Väike vahepala.
Isiklikud kogemused.
Lihakombinaatides oli kahte sorti omatoodangu varguseid või "varguseid".
1. Võeti laost või tootmisliinilt tooteid ja söödi/maitsti kohapeal
2. Varastati tooteid, et neid kombinaadist välja viia
Viimase puhul jagunesid vargused omakorda suures pildis kaheks:
2a. varastati suuremates kogustes, et see maha müüa ja lisa teenida
2b. varastati väikestes kogustes omatarbeks
Omatarbeks varastati üldiselt seda, mis kas oli defitsiit ja mida lihakombinaadi enda poodides/kioskites jms oma töötajatele odavalt (n.ö. "oma hinnaga") ei müüdud, või müüdi nii väikestes kogustes, et sai tihti kohe otsa ja enamus neid osta ei saanud/jõudnud.
Et edendada sööklates söömist ja vähendada mingil määral tsehhides kohapeal söödavate toodete kogust, lasti toiduainetetööstuse töölissööklates hinnad võimalikult madalale ja osa sealse toidu n.ö. "omahinnast" maksis kinni ettevõte ise. Oli see 10, 20, 30, 40, 50 või 60% oleneb ajaperioodist mida vaadelda ja ka konkreetsetest ettevõtetest.
2b. probleemide leevandamiseks kutsuti ellu kombinaatide oma müügipunktid ja kauplused, kust töötajad said osata omatoodangut ilma juurdehindluseta või allahindlusega. Oli selliseid müügipunkte mitte ainult lihakombinaatides vaid ka nt. leiva- ja piimakombinaatides.
Piiritustehastes loomulikult niiväga mitte
Igale töötajale jagati nädalas või kuus omatoodangu ostmiseks talonge, mis pidi tagama, et kõik saaksid kõike võrdselt.
2a. probleeme sööklahindade alandamine ja oma (odav)müügipunktide rajamine ei leevendanud.
Punane Täht nr. 71, 15 juuni 1963
Teha lõpp sotsialistliku omandi riisumisele
Hiljuti arutas rajooni rahvakohus väljasõiduistungil Rakvere Lihakombinaadis A. Stšokini ja L. Medõnski süüdistusasja. Nimetatud kodanikud töötasid varem lihakombinaadi tapatsehhis ja riisusid süstemaatiliselt sealt sea- ja loomaliha, rasva jne. Kohus tegi kindlaks kohtualuste süü, mõistis neilt lihakombinaadi kasuks välja riisutud lihatoodete väärtuse ja karistas Stšokinlt vabadusekaotusega ning Medõnskit paranduslike töödega.
Et rahvakohus ei arutanud esimest korda lihakombinaadi töötajate sooritatud vargusi, tekib paratamatult küsimus: miks tuleb just seal ette nii hulgaliselt vargusi ja mis soodustab riisumisi? Varguste põhjuseks on osa töötajate vähene teadlikkus. Ent mõnede juures tuleb ilmsiks soov rikastuda riigi arvel, elatuda teiste kulul. Siit tuleneb lihakombinaadi administratsiooni ja ühiskondlike organisatsioonide esmane ülesanne tegelda senisest aktiivsemalt ja paremini töötajate kommunistliku kasvatamisega. Varguste ajendeid ja soodustavaid asjaolusid on aga mitmeid. Stšokini, Medõnski, Eina ja teiste süüdistusasjade arutamisel tehti kindlaks, et lihakombinaadi inimeste hulgas on võtnud maad alkoholi kuritarvitamine. Suur osa vargusi ongi tolme pandud viinaraha saamise eesmärgil. On olnud juhtumeid, kus viina võetakse isegi tööajal (Ein jt.).
Teiseks vargusi soodustavaks asjaoluks on puudulikult organiseeritud välisvalve, kusjuures valvurid täidavad oma ülesandeid väga pealiskaudselt. Nii viisid Stšokin ja Medõnski kombinaadist lihatooteid välja umbes 15—20 korral, mida valvurid ei märganud. A. Stšegoleva viis liha kombinaadist välja (autoga) lihatooteid umbes 50 rubla väärtuses jne. Samuti ei taga kombinaadis kehtiv siseametkondlik kontroll ja arvestus varguste õigeaegset avastamist. Sageli ei kaasnegi väiksemate vargustega puudujäägi tekkimist.
Palju soodustab vargusi mõnede töötajate teadlik või mitteteadlik kaasaaitamine varastele. Nii müüsid Stšokin ja Medõnski varastatud liha süstemaatiliselt kodanik Elvestole (elab Rakvere linnas Nisu tn. 7—2), kes maksis neile ühe rubla kilogrammi liha eest. Elvesto omakorda realiseeris varastatud liha edasi hinnaga 1,4 rubla kilogramm. Kohtuistungil püüdis Elvesto oma süüd pehmendada ja seletas, et tema teadis küll Stšokini ja Medõnski kuulumist lihakombinaadi töötajate hulka, kuld kas nad toovad varastatud liha, seda tema ei teadnud. 40 kopikat võttis ta kilogrammi liha pealt vaheltkasu vaevatasu eest, sest ta viis klientidele liha koju või nende töökohta. Et Emma Elvesto on 68 aastat vana, siis teda kohtu alla ei antud, ehkki ta oli kurjategijate käsilane. Kuid avalik arvamus ja majavalitsuse seltsimehelik kohus peavad andma Elvesto käitumisele oma hinnangu.
Kuriteo osalisteks on ka need, kellele Elvesto realiseeris varastatud liha. Anita Kruve, «Virulase» tsehhi nr. 3 töötajad Vendt, Kiik, Pärn, Veskilt, Sild, Pukk, Biider, Mäeküngas, Saar, Sobik, Mardi, Viira ja teised olidki varastatud liha ostjad. Tsehhi meister Biider isegi teadis, et Elvesto saab liha kombinaadi töötajatelt. Kuid Inimesi huvitas ainult võimalus odavalt liha osta. Mida ütlevad Biideri ja teiste kohta kaastöötajad «Virulasest?»
Lihakombinaadi töötajate jaoks on organiseeritud oma söökla. Ettevõtte vahetus läheduses asub Viru Tarbijate Kooperatiivile alluv kiosk, kust müüakse subprodukte, kaelalõlkeid jne. Ka kioski asutamisel peeti esmajoones silmas kombinaadi inimeste huve. Seega on nende jaoks loodud mitmeid soodustusi, mida kõigil Rakvere linna töötajail ei ole. Ometi panevad kombinaadi töötajad ikkagi toime kõige rohkem vargusi.
Kriminaalvastutusele võeti samuti vorstilao juhataja endine kohustetäitja Anna Stšegoleva ja loomade vastuvõja Nikolai Gavrilov. Viimane tegeles väljapressimise ja altkäemaksu võtmisega. Nii olid kodanikud Kinnep ja Veskimäe sunnitud andma Gavrllovile 25 rubla. Muidu ei oleks ta nende loomi vastu võtnud. Kui Vao sovhoosi endine loomaarst Miller viis majandi loomi lihakombinaati, siis tegi Gavrilov ettepaneku kaks sovhoosi siga üle anda Milleri nimel Ja raha omavahel ära jagada, lubades vastutasuks sovhoosi loomad vastu võtta kõrgema sordiga. Tuleb tõsiseid etteheiteid teha ka meie majandite juhtidele, kes lubavad sellist ebanormaalset olukorda, et loomad saadetakse kolhoosist või sovhoosist välja kaalumata ja üle lugemata.
Eespool toodust nähtub, et riisumise põhjusi ja neid soodustavaid asjaolusid on Rakvere Lihakombinaadis väga mitmeid. Nende kõrvaldamine olgu asjaomaste organite ja kodanike esmaseks ülesandeks.
Ü. Roots
Rakvere rajooni prokurör
Olukord ettevõtete endi töölissööklatega polnud alati kiita. Pool tundi või enam kusagil söökla järjekorras seismise asemel oli lihtsam võtta midagi laost või tootmisliinilt. Seda enam, et seda sai teha suht vabalt.
Punane Täht nr. 136, 14 november 1967
KORRATUSTEST TÖÖLISSÖÖKLATES
Möödunud kuu lõpul oli rajooni rahvakontrolli komitees arutusel restorani filiaalina töötava KIT-i söökla ja söökla «Tervis» Rakvere Lihakombinaadis oleva filiaali töö. Kontrollimisel ilmnes, et korralagedust on mõlemas....
...Rakvere Lihakombinaadis käivad iga päev sööklas keskmiselt 350 inimest, istekohti on aga 36. Öösise vahetuse töötajaid söökla ei teeninda. Plaan-menüü koostatakse nädalaks ja selles ei ole märgitud, kui palju, missuguses kaalus ja missuguseid toite igal konkreetsel päeval valmistatakse. Kokk valib ise, mida ta ühel või teisel päeval keedab. Päevast menüüd on võimatu kontrollida. Niisugune olukord loob võimaluse toiduportsjonite valmistamiseks suuremas koguses, kui see on plaanmenüüs ette nähtud....
...Ka lihakombinaadi juhtkond ei ole loonud söökla tööks vajalikke tingimusi. Külmutuskapid on korrast ära ja ruumid ei vasta nõuetele. Puuduvad nii toiduainete ettevalmistamise kui ka laoruumid. Alati ei ole saadaval toidunõude pesemiseks kuuma vett....
...Lihakombinaadi esindaja andis lubaduse, et kuuma veega hakatakse sööklat regulaarselt varustama 6. novembrist alates ja külmutuskapp tehakse korda 15. novembriks. Samaks ajaks korrastatakse ka söökla ventilatsioon. Puuduvad ruumid ehitatakse välja järgmisel aastal. Pealegi on lihakombinaadil kavas võtta 1968. aastal söökla oma majandamisele, mis peaks tunduvalt parandama tööliste toitlustamist.
Võitlev Sõna nr. 62, 21 mai 1969
Kui kord lonkab
K. a. aprillis ja mais kontrolliti olukorda Paide Lihakombinaadi sööklas. Leiti mitmeid puudusi. Söökla tegevuse kohta polnud eeskirju, toitude koostise määrab kokk oma äranägemise järgi. Retseptuurnorme rakendatud pole, puuduvad kalkulatsioonid ja menüü. Inventuure sööklas ei tehta. Produktide kasutamise kohta ei peeta täpset arvestust. Pidevalt esineb kombinaadis lihasaaduste vargusi.
Viimase nelja aastaga on miilitsatöötajad kinni pidanud 37 töölist varastatud kraamiga. 1969. aastal on miilitsa valvetöötajad tabanud neli pisiriisujat, neljal korral avastati äraviimiseks valmispandud lihasaadusi kokku 76 rbl. väärtuses ja kolmel korral leiti kontrollkaalumisega, et väljuvatel autodel oli kokku 105 rbl. eest lihasaadusi rohkem peal kui saatelehel märgitud. Rahvakontrolli komitee juhtis Paide Lihakombinaadi direktori U. Sinika tähelepanu nõuetekohase arvestuse puudumisele ja vajadusele paremini kaitsta sotsialistlikku omandit.
1972 näiteks maksis kolme käiguline lõuna koos leiva ja piima/keefiriga Rakvere vanas LK-s 17 kuni 32 kopikat. 1988 käisin vahel Rakvere vanas LK sööklas lõunal, pool suppi, praad, magustoit ja klaas või kaks piima maksid 10 kuni 15 kopikat. Leib oli laual tasuta.
Punane Täht nr. 78, 1 juuli 1972
Rakvere Lihakombinaat alustas tegevust 1944. aastal. Kombinaadi suurima staažiga töötaja Eduard Martins mäletab, et palgad olid tollal vanas vääringus 300—350 rbl. kuus. Praegu teenitakse keskmiselt 151 rbl. kuus. Kõrgema kategooria oskustöölised loomade algtöötlemisel ja vorstitootmises teenivad 200— 250 rbl. Möödunud aastal maksti aastahüvitusena 52 800 rbl. Mitmed raskemad töölõigud, nagu subproduktide ja soolte töötlemine, on mehhaniseeritud. Automatiseeritud on kompressoritsehh ja rasvade sulatamine....
.... Lihakombinaadil on oma söökla. Et ettevõte tasub suurema osa toiduainete hinnast, maksab lõuna 17—32 kopikat. Kord nädalas müüakse Igale töötajale 5—7 kg odavahinnalisi lihasaadusi....
Võitlev Sõna nr. 147, 17 detsember 1974
Lihakombinaatide sööklate hinnad olid üldjuhul igal pool odavamad kui teistes töölissööklates ja vahel isegi terve suurusjärgu võrra madalamad kui tavalistes sööklates.
Võitlev Sõna nr. 147, 17 detsember 1974
Paide Lihakombinaadi tööliste lõunat teiste asutuste tööliste omaga võrrelda oleks ebaõige. Neil on oma söökla ja enamik toiduprodukte n.-ö. omast käest võtta. Seadusevastast siin midagi ei ole. Toidu eest maksavad töölised raha, ja kui see märksa väiksem summa on kui kooperatiivi sööklas, siis tänu sellele, et administratsioon katab suurema osa kulutusi.
Aga varastati igal pool, mitte ainult toiduainetetööstuses ja varastati kõike. 1985 oli Rakvere rajooni "Sotsialistliku omandi varguste" valdkondade TOP kolm järgmine:
Punane Täht nr. 147, 17 detsember 1985
Sotsialistliku omandi vargusi, puudujääke ja riisumisi on aastast aastasse rohkem. Kõige rohkem varastatakse kolhoosidest ja sovhoosidest, peamiselt sigu ja jõusööta. Teisel kohal on põllumajandustehnika ja varuosade vargused (loe: võtmine eesmärgiga, et oma masin sõidaks, sest varuosad on defitsiitsed). Kolmandal kohal on vargused ja kadumised ehitusobjektidelt ja soojakutest....
.... Toome mõned näited. Ööl vastu 29. juulit murti sisse söökla «Oktoober» kulinaariakauplusse Rakveres Turu platsil. Kauplus ei olnud signalisatsiooni all, uksed suletud ainult kontroll-lukkudega, aknad trellitamata, seif mittekohane. Ajavahemikul' 45.—16. novembrini 1985 varastati Rakvere Kaubastu viinalaost läbi lae ventilatsiooniava viina 640 rubla väärtuses. Töölised, kes remontisid korstnat, teatasid sellest laotöötajale, kuid midagi ei muutunud. Tootmiskoondise «Rakvere» laoplatsilt varastati tagavaraosi umbes 1000 rubla väärtuses. Pakendid olid valveta. Vilde kolhoosis ehitatavast majast (Rakvere KEK-i objekt) läks kaduma ehitusmaterjale 672 rubla eest.
Uues Rakvere LK-s viidi väravates ja pääslates kohe sisse tõsine kontroll, et vargustele piir panna. Selleks palgati ka eraldi turvafirma. Paraku, olles harjunud, et kui varastatakse siis ikka lihatooteid, ei jagatud kohe ära, et uues RLK-s on palju väärtuslikumat kraami kui oamatoodang. Punktis 2a. toodud vargused orienteerusid kohe kiiresti lihatoodetelt ümber muudele toodetele ja kuna "väravates ja pääslates kontrolliti" suure hoolega seda, et ei viidaks välja liha, vorsti, viinereid ja pihve, ning muule kraamile erilist tähelepanu ei pööratud, siis muutusid uuteks alternatiivseteks varguste "tooteartikliteks" hoopis värviline metall (s.h. nt. happekindel roostevaba metall, RV kinnitusvahendid, vasktorud), tööstusplast (ftoroplast, PVC jm), ORAS kraanid jm santehnikatooted, importseadmed ja nende tarvikud (klipsimasinad, saekettad ja saelindid, kutriterad, viineri- ja vorstikiled, varuosad, tööriistad jms).
Ühel hetkel, kui omatoodangu vargustele (väljavedamisele kombinaadist) oli suudetud teatud tõhus piir panna avastati, et tegelikult kaob valmistoodangut igapäevaselt endiselt väga palju. Kui varem arvati, et põhiline veetakse kombinaadist välja, siis ainus loogiline järeldus oli nüüd, et töölised lihtsalt söövad tsehhis rohkem valmsitoodangut ära kui eales arvata-karta osati. Kui vanas kombinaadis oli ca 350-400 töölist, siis uues oli neid alguses üle kaheksasaja ja vahepeal isegi üle üheksasaja. Seepärast pandi ühel hetkel igasse tsehhi ja lattu üles valvekaamerad, mille pilt jooksis 24/7 pääslas asuvasse turvafirma valvetuppa, ning varaste varasem tõsine probleem "kuidas kraami kombinaadist välja vedada" asendus töötajate tõsise probleemiga, "kuidas laost või tootmisliinilt omale lõunaks või niisama näksimiseks viinerit, pihve, vorsti jms võtta". Kui varemalt seda nagu otseseks varguseks ei peetudki, siis nüüd muutusid töötajad, kes midagi kusagilt näksata tahtsid, automaatselt samasugusteks "varasteks" nagu endised tipptegijad, kes kilode viisi kraami edasimüügiks kombinaadist välja vedasid. Kehtestati ka kord, kus ühe tsehhi töötaja ei võinud viibida mõnes teises tsehhis. Siis lukksepad, kellel oli juurdepääs pms igale poole, vahel hankisid midagi nende tsehhide töötajatele, kelle tsehhis otse midagi valmistoodanguna hamba alla võtta polnud...
P.S. lihakombinaadis sai rahatu näljane endale kombineerida "häda korral" täiesti arvestatava sooja lõunasöögi ilma paljast suitsuvorsti või sinki närimata, näiteks:
* Verivorsti liinilt keedetud kruubid või tangud (soojad)
* Pihviliinilt värskelt ahjust tulnud pihvid, või viineriliinilt värskelt tulnud viinerid (või ahjust tulnud sardellid) enne jahutust
* "taldrikuks" sobisid plastist või papist kausikujulised pakendialused/põhjad, plastalusest sai ka vajadusel nt. lusika teha.
* gurmaanid lasid pihviahjust (kuuma toiduõliga täidetud pikk vann, kust sõitsid RV transportöörlindil vaikselt läbi pihvid ja küpsesid) läbi hoopis viinereid, sardelle ja verivorste, mingi periood kui üritati pelmeene toota, siis lasti ahjudest läbi ka pelmeene, keedu- ja suitsuahjudesse sokutati küpsema mugulsibulaid, maitseainete laost võis hankida tomatipastat ja maitseaineid ning valmistada/kokku segada midagi kastmelaadset.
Kõige vähem võeti liinilt söömiseks saiakatet, maksavorsti, verivorsti ja erinevat sorti keeduvorste.
Kõige rohkem saalis ikkagi rahvast pihvi ja viineriliinide juures, kust käidi lihtsalt võtmas kuume pihve ja viinereid ning söödigi neid. Ja need (seda enam, et värskelt ahjust tulnud) olid kunagi palju maitsvamad, kui praegused, seega nõudlust ja sööjaid/maitsjaid oli pidevalt.