Privaatsus on kallis

[2korda2]

Kui tööandja soovib just hariduse tõendamist, siis on minul ette tulnud kaks meetodit:
1. Annad originaalpaberi, millest tööandja teeb koopia ja tagastab originaali.
2. Kui tööandja tahab juriidilist jõudu omavat paberit (ja sa tahaks originaali ikkagi enda kätte jätta - loogish!), siis pöördud õppeasutuse poole vastava paberi väljastamiseks.

[alari]

Lisaks saab veel alla tõmmata digiallkirjastatud dokumendi oma õpingute kohta - seda ka tööandjad küsivad.
https://haridusportaal.edu.ee/

[Some]

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... onit-eurot
Pankur Pruunsild nõuab oma sideandmete kuritarvitamise pärast riigilt vähemalt 70 miljonit eurot

Kaitsepolitsei tutvus 2022. aastal kohtu loal Pruunsilla mobiiltelefoni ligi ühe aasta sideandmetega, mis hõlmasid kokku 23 418 sideseanssi.

Andmed näitasid, kellega ja millal Pruunsild mobiiltelefoni teel suhtles ning kus ta sel ajal viibis. Kaitsepolitseinikud panid tähele Pruunsilla sagedat suhtlust Tartu abilinnapea Priit Humalaga.

Eesti sidefirmad talletavad aasta otsa andmeid kõigi sideseansside kohta. Vastav nõue on 2007. aastast kirjas elektroonilise side seaduses.

Seadus on vastuolus Euroopa Kohtu erinevate lahenditega, mis peavad kõigi sideandmete alles hoidmist lubamatuks. Ka Eesti riigikohus asus 2021. aastal Virumaal koeravorsti varastanud naise kaasuses samale seisukohale.

Pruunsilda esindavad advokaadid Andri Rohtla ja Joonas Põder rõhutavad, et riigikohtu otsusest on tänaseks juba kolm ja pool aastat. Sideandmete kogumine käib aga vanaviisi ebaseaduslikult edasi.

Miinimumvariandina taotlevad advokaadid hüvitist iga individuaalse rikkumise eest, nimetades sobivaks trahviks ühe rikkumise eest umbes 3000 eurot. Kriminaalasjas vaadeldud sideseansse oli kokku üle 23 000. See teeks koguhüvitise suuruseks üle 70 miljoni euro.

Palju õpetajate palgatõusuks raha vaja oligi?

[lennumudelist]

Isegi kui Pruunsild oleks kogu selle aja õigusvastaselt vahi all viibinud, mis olnuks tema õiguste palju raskem riive, ei mõistaks kohus tõenäoliselt välja nii suurt hüvitist, kuna praktikas ei mõisteta seda miljonärile ja kehvikule tuhat korda erineva määraga.

Ses suhtes - need advokaadid on läinud lendavat poni küsima. Et sellist summat saada, tuleb näidata konkreetset ja põhjusliku seosega varalist kahju. Arvan, et seda Pruunsillal näidata pole.

Minu jaoks on aga positiivne see, et Riigikogu peab lõpuks (10 aastat pärast õigusvastase olukorra ilmnemist) Elektroonilise Side Seadusega midagi ette võtma.

Kogu selle eepika juures on mulle silma jäänud 2 suurt pindu:

- õiguskantsler on võimetu midagi tegema, kui seadus või määrus ei riku Eesti põhiseadust vaid Euroopa Liidu õigust
- poliitilistel jõududel oli teave probleemist, aga puudus tahe seadust parandada, miks peab kohus vastu siputavat seadusandjat tema töö juurde lohistama?

Sisuliselt, kõik veidi side teemaga kursis olijad teadsid, et olukord on väga tõenäoliselt õigusvastane. Aga kolmas isik, kelle huvisid pole kahjustatud, ei saa seaduse sätte vastu kohtusse minna. Ja kui on EL õigus, siis õiguskantsler kah ei saa. Mitte keegi ei saa ning kui poliitikud sisemist motivatsiooni ei leia, siis oodataksegi - kasvõi 10 aastat - anonüümse vorstivarga kehva või Parvel Pruunsilla head advokaati, kes asja lahendaks. Senikaua aga kestab õigusvastane olukord.

(ESS on läbinud vahepeal mitu uuenduskuuri, kuid viga ei parandatud, kuigi sellest poliitikuid informeeriti. Veel hiljuti oli JustMin-i seisukoht "meie ei viitsi". Nüüd lõpuks peab viitsima.)

[2korda2]

Eestis on terve rivi õigusakte risti kas meie enda PS-i või Euroopa õigusega. Mu oma naisel on järjekordne asi riigikohtu laual - taas vastuolu Eesti seaduse ja Euroopa poolt nõutu vahel.
Ennevanasti käis riigikohtu esimees korra aastas seadusandjale neid vastuolusid Toompea saalis meelde tuletamas. Nii mõndagi akti sai korduvalt meelde tuletada. Üpris tulutu ettevõtmine oli ja viimaste aastate kõnesid pole enam vaadanudki.
Mina ei usu ESSi muutmist enne kui eelnõu kolmandal lugemisel on. Vajub tähelepanu pealt ära ja jääbki nagu on: "Prokuratuur ju lubas enam mitte kasutada, seega probleemi pole ju?!"

[PaganHorde]

Vaadates prokuratuuri viimase aja möödalaskmisi, siis oleks aeg seal kõik lahti lasta ja uued tööle võtta. Tuleks Eesti riigile odavam.

[Kriku]

Mis möödalaskmistest jutt?

[alax]

Vaadates prokuratuuri viimase aja möödalaskmisi, siis oleks aeg seal kõik lahti lasta ja uued tööle võtta. Tuleks Eesti riigile odavam.

Täitsa Martin Helme moodi. Lasta lahti ja võtta uued asemele.

[lennumudelist]

P.S. Selle 70 miljoni nõude osas... ERR artikkel on piisavalt detailne, et viimaks aru saada: nõutakse kahju hüvitamist kohtu äranägemise järgi (siis ei pea protsenti nõutud summast riigilõivuks maksma), lihtsalt Pruunsilla advokaadid kaebuses lasevad mõttel lennata ja spekuleerivad, et 3000 eurot per rikkumine oleks hea diil. Kohtunik vaevalt et selle ideega kaasa läheb.

[hjl85]

Tuli välja, et VW grupp kogus autode ksutajate kohta hulgi keelatuid andmeid. Kus sõtsid, millal, teekond jne ning neid säilitati pikalt ja krüpteerimata. Nyyd on need lekkinud. Ja see kõik oli isikustatud ehk seotud isiku nimega ning auto numbriga. Puudutab ainult elektrikaid. Kokku koguti selliseid andmeid 800000 isiku kohta
https://x.com/alex_avoigt/status/187331 ... 34150?s=46

https://borncity.com/win/2024/12/27/vw- ... es-on-aws/

Ja seda teevad tootjad ka siselpõlemismooyoriga autodega, mis on nn ühendatud kuid neis on võimalus see välja lülitada. Siit ka põhjus miks eelsitan vanemaid mudeleid
https://wallstreetjournal.postimees.ee/ ... e-lopetada

[Kriku]

Selle eest nad saavad Saksamaal nii, et tolmab .

[nukkel]

Oli ju mingi jama ju paar aastat tagasi kui VW võltsis andmeid ja pidi mingit kahjutasu maksma. Kas eesti autoomanikud said midagi või?
https://www.bbc.com/news/business-34324772

[2korda2]

Teema on "pisut" keerulisem.
Mina pole näinud veel ühtegi tõendit, et tegemist oleks olnud keelatud andmete kogumisega. Vabalt võib olla, et VW grupi autot ostes paned ühtlasi vabatahtlikult allkirja, et selliseid andmeid võidakse koguda. Kui granulaarselt seda tehakse ja kas see nõustujatele ka piisavalt selgelt välja öeldi - kst.
Siit edasi läheb keerulisemaks. Saksamaal on isikustatud andmete kaitse "mõnevõrra" tundlikum teema kui meil ja seoses sellega on ülimalt kahtlane, et seal regulaator (loe:riik) lubaks selliseid vabatahtlikke allkirju ilma andmete täieliku anonümiseerimiseta. Anonümiseerimine on aga kuradi keeruline teema, sest sõltub väga palju kogutavatest andmetest. "Auto X peatus Kaubamaja juures ajavahemikul Y - Z" on üsna suva - paljud autod teevad seda. Kui aga sama auto peatub regulaarselt näiteks Kadrioru lossi õuel?
Ainus täiesti selge asi on see, et andmed (suures mahus) lekkisid. Kui tõendatult on võimalik andmed konkreetsete isikute liikumisega siduda, siis GDPR trahvide ülempiirid on "soliidsed" ja EU-s lajatatakse suurettevõtetele neid ka väiksemate jamade eest. See on oluliselt suurem jama kui dieselgate.

[Kriku]

Kui andmed olid autonumbritega seotud, siis pole anonümiseerimisest ju juttugi?

[2korda2]

Ma seda "olid autonumbriga seotud" juttu ülearu ei usu*, sest autotootja jaoks on riiklik registreerimismärk üks tüütu lisatunnus, mis võib aja jooksul muutuda ja selle üle puudub autotootjal igasugune kontroll.
Oluliselt tõenäolisem on, et unustati andmetele külge VIN - see on tootja kontrolli all ja rangelt unikaalne.

* - ons keegi kunagi mõne auto seadetes pidanud regmärki sisestama või selleks kasvõi koha leidnud?