virtuaalkoosolekul sunnitud lükkama plaanitud tootmiskasvu kahe kuu jagu edasi ehk detsembrisse. Juunis oli kokku lepitud, et kärpeid hakatakse leevendama oktoobris.

Saudid on varem demonstreerinud, et kui nende hinnapoliitikat kurjasti ära kasutatakse, võivad nad vajadusel kraanid lõpuni lahti keerata küll.

Venemaa vastu käivitas Saudi Araabia hinnasõja märtsis 2020. Covid-19 päevil panid saudid pumbad huugama ja kukutasid naftahinna kvartaliga 65 protsendi jagu, 17 aasta odavaimaks, ning pöörasid mõned USA hinnad esimest korda ajaloos negatiivseks.

1986. aastal kukutas Saudi Araabia analoogiline karistusmeede naftahinna 10 dollarile barrelist.

https://wallstreetjournal.postimees.ee/ ... tahoiatuse

[Targutis]

Parasiidid harrastavad bartertehingut Pakistaniga, et herned ning läätsed teile ja mandariinid meile.

See ongi kuirkuulsa BRICSi lubatud edulugu!

[mart2]

Parasiidid harrastavad bartertehingut Pakistaniga, et herned ning läätsed teile ja mandariinid meile.

See ongi kuirkuulsa BRICSi lubatud edulugu!

Vabandan, et vale lõim, kuid silme ette kangastus Moskva panga esine tänav, kus valuutavahetuse kursid -
Hiina jüaan - xx mandariini
India ruupia - xy mandariini
Vene rubla - yy mandariini
jne.jne.

[Kriku]

Seejuures ei võta enamik venelasi lääneriikide sanktsioone eriti tõsiselt. See kajastub ka küsitlustes: näiteks ütles 61% Levada keskuse küsitlusele vastanuid, et sanktsioonid ei häiri neid „mitte eriti“ või „üldse mitte“. Pool väljendas lausa arvamust, et lääne karistusmeetmed tugevdavad Venemaad ja soodustavad selle arengut.

„McDonald’s on justkui läinud, kuid tegelikult mitte. Nad nimetasid selle lihtsalt ümber: nüüd on see Vkusno i Totška (Maitsev ja Punkt). Kõik on sama – sealt saab sama toitu, mida sai enne. Ka kauplustes müüakse samu riideid, mida enne sõda, ainult teiste markide all,“ räägib ta. „Tõsi, tänavatel liigub nüüd palju Hiina autosid,“ lisab Ilja.

Ta märgib, et Moskva inimestel on raha ja nad ei tunne kitsikust. „Arbati tänaval ja Kitai-gorodi piirkonnas nn kuldse miili ääres on üldiselt palju kohvikuid ja restorane, kus isutakse päeval ja õhtul, juuakse veini, süüakse õhtust. Keegi pole isegi märganud, et Venemaale mingid sanktsioonid oleks kehtestatud! Müüakse uusimaid iPhone’i mudeleid ja inimesed saavad neid endale lubada – ma tean, sest töötan ise elektroonikapoes. Poodi tullakse 100 000–150 000 rublaga, mis on sularahas, sest pangaülekanded ei toimi,“ räägib Ilja.

Tema sõnul polegi majanduses midagi eriti muutunud. Ainult inimesed on muutunud tänaval kurjemaks ja koputajaid on palju. „Politsei töötab väga kiiresti, sest igal pool on biomeetriaga kaamerad. Hommikul kirjutatakse su peale kaebus, õhtul istud juba politseijaoskonnas ja kirjutad seletuskirja. Kaamerad tunnevad su ära isegi siis, kui kannad meditsiinilist maski – nad tuvastavad sind ka hingamissageduse ja kõnnaku järgi. Üks vanaeit nägi, kuidas ma metroos nuusktubakat tõmban, ja läks kaebas järgmises jaamas politseile. Mulle tuldi tööle järele, mind tuvastati metroos olevate kaamerate abil,“ räägib ta Vene jälgimissüsteemide kohta.

Aleksei töötab nüüd kodumasinate ja elektroonika kaupluses. Ta on oma eluga rahul ja palk on tal hea. Tänu oma tööle teab Aleksei rääkida, et külmikuid ja televiisoreid osteti enne sõda ja ostetakse endiselt. „Praegu on Hiina marke rohkem, aga samal ajal käib ka nn must import, ent küsimusi keegi selle kohta ei esita. Sanktsioonid – kus on teie sanktsioonid? Hinnad on küll märgatavalt tõusnud, kuid lukskaupade ja telefonide ettetellimises pole mitte midagi muutunud. Ka autod on kesklinnas peaaegu kõik uued, kuid valdavalt Hiina päritolu,“ räägib ta.

„Moskva on täiesti šikk, tüdrukud jooksevad maniküüri ja uute riiete järele. Poodides on kõike: luksuslikke parfüüme, kosmeetikat igale maitsele, jalanõusid. Kuigi valik on suur, on rohkem kohalikku toodangut. Tootma hakati uut jäätist, kohupiima, vorsti. Kuigi hinnad kerkivad sageli, on selge, et need, kes enne sõda hästi elasid, elavad hästi ka praegu,“ räägib ta. „Sõda pole üldse märgata, välja arvatud plakatid, mis kutsuvad mehi sõdima,“ lisab Julia.

Praha Karli ülikooli politoloog Aleksandr Morozov selgitab, miks venelased sõja mõju ei tunneta.

Militariseerimine toob oma esimeses etapis kaasa majanduse elavdumise ja teises etapis tapab see majanduse ära. Selline on Venemaa praegune olukord.

Aastatel 2022–2023 tõid sõda ja selle tagajärjed – isolatsioon, lääne ettevõtete lahkumine jne – kaasa majandusliku aktiivsuse kasvu. Elanikkond sai sõjast ja militariseerimisest pigem kasu kui kahju: palgad kasvasid kiiresti, väikeettevõtjad hõivasid kiiresti Venemaalt lahkunud suurettevõtetest vabanenud niši ja riigifirmad said suuri tellimusi.

Nüüd aga olukord muutub. Militariseerimine kui majanduse tõukejõud töötab üha halvemini. 2024. aasta teisel poolel on nn teiseste sanktsioonide mõju juba märgatav. Venemaa majandus on jõudnud oma võimete piirini ning paljud ennustavad juba 2025. aastal majanduslangust ja sellega koos ka elujärje halvenemist.

Kuidas mõjutab see Kremli poliitikat ja sõja kulgu? Sellele küsimusele on raske vastata. Keskpank ja valitsus püüavad majanduslangusega kohaneda. Kreml keerab patriootlikule propagandale volüümi juurde, paludes elanikel kannatada kuni võiduni. Ja Venemaa elanikkond peab vastu – kuni mõni poliitiline rühmitus Putini võimult kõrvaldab. Siis näitab Venemaa elanikkond oma tegelikku suhtumist putinismi, sõtta ja riigi tulevikku.

Kuid praegu tuleb minu arvates juhinduda sellest, et Kreml plaanib jääda sõdu pidama, majandus käib alla, elanikkonnarühmade olukord halveneb järk-järgult umbes kahe aasta jooksul ning siis tuleb hüperinflatsioon, osa kaupu kaob poeriiulitelt jne. Siis on oodata poliitilist šokki, mis Venemaa olukorda kardinaalselt muudab.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120326254 ... -soja-ajal

[ruger]

Taliban eemaldati orkistani terroristilike organisatsioonide nimekirjast

"Terrorists of the world, unite" - a new motto in the Kremlin.

Russia excluded Taliban from the list of terrorist organizations.

https://x.com/Gerashchenko_en/status/18 ... 7841252862

[Kriku]

Anders Åslund, Rootsi vaba maailma foorumi vanemteadur:

Minu enda nägemuses lõikab sanktsioonirežiim Venemaa SKP-st 2-3% aastas, sundides talle peale sisulise stagnatsiooni. Olukord tõotab minna Putini jaoks ainult hullemaks, võimalik, et isegi seades ohtu tema agressioonisõja Ukraina vastu.

Kiievis 14. septembril peetud Jalta strateegiakonverentsil väitis Ukraina kindral Kõrõlo Budanov, et Ukraina sõjaväeluure käes olevate dokumentide järgi tahab Kreml pakkuda järgmise aasta lõpus majanduslikel põhjustel rahu. Vastab see tõele või mitte, kõlab niisugune stsenaarium loogiliselt. Venemaa majanduse ees seisvad finantsilised, tehnoloogilised ning demograafilised takistused on märksa tõsiseltvõetavamad kui üldiselt arvatakse. Seejuures on Putini sõda läinud juba ajalukku nii oma julmuse kui juhmuse poolest.

Venemaa on sõja suurim kaotaja sõltumata sellest, mida ta lahinguväljal saavutab. Sõjad on kallid. Venemaa majandus on kasvanud pärast Krimmi illegaalset hõivamist keskmiselt ainult üks protsent aastas. Vene SKT on langenud praegust dollari vääringut arvestades 2,3 triljoni dollari pealt aastal 2013 1,9 triljoni peale. Olemata enam supervõim on Venemaa midagi taolist, nagu kadunud senaator John McCain omal ajal tähelepanuväärselt sedastas: end riigiks maskeeriv bensiinijaam. Tegelikkuses on ta kahtlemata õõnestanud oma usaldusväärsust ka energiatarnete tagajana. Vene majanduse ainsad kasvava sektorid on sõjaline taristu ning sellega seonduv. Samal ajal müüvad riiklikud kompaniid (ilmselt kunstlikult kergitatud hindadega) otse riigile. Ülejäänud majandus suudab parimal juhul üksnes ots otsaga kokku tulla.

Just sama moodi läks varem ka Nõukogude Liiduga. Majandusteadalane Grigori Hanin ning ajakirjanik Vassili Seljunin tuvastasid majandusest ka umbes kolme protsendini ulatuva peidetud inflatsiooni. Olgu üheks indikaatoriks Venemaa Keskpanga baasintress, mis ulatub 19% ajal, mil panga enda väitel on inflatsioon kõigest 9,1%. Selliseid arve ei saa uskuda. Kõige tõenäolisemalt pakendavad võimud inflatsiooni reaalkasvuna. Peidetud inflatsioon annab tunnistust, et lääne sanktsioonid on märksa tõhusamad kui enamik vaatlejaid arvab. Tõsi ta on, et Venemaa kogu välisvõlg langes 2013. aasta lõpu 729 miljardi dollari pealt 2024. aasta märtsiks kõigest 303 miljardi peale ja tema riigivõlg on praegu vaid 14% SKP-st. Kuid ega see palju aita, sest välismaalt laenata ta ei saa. Selle asemel peab ta elama maksutuludest ning reservidest, samal ajal, kui pooled tema välisvaluutareservid on lääne poolt 2022. aasta veebruarist saadik külmutatud. Samal ajal on Venemaa sisereservid kukkunud 55 miljardi dollari peale ehk 2,8 protsendini SKP-st. Aastal 2021 oli see näitaja 183 miljardit. Ülejäänu pole ei investeeritud ega ka likviidne.

Neist kaalutlustest tulenevalt on Venemaa pidanud piirama oma eelarvedefitsiiti pärast invasiooni 2%-ga aastas. 1,9 triljoni dollari suuruse SKP juures tähendab niisugune defitsiit umbes 40 miljardit aastas ehk reservid peaksidki järgmisel aastal otsa saama – just nagu Budanov viitas. Venemaa tõstab küll nii eraisikute kui ettevõtete tulumaksu, kuid stagneerunud majandust see eriti ei aita ning valitsus ei saa müüa võlakirju ka siseturule.

Niisamuti teevad jätkuvalt haiget lääne tehnoloogiasanktsioonid. Mitte üksnes pole Venemaa erakordselt isoleeritud, aga haritud noorte emigreerumine, Nõukogude stiilis repressioonid ning Putini kleptokraatia üksnes süvendavad tema tehnoloogilist mahajäämust. Kreml on suutnud küll kõige hullemaid mõjusid leevendada, ostes lääne poolt sanktsioonide alla pandud kaupu Hiinast, Türgist ning Kesk-Aasia riikidest, kuid lääs on läbi teiseste sanktsioonide need kanalid tasapisi sulgenud.

Samal ajal on Venemaa relvaeksport kokku kukkunud, sest endalgi läheb vaja kõike. Üsna piinlik, kuidas Kreml on olnud sunnitud importima suurtükimürske oma veelgi tagurlikumalt naabrilt Põhja-Korealt. Venemaa relvatootmine küll jätkub, on toodang ise osutunud allpool arvestust olevaks. Tasub meenutada, et natsi-Saksamaa relvatoodang jõudis vaatamata lääneriikide intensiivsele pommitamisele tippu 1944. aasta juulis. Kokkuvõttes loeb kvaliteet, mitte hulk.

Putinil on peaaegu lõppemas otsa ka sõdurid. USA hinnangul on sõjas tapetud 120 000 Vene sõduri ja veel 180 000 on saanud viga. Ehkki Putin andis just välja korralduse lisada armeele 180 000 võitlejad, viitab töötuse määr 2,4%, et tema suutlikkus mehi leida on üsnagi piiratud. Kui võtta arvesse, et ainuüksi 2022. aastal põgenes riigis enam kui miljon parimas eas venemaalast, siis vaevalt ta pruugib julgeda uut mobilisatsiooni välja kuulutada.

Kõiki peidetud kulusid arvestades kulutab Venemaa tänavu sõjale ilmselt umbes 190 miljardit dollarit ehk 10% SKP-st. Arvestades lääne sanktsioone on see ilmselt ka maksimum. Kui Venemaa ei suuda enam oma eelarvedefitsiiti rahastada, peab ta kärpima kulutusi. Samal ajal on kõik mittesõjalised hüved niikuinii kuni luuni maha kärbitud.

Võrdluseks on Ukraina suutnud hoida Venemaad vaos kulutades umbe 100 miljardit dollarit aastas. See on umbes pool tema eelarvest. Veel poole jagu tuleb välismaalt annetatud relvade näol. Kui arvestada, et Venemaa maksab oma sõduritele (ning hukkunute perekondadele) märksa enam ja tema relvastus pole ajakohane, piisaks Ukrainal sõja võitmiseks vaid täiendavast 50-st miljardist dollarist aastas.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120327068 ... s-vahesest

[Seto haidamakk]

Siin arvatakse et nafta hind kukub. Siin spekuleeritakse et sellel talvel tekivad orklandias kommunaalmajanduse probleemid ja rahvas vaesub
https://www.youtube.com/watch?v=L-6XyF40zAo

[kummikomm]

Lääne sagedusanalüsaatorid ja signaaligeneraatorid (EW vahendite jaoks tarvilikud) liiguvad endiselt sinna, kuhu poleks vaja.
https://theins.press/en/politics/275080
Vene oligarhide eralennukitel varuosade puudust ei ole.
https://theins.press/en/society/274188

[OhYeah]

https://www.moscowtimes.ru/2024/10/07/s ... ya-a144209

Automaattõlge huvitavamatest punktidest:

The Russian coal industry is one of the largest commodity sectors of the economy, which includes more than 30 single-industry towns and hundreds of thousands of employees, is at all times rushing to a severe crisis.

According to Rosstat, in July, coal production in Russia fell by 6.7% in annual terms, and its total volume - 31.5 million tons - was the lowest since the 2020 pandemic. Regarding the peaks shown in December 2022, coal companies lost about 12 million tons of monthly production, or 27%.

Western sanctions have become a key problem for the coal industry, notes Janis Kluge, a researcher at the German Institute for International Security Problems. Unlike oil and gas, which the European Union continues to buy, albet in small volumes, coal fell under a total embargo, and Asian countries that bought Russian coal last year have sharply reduced demand.

As a result: according to Rosstat, more than half of coal companies became unprofitable, and the balanced financial result of the entire industry became negative. The total loss of the coal industry for January-Jub. amounted to 7.1 billion rubles. At the same time, the losses of unprofitable companies increased by 3.4 times, and the profit profit decreased by 72%.

“In this regard, the closure of a number of coal mining enterprises remote from export markets and specializing in the extraction of thermal coal looks inevitable,” the expert believes.

[Tsivilistinäru]

Lääne sanktsioonid halvasid Vene varghävitajate Su-57 tootmise
https://www.err.ee/1609485703/laane-san ... 7-tootmise
Eriti matsu ei jaga aga see mahajäämus on ikka väääga suur...

[ElrikThunderson]

Su-57 jaoks on omaette teema siin: viewtopic.php?p=862233#p862233

[kaur3]

Financial Times-i põhjalik lugu Vene varilaevastiku loomisest ja 75-aastase inglase John Ormerodi rollist.
https://www.ft.com/content/b9dee3f3-c2f ... 07f815b6e5

[ruger]

orkide laenuturust-Interfaxi artikkel

Septembris kukkusid Venemaal hüpoteeklaenumahud : -61% ja see pole veel kõik

Ja täna õhtul tühistas keskpank hüpoteeklaenude intressimäärade ülempiiri... mis tähendab, et pangad võivad vabalt hinnata riski... samas kui enne oli fikseeritud juurdehindlus, mis on kõrgem kui poliitikaintress, mis on 19%.

Kommertspangad on varem tõstnud sissemakse minimaalselt 50%...

https://x.com/PStyle0ne1/status/1844446543182446598