Muusikaline vahepala

[AMvA]

Ma mõtlesin tegelikult isegi veel labasemalt- arvutipleier ja kogu muusika.

Ja kust see muusika arvutipleierisse saab?

[häh]

Osalt teen ise.
Kuulamiseks, et nagu kuulamiseks kuulamiseks, CD pealt ripin, nt cdparanoiaga, kunagi kasutasin Max'i ja MacTheRipperit, ostan ka failidena.
Tehtud ka sellist koomuksit, et cd mängijast koaksiaali pidi digis lindistanud. DALCard+ ja NAD mängija, pakuks, järsku 94 vms? Kõva "giga" ketast oli.
Sai ka nii.

[manjabes]

CD pealt ripin, nt cdparanoiaga

Kas see on linuskimaailma vaste Exact Audio Copy'le või on midagi paremat/teistmoodi?

[Madis Reivik]

CD on olemuselt justkui hea formaat aga loudness war ja "vorstidünaamika" on palju kurja teinud. Pluss veel mingi steriilne masterdamine mis mingil hetkel "moes" oli.
Nt Nirvana plaadid on jubedalt masterdatud, see loll kes seda tegi ei saanud üldse pihta asjale.

Nii on jah. Praegusel ajal võiksid plaadifirmad aru saada, et kes iganes füüsilise helikandja ostab, on oma olemuselt juba audiofiil ning ootab salvestiselt vähemasti dünaamilist ulatust.

See on ka paradoksaalselt põhjus miks vinüül tihtipeale paremini kõlab. Pole vorstiks aetud, kuna keegi ei kuula autos või mingi kantava seadmega vinüüli Ja vinüüliformaat ise samuti ei luba asju päris vorstiks kompressida.

nt https://dr.loudness-war.info/album/list ... um=machina

https://en.wikipedia.org/wiki/Loudness_war

[häh]

Kas see on linuskimaailma vaste Exact Audio Copy'le või on midagi paremat/teistmoodi?

Umbes nii. Skriptitav on ja paljud rakendused kasutavad, komponendina siis. Aga ega nende rippimistega kipub ka ikaldus tulema, mingi hetk ajasin kolaladu pidi töötavat CD lugejat taga, lõpuks ühe leidsin ja siis otsisin IDE seadme karpi... et noh nime poolest võib seal arvutikastis see DVD misiganes lugeja olla, aga kui umbes 3 aastat tagasi pruugitud, siis ei ole sahtel nõus välja sõitma ja nii edasi. No oligi täielik tsirkus, ühe projekti jaoks vaja plaadilt paar träkki sisse tõmmata. Plaat raamatukogu oma, ära kribitud kui vana kurat. Mäki Superdrive ei tunnistanud üldse millekski, mis vineerist või puukoorest erineks, muidu mäki peal rippimine on nii ülikeeruline, et paned plaadi sisse ja tõstad faili(d) ketta pealt maha.
Nojah. Ja siis oligi "päris" vanakooli CD lugejat vaja. Töötas. Aga lõpuks seda träkki ei kasutanudki.

CD iseenesest on pull meedia. Kunagi sai põlve otsas aretatud plaat (äkki mingiks õppevahendiks?), mis oli CD Audio koos eraldi Pc ja Mac data osadega- ja need olid audioplaadina kasutades nähtamatud, st data träkk polnud pleierile loetav. Protsess väga meeles ei ole enam, põhimõte oli, et kindlas järjekorras tuli sessioone kirjutada ja siis mingi hetk plaat sulgeda.

Aga mingid standardi osad olid ka ääretult ajusurnud, nt näpuga järge ajades peab träkkide vahe olema 2 sekundit ja siis oli mingi Philipsi CD mängija, mis täpselt nii tegigi... ka siis, kui träki markerid soundi peal....

[Marvin]

See on ka paradoksaalselt põhjus miks vinüül tihtipeale paremini kõlab. Pole vorstiks aetud, kuna keegi ei kuula autos või mingi kantava seadmega vinüüli Ja vinüüliformaat ise samuti ei luba asju päris vorstiks kompressida.

Jah, vinüülil ei saa amplituudi suureks lasta, sest siis hakkavad rajad omavahel kokku käima. Nagu juba öeldud, ei ole mul mitte vähimatki ka vinüüli kui formaadi vastu. Tunnistan üles, et vinüülimängija koos täitsa viisaka korrektorvõimu, klapivõimu ja klappidega on mul ka töökabinetis. Viimase paari aasta heliostud on olnud valdavalt vinüülil - või näiteks kassetil. Kodumaise DND kasseti kinkisin ära, aga ABBA virtuaalshow'l ostetud nende Voyage on veel kiles riiulil . CD ostmist ei mäletagi, aga eks neid ole ajaloos juba kogunenud ka.

[Marvin]

Aga mingid standardi osad olid ka ääretult ajusurnud, nt näpuga järge ajades peab träkkide vahe olema 2 sekundit ja siis oli mingi Philipsi CD mängija, mis täpselt nii tegigi... ka siis, kui träki markerid soundi peal....

Ei maksa unustada, et Philips oli ka CD standardi loomise juures. Seega ei maksa neile ortodoksset standardist kinni pidamist ette heita.
Muide - kas keegi oskab soovitada striimerit, mis Tidaliga korralikult koos töötades gapless mängimist toetab? Näiteks Marillioni "Misplaced Childhood" on vahedeta salvestis ning kaotab suuresti, kui mahamängija seda ei toeta. Arvutis või äpis mängib kenasti, Tidal Connectiga pole proovinud.

[häh]

Nali ju selles ongi, et sama masina peal loomulikult indeksi funktsionaalsust polnud. Mul pole vist ühtegi mängijat olnudki, kus need nupud olnuks. Ja vist pole ka indeksitega plaate, kuigi, ega kui mängija ei näita, siis ei saa ka seda kuidagi teada ilma ekstra uurimata.

Ühesõnaga, CDA plaadil võib olla kuni 99 rada ja igal rajal 100 indeksit. Ehk et live plaat peaks standardi järgi sisaldama ühe raja. Kui keegi teab sellist plaati, palun käega märku anda (tõenäoliselt võib klassikasalvestuste hulgast selliseid ka leida)

Sama müstilised asjad aegade algusest on kopikaitse bitid, 14 bit pleierid ja pre-emphasis lipp.

[olavsu1]

Nali ju selles ongi, et sama masina peal loomulikult indeksi funktsionaalsust polnud. Mul pole vist ühtegi mängijat olnudki, kus need nupud olnuks. Ja vist pole ka indeksitega plaate, kuigi, ega kui mängija ei näita, siis ei saa ka seda kuidagi teada ilma ekstra uurimata.

Ühesõnaga, CDA plaadil võib olla kuni 99 rada ja igal rajal 100 indeksit. Ehk et live plaat peaks standardi järgi sisaldama ühe raja. Kui keegi teab sellist plaati, palun käega märku anda (tõenäoliselt võib klassikasalvestuste hulgast selliseid ka leida)

Sama müstilised asjad aegade algusest on kopikaitse bitid, 14 bit pleierid ja pre-emphasis lipp.

https://www.amazon.com/Www-Djbobo-Ch-Ul ... B00000IY4R

kiri ütleb küll, et 20 lugu peal. mängima pannes tuleb kõik ühes jorus ilma vahepausideta.

____

nondele tümakaga reostajatele tuleks kinkida raamat: https://raamatukoi.ee/akustika-ja-helitehnika

las hakkavad ehitama. siseseina ja välisseina vahele kiht 500mm pikkadest proloontorudest (müüakse veetorude soojustusena)

põrand klapivedrude peale ja aknad kolme kihiliseks, kus keskmine klaas on mõne kraadise kaldega sees.

siis võib sellist lasta: https://www.youtube.com/watch?v=3SuZ_ajN5NY

Tümm ei levi eriti kuskile.

[wolfgang]

Mulle meeldivad kõik formaadid. Saundi poolest CD kõige rohkem, aga praktikas käib ikka enamasti striimimine. Kahjuks kuulan viimasel ajal musa, enamasti, suveköögis ja seda siis telefoni(kui seda nii võib nimetada) Spotify-st(võimuks üks 1977 aasta Sony ressiiver ja Tannoy plastikust välikõllid). Veini tavaliselt ei dekanteeri vaid pigem sõpradega õllet limpsides või viina võttes, süüa tehes/grillides, aga ka raamatuid lugedes. Kindlasti mitte pingsalt helipilti analüüsides. Mind huvitab emotsioon mis muusikas. Samas, mingi kvaliteet on ka selleks vajalik.
Jõnglastele meeldib vinüül ja kassett, kuna on mida vaadata, ilmselt. Kerge hüpnoosielement .

[Fuchs]

Moekate formaatidega on üks probleem, minu jaoks vähemalt. Kvaliteet on üldistades hea, mugav kasutada ka. Praktiliselt kogu maailma muusika taskus, kõlab ju ideaalselt, kas pole? Aga paraku kipuvad sellises ideaalses maailmas keskpärasemad albumid ja niiöelda B poole lood tahaplaanile jääma. CD-de ja kassettide ajastul mäletan, et sai ikkagi praktiliselt kõik ära kuulatud ja osad lemmikud kujunesid alles hiljem välja. Sellelt mõttelt tabasin end hiljuti kui oma vanakooli formaatides fonoteeki sorteerisin-kuulasin.

[häh]

kiri ütleb küll, et 20 lugu peal. mängima pannes tuleb kõik ühes jorus ilma vahepausideta.

99% pleieritest ignoreeribki standardit. Minu arust ei teinud pause isegi selline aretis, nagu Estonia cd mängija (mul oli sahtliga variant küll, mitte see algupärand, millel plaat ülevalt sisse käis).
Enam ei mäleta, aga cd textiga olid samuti kiiksud, milline seade mida näitas jne.

Viimane cd, mida oli vaja teha, oli aastaid tagasi. Sellega sai ka nalja, tellija oli üks ministeerium, bürokraatia ja nõuded olid taevani. Lõppes sellega, et ei suudetud DDP masterit kuulata (läks pressimiseks, see oli ülitäpselt ette kirjutatud mis ja kus, ISBN und stuff jne) ja taheti mp3'esid. St et tegelikult seda asja keegi vastu ei võtnudki ja sekretäritibi tegeles.

[Madis Reivik]

Moekate formaatidega on üks probleem, minu jaoks vähemalt. Kvaliteet on üldistades hea, mugav kasutada ka. Praktiliselt kogu maailma muusika taskus, kõlab ju ideaalselt, kas pole? Aga paraku kipuvad sellises ideaalses maailmas keskpärasemad albumid ja niiöelda B poole lood tahaplaanile jääma. CD-de ja kassettide ajastul mäletan, et sai ikkagi praktiliselt kõik ära kuulatud ja osad lemmikud kujunesid alles hiljem välja. Sellelt mõttelt tabasin end hiljuti kui oma vanakooli formaatides fonoteeki sorteerisin-kuulasin.

Ma ei ole üksi oma seisukohaga, et Spotify on krdi katk - "soovitused" ja "most popular" jne "compilationid" harvendavad valikut jubedal kombel.

Kuulasin suvel mere äärde sõites Saaremetsa "Vibratsiooni" ja üks tagaistmel olevatest külapoistest imestas "nii hea, kuskohast sellist muusikat saab".
Ja seda ajal kus plaadipoed ja rahapuudus kui esmapilgul põhiline valikupiiraja, on ajalugu !!

[Fucs]

Kui tead mida tahad, siis endiselt töötab ka juba 23 aastat saadaval olev P2P "muusikavahetusvõrk" Soulseek (peamiselt mp3 ja Flac)