Kilo ahjusooja viinerit võid korraga ära süüa ja mitu päeva järjest.Kriku kirjutas: ↑20 Okt, 2024 6:10 - ma kujutan ainult suurte raskustega ette kedagi, kes sööklas kartuli & kastme asemel lõunapausi ajal kuskil nurgas tootmisliinilt pätsatud suitsuvorsti järab. Ma ei kahtle, et OLAVIL on hinnad ning situatsioon õigesti meeles, aga põhjenduse osas olen ka skeptiline.
Mul samamoodi... Ma parem peaks suulise loengu maha selle asemel, et tund aega mingit teksti kommentaariks sisse trükkida ja siis muudkui kohendada (et mõte korrektsem oleks). Ju ma siis olengi rohkem "vanaaja-inimene", kellel pole probleeme rääkimise ja inimestega vahetu suhtlemisega. Vastuoksa siis noortega, kes vahetult rääkides enam ei A-d, ega O-d öelda ei suuda ja eelistavad selle asemel kirjutamist.
Täiesti konkreetne jutt teise näite kohta: Läti-Valkas elas väga palju eestlasi just nimelt selle pärast, et neil oli sissekirjutusekeeld ENSV-s. Täpselt samamoodi ENSV poolel Valgas omakorda oli lätlasi samadel põhjustel. Kõik see oli lisakaristusena. Ja mitte pelgalt otsesele vangi või asumisele saadetule, vaid ka siia jäänud lähikondsetele. Peale seda, kui vanaisa vend fikseeriti metsavendade toetajana, muutus vanaisa pere "rahvavaenlase pereks", läks kommunistide poolt represseerimise alla, ja vanaisa pere jaoks lõppes see mitte ainult Tartu linnas, vaid ka Tartu rajoonis elamise keeluga. Pere pidi Tartu rajooni territooriumilt lahkuma vastavalt ametnike käsule. Mul on praegu siiani alles kõik need aastad ema poolt alles hoitud dokumendid, kuidas tolleaegne (kommunistlik) aadel "võttis olematu elik joonistatud võlaga üle" vanaisa poolt ehitatud maja Tartu linnas ja seejärel sunniti ametnike poolt Tartus lahkuma. See on 15 cm paks kaust dokumente, ja loomulikult on see pikem jutt, aga fakt on see, et eesrindlik 200% plaani täitev Leivakombinaadi töötaja muutus poole aastaga töötajaks, kelle kohta oli selle ajaga treitud arutu ports kaebusi, tööviljakus langenud alla 50%-ni, pidevad tööluusid ja omavoli jne. Lasti lahti töökollektiivi otsusega. Ja samas loen dokumentidest näiteks kõige markantsemana vanaisa poolset selgituset, et sel päeval viibis sõjakomissariaadis ja oli sellest varem ülemust teavitanud, isegi see väljakutse-spravka sõjakomissariaadist on tänaseni originaalsena alles selles mapis. Ja ei kottinud midagi- tööluus jäi, sest nii oli otsustatud.mart2 kirjutas: ↑20 Okt, 2024 9:31Paljudes asjade ei saagi dokumente leida, seest need olid salajased või anti korraldusi edasi suuliselt.
Kaks näidet:
- kui elasin Ida Virumaal Sondas 80-ndate lõpus, siis seal kohtusin inimestega, kes ütlesid otse, et neid ei lastud tagasi Narva ja keelduti sinna sissekirjutust tegemast. Ilma sissekirjutuseta teatavast NLiidud kuskile tööd, lasteaeda, arst ega muud vajalikku ei saanud. Mis põhjus oli ei tea ning Dokumente selle kohta ei ole ...
- 90-ndate algul, kui Tartu Raadi lennuvälja üle võtsime, siis mõned vene sõjaväelased mainisid, et neile olla antud "tungiv soovitus" lahkudes mahajäävat vara lõhkuda-kahjustada. See oli tulnud Ringkonna tasemelt. Mul ka dokumenti pole, kuigi saime kätte ajateenijaid, kes ülemuse juhendamisel tühjades kasarmutes radiaatoritele auke tagusid ning peldikupottidesse tsementi valasid.
NLiidus oli telefoni-vestlus sageli karmim kui paberil käsk ning kesktaseme ülemuse omaalgatuslik initsiatiiv (?) võib olla alluvale käsuks - katsu siis tõestada...
Ka meenutus.
PS: Minu poolt Sinu postis rõhutatud "paljudel juhtudel" tõi lihtsalt meelde ühe kohtuasja, kus suudistatav sai vabaks "süütõendite VÄHESUSE tõttu". Just nii oligi otsuses sõnastatud - mitte süütõendite puudumine, vaid vähesus!
Jah, see on õige.
See on täitsa huvitav. Võimalik, et leidub, kellele pakuks huvi selle loo publitseerimine "Tunas" näiteks või kuskil. Mis sa sellest arvaksid?
Võib-olla jah tõesti. Eks see sõltub, millised on kirjutaja huvid. Nt mingi õhtulehelaadsetega küll ei sooviks seda kausta koos lahata. Ja peaksin ka teiste pereliikmetega konsulteerima, kas ja kui palju seda nimeliselt avaldada soovitakse.
Olukord ettevõtete endi töölissööklatega polnud alati kiita. Pool tundi või enam kusagil söökla järjekorras seismise asemel oli lihtsam võtta midagi laost või tootmisliinilt. Seda enam, et seda sai teha suht vabalt.Teha lõpp sotsialistliku omandi riisumisele
Hiljuti arutas rajooni rahvakohus väljasõiduistungil Rakvere Lihakombinaadis A. Stšokini ja L. Medõnski süüdistusasja. Nimetatud kodanikud töötasid varem lihakombinaadi tapatsehhis ja riisusid süstemaatiliselt sealt sea- ja loomaliha, rasva jne. Kohus tegi kindlaks kohtualuste süü, mõistis neilt lihakombinaadi kasuks välja riisutud lihatoodete väärtuse ja karistas Stšokinlt vabadusekaotusega ning Medõnskit paranduslike töödega.
Et rahvakohus ei arutanud esimest korda lihakombinaadi töötajate sooritatud vargusi, tekib paratamatult küsimus: miks tuleb just seal ette nii hulgaliselt vargusi ja mis soodustab riisumisi? Varguste põhjuseks on osa töötajate vähene teadlikkus. Ent mõnede juures tuleb ilmsiks soov rikastuda riigi arvel, elatuda teiste kulul. Siit tuleneb lihakombinaadi administratsiooni ja ühiskondlike organisatsioonide esmane ülesanne tegelda senisest aktiivsemalt ja paremini töötajate kommunistliku kasvatamisega. Varguste ajendeid ja soodustavaid asjaolusid on aga mitmeid. Stšokini, Medõnski, Eina ja teiste süüdistusasjade arutamisel tehti kindlaks, et lihakombinaadi inimeste hulgas on võtnud maad alkoholi kuritarvitamine. Suur osa vargusi ongi tolme pandud viinaraha saamise eesmärgil. On olnud juhtumeid, kus viina võetakse isegi tööajal (Ein jt.).
Teiseks vargusi soodustavaks asjaoluks on puudulikult organiseeritud välisvalve, kusjuures valvurid täidavad oma ülesandeid väga pealiskaudselt. Nii viisid Stšokin ja Medõnski kombinaadist lihatooteid välja umbes 15—20 korral, mida valvurid ei märganud. A. Stšegoleva viis liha kombinaadist välja (autoga) lihatooteid umbes 50 rubla väärtuses jne. Samuti ei taga kombinaadis kehtiv siseametkondlik kontroll ja arvestus varguste õigeaegset avastamist. Sageli ei kaasnegi väiksemate vargustega puudujäägi tekkimist.
Palju soodustab vargusi mõnede töötajate teadlik või mitteteadlik kaasaaitamine varastele. Nii müüsid Stšokin ja Medõnski varastatud liha süstemaatiliselt kodanik Elvestole (elab Rakvere linnas Nisu tn. 7—2), kes maksis neile ühe rubla kilogrammi liha eest. Elvesto omakorda realiseeris varastatud liha edasi hinnaga 1,4 rubla kilogramm. Kohtuistungil püüdis Elvesto oma süüd pehmendada ja seletas, et tema teadis küll Stšokini ja Medõnski kuulumist lihakombinaadi töötajate hulka, kuld kas nad toovad varastatud liha, seda tema ei teadnud. 40 kopikat võttis ta kilogrammi liha pealt vaheltkasu vaevatasu eest, sest ta viis klientidele liha koju või nende töökohta. Et Emma Elvesto on 68 aastat vana, siis teda kohtu alla ei antud, ehkki ta oli kurjategijate käsilane. Kuid avalik arvamus ja majavalitsuse seltsimehelik kohus peavad andma Elvesto käitumisele oma hinnangu.
Kuriteo osalisteks on ka need, kellele Elvesto realiseeris varastatud liha. Anita Kruve, «Virulase» tsehhi nr. 3 töötajad Vendt, Kiik, Pärn, Veskilt, Sild, Pukk, Biider, Mäeküngas, Saar, Sobik, Mardi, Viira ja teised olidki varastatud liha ostjad. Tsehhi meister Biider isegi teadis, et Elvesto saab liha kombinaadi töötajatelt. Kuid Inimesi huvitas ainult võimalus odavalt liha osta. Mida ütlevad Biideri ja teiste kohta kaastöötajad «Virulasest?»
Lihakombinaadi töötajate jaoks on organiseeritud oma söökla. Ettevõtte vahetus läheduses asub Viru Tarbijate Kooperatiivile alluv kiosk, kust müüakse subprodukte, kaelalõlkeid jne. Ka kioski asutamisel peeti esmajoones silmas kombinaadi inimeste huve. Seega on nende jaoks loodud mitmeid soodustusi, mida kõigil Rakvere linna töötajail ei ole. Ometi panevad kombinaadi töötajad ikkagi toime kõige rohkem vargusi.
Kriminaalvastutusele võeti samuti vorstilao juhataja endine kohustetäitja Anna Stšegoleva ja loomade vastuvõja Nikolai Gavrilov. Viimane tegeles väljapressimise ja altkäemaksu võtmisega. Nii olid kodanikud Kinnep ja Veskimäe sunnitud andma Gavrllovile 25 rubla. Muidu ei oleks ta nende loomi vastu võtnud. Kui Vao sovhoosi endine loomaarst Miller viis majandi loomi lihakombinaati, siis tegi Gavrilov ettepaneku kaks sovhoosi siga üle anda Milleri nimel Ja raha omavahel ära jagada, lubades vastutasuks sovhoosi loomad vastu võtta kõrgema sordiga. Tuleb tõsiseid etteheiteid teha ka meie majandite juhtidele, kes lubavad sellist ebanormaalset olukorda, et loomad saadetakse kolhoosist või sovhoosist välja kaalumata ja üle lugemata.
Eespool toodust nähtub, et riisumise põhjusi ja neid soodustavaid asjaolusid on Rakvere Lihakombinaadis väga mitmeid. Nende kõrvaldamine olgu asjaomaste organite ja kodanike esmaseks ülesandeks.
Ü. Roots
Rakvere rajooni prokurör
Võitlev Sõna nr. 62, 21 mai 1969KORRATUSTEST TÖÖLISSÖÖKLATES
Möödunud kuu lõpul oli rajooni rahvakontrolli komitees arutusel restorani filiaalina töötava KIT-i söökla ja söökla «Tervis» Rakvere Lihakombinaadis oleva filiaali töö. Kontrollimisel ilmnes, et korralagedust on mõlemas....
...Rakvere Lihakombinaadis käivad iga päev sööklas keskmiselt 350 inimest, istekohti on aga 36. Öösise vahetuse töötajaid söökla ei teeninda. Plaan-menüü koostatakse nädalaks ja selles ei ole märgitud, kui palju, missuguses kaalus ja missuguseid toite igal konkreetsel päeval valmistatakse. Kokk valib ise, mida ta ühel või teisel päeval keedab. Päevast menüüd on võimatu kontrollida. Niisugune olukord loob võimaluse toiduportsjonite valmistamiseks suuremas koguses, kui see on plaanmenüüs ette nähtud....
...Ka lihakombinaadi juhtkond ei ole loonud söökla tööks vajalikke tingimusi. Külmutuskapid on korrast ära ja ruumid ei vasta nõuetele. Puuduvad nii toiduainete ettevalmistamise kui ka laoruumid. Alati ei ole saadaval toidunõude pesemiseks kuuma vett....
...Lihakombinaadi esindaja andis lubaduse, et kuuma veega hakatakse sööklat regulaarselt varustama 6. novembrist alates ja külmutuskapp tehakse korda 15. novembriks. Samaks ajaks korrastatakse ka söökla ventilatsioon. Puuduvad ruumid ehitatakse välja järgmisel aastal. Pealegi on lihakombinaadil kavas võtta 1968. aastal söökla oma majandamisele, mis peaks tunduvalt parandama tööliste toitlustamist.
1972 näiteks maksis kolme käiguline lõuna koos leiva ja piima/keefiriga Rakvere vanas LK-s 17 kuni 32 kopikat. 1988 käisin vahel Rakvere vanas LK sööklas lõunal, pool suppi, praad, magustoit ja klaas või kaks piima maksid 10 kuni 15 kopikat. Leib oli laual tasuta.Kui kord lonkab
K. a. aprillis ja mais kontrolliti olukorda Paide Lihakombinaadi sööklas. Leiti mitmeid puudusi. Söökla tegevuse kohta polnud eeskirju, toitude koostise määrab kokk oma äranägemise järgi. Retseptuurnorme rakendatud pole, puuduvad kalkulatsioonid ja menüü. Inventuure sööklas ei tehta. Produktide kasutamise kohta ei peeta täpset arvestust. Pidevalt esineb kombinaadis lihasaaduste vargusi.
Viimase nelja aastaga on miilitsatöötajad kinni pidanud 37 töölist varastatud kraamiga. 1969. aastal on miilitsa valvetöötajad tabanud neli pisiriisujat, neljal korral avastati äraviimiseks valmispandud lihasaadusi kokku 76 rbl. väärtuses ja kolmel korral leiti kontrollkaalumisega, et väljuvatel autodel oli kokku 105 rbl. eest lihasaadusi rohkem peal kui saatelehel märgitud. Rahvakontrolli komitee juhtis Paide Lihakombinaadi direktori U. Sinika tähelepanu nõuetekohase arvestuse puudumisele ja vajadusele paremini kaitsta sotsialistlikku omandit.
Võitlev Sõna nr. 147, 17 detsember 1974Rakvere Lihakombinaat alustas tegevust 1944. aastal. Kombinaadi suurima staažiga töötaja Eduard Martins mäletab, et palgad olid tollal vanas vääringus 300—350 rbl. kuus. Praegu teenitakse keskmiselt 151 rbl. kuus. Kõrgema kategooria oskustöölised loomade algtöötlemisel ja vorstitootmises teenivad 200— 250 rbl. Möödunud aastal maksti aastahüvitusena 52 800 rbl. Mitmed raskemad töölõigud, nagu subproduktide ja soolte töötlemine, on mehhaniseeritud. Automatiseeritud on kompressoritsehh ja rasvade sulatamine....
.... Lihakombinaadil on oma söökla. Et ettevõte tasub suurema osa toiduainete hinnast, maksab lõuna 17—32 kopikat. Kord nädalas müüakse Igale töötajale 5—7 kg odavahinnalisi lihasaadusi....
Aga varastati igal pool, mitte ainult toiduainetetööstuses ja varastati kõike. 1985 oli Rakvere rajooni "Sotsialistliku omandi varguste" valdkondade TOP kolm järgmine:Paide Lihakombinaadi tööliste lõunat teiste asutuste tööliste omaga võrrelda oleks ebaõige. Neil on oma söökla ja enamik toiduprodukte n.-ö. omast käest võtta. Seadusevastast siin midagi ei ole. Toidu eest maksavad töölised raha, ja kui see märksa väiksem summa on kui kooperatiivi sööklas, siis tänu sellele, et administratsioon katab suurema osa kulutusi.
Uues Rakvere LK-s viidi väravates ja pääslates kohe sisse tõsine kontroll, et vargustele piir panna. Selleks palgati ka eraldi turvafirma. Paraku, olles harjunud, et kui varastatakse siis ikka lihatooteid, ei jagatud kohe ära, et uues RLK-s on palju väärtuslikumat kraami kui oamatoodang. Punktis 2a. toodud vargused orienteerusid kohe kiiresti lihatoodetelt ümber muudele toodetele ja kuna "väravates ja pääslates kontrolliti" suure hoolega seda, et ei viidaks välja liha, vorsti, viinereid ja pihve, ning muule kraamile erilist tähelepanu ei pööratud, siis muutusid uuteks alternatiivseteks varguste "tooteartikliteks" hoopis värviline metall (s.h. nt. happekindel roostevaba metall, RV kinnitusvahendid, vasktorud), tööstusplast (ftoroplast, PVC jm), ORAS kraanid jm santehnikatooted, importseadmed ja nende tarvikud (klipsimasinad, saekettad ja saelindid, kutriterad, viineri- ja vorstikiled, varuosad, tööriistad jms).Sotsialistliku omandi vargusi, puudujääke ja riisumisi on aastast aastasse rohkem. Kõige rohkem varastatakse kolhoosidest ja sovhoosidest, peamiselt sigu ja jõusööta. Teisel kohal on põllumajandustehnika ja varuosade vargused (loe: võtmine eesmärgiga, et oma masin sõidaks, sest varuosad on defitsiitsed). Kolmandal kohal on vargused ja kadumised ehitusobjektidelt ja soojakutest....
.... Toome mõned näited. Ööl vastu 29. juulit murti sisse söökla «Oktoober» kulinaariakauplusse Rakveres Turu platsil. Kauplus ei olnud signalisatsiooni all, uksed suletud ainult kontroll-lukkudega, aknad trellitamata, seif mittekohane. Ajavahemikul' 45.—16. novembrini 1985 varastati Rakvere Kaubastu viinalaost läbi lae ventilatsiooniava viina 640 rubla väärtuses. Töölised, kes remontisid korstnat, teatasid sellest laotöötajale, kuid midagi ei muutunud. Tootmiskoondise «Rakvere» laoplatsilt varastati tagavaraosi umbes 1000 rubla väärtuses. Pakendid olid valveta. Vilde kolhoosis ehitatavast majast (Rakvere KEK-i objekt) läks kaduma ehitusmaterjale 672 rubla eest.
60 lõpul oli Tartus koolisöögi nädala maksumus 1,20rbl ja osad õpilased olid (ei mäleta mis, vist laste arv peres) põhjusel ka selle maksmisest vabastatud.
Muidu jah, laste arvuga oli see seotud. + siis mõnedel juhtudel ka vanema(te) töökohaga ja pere sotsiaalse hakkamasaamise olukorraga.60 lõpul oli Tartus koolisöögi nädala maksumus 1,20rbl ja osad õpilased olid (ei mäleta mis, vist laste arv peres) põhjusel ka selle maksmisest vabastatud.
Sest iga päev kartul ja liha, kaua võib?On inimesi kellel On mida meenutada ja inimesi kellele meeldib seda lugeda. See siin rohkem vanema põlve teema. Alati on võimalus mitte lugeda ja tühja pasundada. Ole hea inimene ja ära siia teemas postita kui huvitavat lisada pole.
60selt (naised 55selt) pensionile saamine ei olnud ülepea mitte nii sitt kui võiks arvata...Ei olnud head, kõik oli sitt. Kõik. Peaks selge olema.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist
