:
USA asepresident ja demokraatide presidendikandidaat Kamala Harris avalikustas esmaspäeval majanduskava mustanahaliste meeste toetamiseks, mis keskendub ettevõtete omanike, õpetajate, krüptovaluuta investorite, tervisehäiretega meeste ja marihuaanatööstusega seotud meeste abistamisele.
2016. aastal sai Donald Trumpist vabariiklaste presidendikandidaat ja viimaks president pärast seda, kui ta oli nimetanud mehhiklasi vägistajateks ja väitnud vääralt, et Barack Obama ei sündinud Ameerika Ühendriikides. Kaheksa aastat hiljem viitavad arvamusküsitlused, et Trump võib naasta Valgesse Majja, näidates sealjuures paremaid tulemusi mustanahaliste ja latiinodest valijate seas kui ükski teine vabariiklasest presidendikandidaat pärast kodanikuõiguste akti vastuvõtmist 1964. aastal.
Kuidas on see võimalik? Taolist küsimust kuulen ma tihti. Ja viimatine New York Timesi/Siena College'i üleriiklik arvamusküsitlus mustanahaliste ja latiinodest valijate seas pakub parimat võimalust sellele vastata.
Sarnaselt teiste meie arvamusküsitlustega selle valimistsükli jooksul näitab ka viimatine Trumpile ebaharilikult tugevat toetust mustanahaliste ja latiinode seas. Üldiselt juhib Kamala Harris mustanahaliste seas küll protsentidega 78–15 ja hispaaniakeelsete seas protsentidega 56–37. Peaaegu igatpidi, kuidas iganes me seda mõõtsime, oli Trumpi toetus mustanahaliste ja latiinode seas tugevam kui ühelgi teisel vabariiklasel lähiajaloos. 2020. aastal toetas Joe Bidenit 92 protsenti mustanahalistest suurparteide valijatest, hispaaniakeelsete seas aga pooldas Bidenit 63 protsenti valijaid, hindab Times.
Praegune arvamusküsitlus pakub sissevaadet Trumpi tugevustesse ja Harrise nõrkustesse, aga ei anna ühte lihtsat ja ammendavat vastust. Kuigi see ei pruugi olla rahuldust pakkuv, ei tohiks see samas olla üllatav.
Ligi 40 protsenti mustanahalisi ja 43 protsenti latiinosid ütleb, et toetaks piirimüüri ehitamist Ühendriikide lõunapiirile. Samamoodi pooldaks 45 protsenti latiinosid ja 41 protsenti mustanahalisi riigis ebaseaduslikult elavate immigrantide väljasaatmist. Pooled hispaaniakeelsed valijad ja 47 protsenti mustanahalistest ütlevad, et kuritegevus on suurlinnades tohutu probleem, mis on käest ära läinud. See on sisuliselt sama protsent kui valgete seas (50 protsenti), kes arvavad sama.
Toetus Trumpi vaadetele läheb kaugemale küsimustest, mis on seotud rassi ja immigratsiooniga. Enamik mustanahalisi ja latiinosid paistab sümpatiseerivat tema «Ameerika eelkõige» välispoliitikaga, öeldes, et Ameerika peaks pöörama vähem tähelepanu probleemidele välismaal ja keskenduma probleemidele kodus. Varasemad Timesi/Siena küsitlused on näidanud, et arvestatav osa mustanahalisi ja latiinosid nõustub Trumpiga ka kaubanduse teemal.
Ehk siis teisiti öeldes: Trumpi peamistes populistlikes ja konservatiivsetes sõnumites on paljutki, mis kõnetab arvestatavat osa mustanahalistest ja latiinodest valijaid.
Kokku ütles 20 protsenti mustanahalistest valijatest, et need, keda Trumpi sõnad solvavad, võtavad teda liiga tõsiselt. 78 protsenti aga leiab, et solvumiseks on põhjust. Hispaaniakeelsetest valijatest 40 protsenti leiab, et solvujad võtavad Trumpi sõnu liiga tõsiselt, 55 protsenti aga leiab, et solvumiseks on põhjust. Ja mis oluline – ainult ligi kolmandik latiinodest valijaid arvab, et Trump räägib just neist, kui kõneleb immigratsiooniga seotud probleemidest.
Miks Trumpi sõnad ei solva rohkemaid mustanahalisi ja latiinosid? Üks võimalik tegur on see, et ta ei ole neid hiljaaegu tingimata niivõrd palju solvanud. Kuigi suurem osa valijatest ütleb, et Trumpi sõnad on neid mingil hetkel solvanud, ütles 53 protsenti hispaaniakeelseid ja 35 protsenti mustanahalisi valijaid, et ei ole leidnud viimati Trumpi sõnades midagi solvavat. [...]
Kõike seda arvesse võttes ei ole Trump mustanahaliste ja latiinode seas nii ebapopulaarne, kui võiks arvata. Kokku ütlesid 17 protsenti mustanahalistest ja 41 protsenti latiinodest, et neil on Trumpi kohta positiivne arvamus.
Kõigest 20 protsenti latiinosid ja 26 protsenti mustanahalisi ütlevad, et praegune majanduslik olukord on hea või suurepärane. Üle poole kummastki grupist aga leiab, et on pidanud viimase aasta jooksul sageli piirama toiduainete ostmist nende hinna tõttu. [...]
Mustanahalised ja latiinod tajuvad Demokraatlikku Parteid endiselt töölisklassi esindajana, kuid seda vahega 76–18 mustanahaliste arvates ja kõigest 56–35 latiinode silmis. Tegu on märkimisväärse muutusega 2022. aasta septembriga võrreldes, mil demokraatidel oli selles vallas hispaaniakeelsete seas vabariiklastega võrreldes ülekaal protsentidega 58–27.
Kõigest 63 protsenti mustanahalistest ja 46 protsenti latiinodest arvas, et sõnad «peab lubadust» kirjeldavad Demokraatlikku Parteid paremini kui vabariiklasi. Mustanahalised ja latiinod tingimata ei kahtle demokraatide kavatsustes, kuid on pettunud tulemustes. Demokraatidel läks kehvasti küsimuses, kas erakond suudab lahendada minusuguseid inimesi vaevavad probleemid, samas kui vastajad hindasid neid kõrgelt küsimuses, kas nad mõistavad probleeme, mis vaevavad temasuguseid inimesi.
Presidendivalimistel näivad vähesed olevat veendunud, et Harrise valimine toob nende elus kaasa muutuse. Kõigest 50 protsenti hispaaniakeelseid valijaid arvas, et Harris teeks enam nende aitamiseks, 37 protsenti arvas sama Trumpi kohta. Mustanahaliste seas arvas 73 protsenti, et Harris teeks nende aitamiseks rohkem, Trumpi kohta arvas seda 14 protsenti. [...]
Mõnes mõttes kannatavad demokraadid selle tõttu, et nende käes on olnud presidendiamet viimase 16 keerulise aasta jooksul tervelt 12 aastal. See periood algas suurte lootustega, eriti mustanahaliste valijate seas. Täna on aga valijad sügavalt rahulolematud riigi ja selle majanduse seisuga. Suuri ootusi ei täidetud.
Hispaaniakeelsete meeste seas vanuses kuni 45 eluaastat juhib Trump protsentidega 55–38. Alla 45-aastaste mustanahaliste meeste seas juhib Harris, kuid seda protsentidega 69–27. Tulemused 18–29-aastaste latiino- ja mustanahaliste meeste seas on veelgi rabavamad, kuigi selle vanusegrupi valim on väike. Noorte naiste seas on Harrisel demokraatidele palju tüüpilisem toetus. Alla 45-aastaste hispaaniakeelsete naiste seas juhib Harris protsentidega 68–30 ja samas vanusegrupis mustanahaliste naiste seas protsentidega 87–6.
Noored teise nahavärviga mehed kasvasid üles ammu pärast kodanikuõiguste liikumist, mis kinnistas 60 aastat tagasi üsna üksmeelselt mustanahaliste toetuse demokraatidele. Noorimad valijad olid alles põnnid Obama 2008. aasta kampaania ajal. Samuti ei pruugi neil olla selget mälestust Trumpi 2016. aasta kampaaniast. Nende jaoks võib Trump olla normaalsus – nende elu pidevalt saatnud püsikuju, mis muudab keeruliseks kujutleda teda norme lõhkuva ohuna demokraatiale.
https://maailm.postimees.ee/8116834/nyt ... inode-seasMis iganes aga novembris ei juhtuks, saavad praegustest noortest mustanahalistest ja latiinodest tulevikus oma segmentide baasvalijad. Isegi kui toetus Trumpile ei realiseeru täielikult novembrikuiste presidendivalimiste tulemuses, võib vabariiklaste läbimurre olla ainult aja küsimus.
ekacariya kirjutas: ↑27 Sept, 2024 15:13 "Any deal, even the worst deal, would have been better than what we have right now. If they made a bad deal, it would have been much better"
Ma jäin mõtlema mis see bad deal oleks võinud olla? Anda Putinile kohe need piirkonnad Ukrainast mida ta nõudis? ...oota aga see ka ei klapi, ses sel juhul samuti, "Ukraina ei ole enam endine" st suurte purustuste asemel poleks enam isegi suuri piirkondi. Üldse tundub et Trump elab mingis infosulus või ta ei tunne lihtsalt lähemat huvi. Loodetavasti tulevane Zelenski kohtumine veidi aitab.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... e-segaduseÄärmuslaste ja vandenõuteoreetikute intervjueerimise poolest tuntud taskuhäälingusaates „PBD Podcast“ üles astunud Trump avaldas nimelt, et süüdistab sõja vallandumises Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid. Varem oli Trump kritiseerinud Zelenskõid „ainult“ selle eest, et too pole valmis Venemaaga sõja lõpetamise nimel Putiniga diili tegema. „Arvan, et Zelenskõi on üks parimaid müügimehi, keda ma kunagi näinud olen,“ rääkis Trump taskuhäälingusaates. „Iga kord, kui ta tuleb, anname talle 100 miljardit dollarit. Kes veel ajaloos on saanud nii palju raha? Seda pole kunagi juhtunud. Ja see ei tähenda, et ma ei taha teda aidata, sest mul on nende inimeste pärast väga kahju. Aga ta ei oleks pidanud kunagi laskma seda sõda alustada.“
Zelenskõi on sel nädalal tutvustanud Euroopa liidritele Ukraina võiduplaani, mis on saanud aga laialdast kriitikat, sest paneb kogu oma lootuse lääne abile ja relvade kasutamise piirangutest loobumisele. Paar nädalat tagasi kohtus ta New Yorgis ka Trumpiga. Zelenskõi sõnul rääkis ta Trumpile, et on valida, „kas Ukrainal on enda kaitseks tuumarelvad või peab ta olema mingist alliansi osa“. „Usun, et Trump kuulis mind ja ütles, et see on aus argument,“ lisas Zelenskõi. Mitu ajakirjanikku ja meediaväljaannet tõlgendasid Ukraina riigipea sõnu aga ultimaatumina, mille järgi NATOst välja jäämise korral hakkab Ukraina arendama oma tuumarelva.
Ameeriklased otsivad tõendust oma vaadetele ja kõik, mis sellega kooskõlas pole, ajab närvi mustaks ja tundub manipulatsioonina. Seega 100% ameeriklasi näeb oma silmaga „tõestust“, et on meediakanalid, mis ajavad täielikku umbluud. Ja 100% ameeriklasi on veendunud, et 50% kodanikest on lolliks läinud.
Kas on alust arvata, et 50% kodanikke on lolliks läinud? Alustagem Trumpiga. Viimasel nädalal on Trumpi retoorikasse tulnud vana väide uue energiaga. Trump valmistab oma valijaid kaotuseks ette: kui mina võidan, siis ei vassinud keegi; kui mina kaotan, siis oli tegemist suliteoga. „Nad [demokraadid] teevad sohki – see on ainus viis, kuidas nad võidavad.“ „Peate olema valmis, et tulevad võltsid valimised.“ „Nad on valetajad ja nad toetavad valetamist ja vassimist ka valimistel. Nad varastasid eelmised valimised ja varastavad sohki tehes ka praegused.“
https://epl.delfi.ee/artikkel/120330419 ... eb-peatadaVälispoliitikast on vähem kuulda olnud, välja arvatud Trumpi uus mullitamine. Trump on oma peas peale arusaamatut detektiivitööd tehes jõudnud Ukraina sõja tõelise süüdlase jälile: Volodõmõr Zelenskõi. Kas Trump on ikka veel solvunud, sest Zelenskõi ei kummardanud viimase USA visiidi ajal Trumpi ees piisavalt? Või kas valmistab Trump ameeriklasi ette oma Putini-lembelise välispoliitika ajamiseks?
Igatahes hakkab siit kooruma pilt, mil moel plaanib Trump Ukraina-Vene sõja 24 tunniga lõpetada: Zelenskõist saab vaenlane, kes tuleb peatada. Ärgem siis üllatugem, kui Trump pakuks rahu saavutamiseks välja, et Ukraina ei pea mitte üksnes oma territooriumid loovutama, vaid Venemaale tuleb tüli tegemise eest ka valuraha maksta.
Valimisteni on jäänud 15 päeva.
https://www.unian.net/world/tramp-ugroz ... 93983.html"Ütlesin Putinile: "Vladimir, ma leidsin temaga suurepärase ühise keele, ma ütlen teile, et tal on täiesti erinev iseloom, ta on palju erinev - ma tundsin teda väga hästi." Ma ütlesin: "Vladimir, kui sa lähed Ukrainasse, annan sulle nii tugeva löögi, et sa ei usu seda isegi. Ma taban kuradi Moskva kesklinna." Ütlesin talle: "Me oleme sõbrad. Ma ei taha seda teha, aga mul pole valikut. Nad löövad sind piisavalt kõvasti, et need neetud kuplid sul peast ära võtta, sest ta elab kuplite all,” ütles Trump.
Kasutajad foorumit lugemas: rockrapdude ja 6 külalist
