Mõrv Viljandi koolis.

[Kriku]

Mind häitrib see tendents, et juhtumi kajastamine hakkab minema teise äärmusse - otsitakse, et mida julma kiusu saksa keele õpetaja poisile tegi, et see niiviisi otsustas käituda.Olgu mistahes konflikt õpilase ja õpetaja vahel, no reageering oli ikka tuhandeid kordi üle võlli.Mul oli ka koolis ühe väga range ja sarkastilise õpetajaga halb läbisaamine, kuid eks ma püüdsin siis ekstra hästi tema tundideks õppida, seda mõtet ,et läheks teiste poistega( kes teda samuti kartsid ) talle kallale kuskil pimedal tänaval, rääkitamata tapmisest, küll ei tulnud.

Välja on imbunud ka ( õpilastelt siis ilmselt ) kinnitamata detaile ,poiss olevat tulistanud õpetajat selga ja olevat olnud ka mõne minuti pikkune pantvangisituatsioon, kus ta relva uuesti laadis, ega lasknud teisi õpilasi klassist välja .Tüdrukud olevat nuttes palunud end klassist välja lasta ja siis olevat poiss loobunud ning relva lauale pannud.Nii et plaanitud võis olla sellele ka teistmoodi jätk: pantvangid, suicide by cop vms. Õnn, et siit mingit Columbine siiski ei tulnud.

Veel kord, see on lihtsalt rahvajutt foorumites, see pole kinnitatud.Kuid olemasoleva teabega see iseenesest vastuollu ei lähe.

See, et mõrv oli pikalt ette plaanitud, peaks kah enam-vähem kindel olema.

See peaaegu 5 aastat vana postitus on tänagi asjakohane. EE artiklil puudub selle kõrval uudisväärtus.

[Aspelund]

Kohalike juttude kohal on küsimärk selle kohal, et poiss vaid korra eelnevalt püstolit käes hoidis...

[Siki]

Sattusin EW-aegset ajakirjandust lugedes huvitava loo peale. Eesti esimene koolitulistamise katse, mis oleks võinud traagiliselt lõppeda, toimus 1932. aasta viiendal detsembril. Hommikul kella 08:30 paiku jalutas Tallinna Vene Gümnaasiumi ühte klassiruumi, kus toimus parajasti loodusõpetuse tund, 20-aastane vabrikutööline Arnold Kütverk ja üritas tulistada tundi andvat meesõpetajat. Relv ei läinud aga lahti ning Kütverk hakkas tõrget eemaldama. Õpilased, kolmkümmend tüdrukut, hüüdsid appi ja kiljusid ning pugesid laudade alla peitu, ka õpetaja läks laua alla varju. Appihüüete peale sisenes klassi 18-aastane õpilane Aleksander Schahura, kes võttis Kütvergi käest revolvri ära ja pani selle oma tasku. Edasi hoiti Kütverki kuni politsei saabumiseni kinni, ta oli täiesti rahulik ja ei avaldanud vastupanu. Tema taskutest leiti poolik viinapudel ja 39 revolvripadrunit. Lähedaste sõnul oli Arnold Kütverk introvertne ja ilma sõpradeta noormees, kes alkoholi üldiselt tarbis harva. Küll aga ajanud ta vahel seosetut juttu. Teadaolevalt ta õpetaja Ivan Larionovit ei tundnud, ka õpetaja ise kinnitas, et nägi seda noormeest esimest korda elus. Kui Kütvergi käest küsiti, miks ta õpetajat tulistada tahtis, vastanud ta vaid: "See on raske küsimus."

[Aspelund]

Arnold Kütverk on meie seast lahkunud veebruaris 1977.

[Kriku]

Mingil arusaamatul põhjusel tegi "Õhtuleht" värraga 3 aastat pärast kinnimajast vabanemist intervjuu: https://www.delfi.ee/artikkel/95888811/ ... saaks-labi

Mõrva eest istus 4,5 aastat, isegi algselt 9-aastane karistusaeg pole veel läbi.

[Kriku]

10 aastat juhtumist: https://www.err.ee/1609500352/kumme-aas ... oppetunnid

Ajakirjanduse kaagutamine on muidu ikka lahe. Normaalne taustateave:

Klassivenna sõnul oli tegu sõbraliku ja enamasti heas tujus poisiga, kuid kui midagi oli halvasti, ärritus ta kergesti.

Sõbrad ja õpetajad mäletavad üksikuid ärritumisi, aga tagantjärgi on kõige alarmeerivam, et 2014. aasta aprillis – kuus kuud enne tragöödiat – teeb politsei koolis narkoreidi ja leiab noormehe kotist noa. Politsei räägib poisi perega sel teemal vaid kümmekond päeva enne traagilist sündmust. "See suhtlus perekonnaga selle noa teemal oli päris raske politseil," ütleb sündmuse operatiivjuht Meelis Saarepuu.

Vahur tahab üheksanda klassi järel minna õppima Luua metsanduskooli harvesteri juhiks ja ajateenistuse läbimise järel saada kaadrikaitseväelaseks.

Kasvab kohe üle mingiks jamaks:

Nagu hiljem selgub, kritseldas ta sel ajal vihiku servale haakriste ja SS-märke. "Mulle meeldisid sellised asjad /…/ Natsi asjad. /…/ Ma ei tea, minu arust olid lihtsalt lahedad asjad," selgitab ta ise.

Poisi huvi relvade vastu näitab see, et ta postitab sotsiaalmeediasse vastavaid videoid ja hilisema läbiotsimise käigus võetakse tema asjade seast ära nii mängupüstoleid kui ka päris padruneid. 15-aastane noormees oskas kasutada õhupüssi ja isa – Vahur seenior – tutvustas poisile ka kodus relvakapis olevat seaduslikku revolvrit.

"Relv oli enese, oma vara ja pereliikmete kaitseks. Kõigepealt tegingi selgeks, nii, noormees, sul on sõjaväetee ees, kui relva puhastama hakatakse, küll neid õnnetusi...minnakse relva puhastama, relv on laetud, saadakse hukka. See ei ole mänguasi," räägib isa.

Nüüd siis peaks ilmselt lugeja ohkama ja pead vangutama...

Mingil arusaamatul põhjusel korratakse ka mõrvari ja tema isa ennastõigustavaid väiteid, mis kohtus kinnitust ei leidnud. Jah, seda öeldakse ka, et ei leidnud, aga milleks üldse niisugust jama enam tiražeerida?

[Walter2]

Minu jaoks on selles loos määravaks asjaoluks fakt, et kõrvalistele isikutele oli relvakapile võimalik ligi pääseda - ilma selleta oleks see lugu ilmselt olemata jäänud. Kummaline oli lugeda varasemast artiklist, et relvakapi eest vastutas/võtme asukohta teadis hoopis pereema?! Mis karistuse relvaomanik sai kui üldse?

[wolfgang]

See nuga, mis leiti oli muidugi ikka nugade nuga. ilmselt vennike oli tööõpetuse klassis korra käia juurde pääsend ja seal viis minti saand käiata, kuni õpetaja tuli ja ta minema peksis vms..
Mul oli koolis üsna tihti nuga kaasas. Ma ei julgeks väita, et kogu aeg ja iga päev, aga kuskil kotis see mul vedeles, üldjuhul. Kuna oli vaja näiteks pliiatseid teritada. ja kindlasti mitte ainult mul, sest mingi aeg(suht tatina ca 10-13 aastaselt) sai mängida noa mänge(üks oli mingi maa jagamine ja teine oli pingi peal trikitamine, osa ahve toksis näppudevahele ka sellega, kiiruse peale). Veel oli popp neid kuskile puusse kinni loopida, mis tingis ka selle, et need vanaks ei saanud, kuna pidemetelt lendasid põsed ära, üsna ruttu.
Muidugi polnud tegemist mingite soome pussidega vaid taskunugadega a la "ohotnik" , "turist" vms.. Jaanilinnas oli hea pood näiteks, kust ma niimõnegi sain. Aga spordipoodides oli neid ka kogu aeg saada.
Niiet ilgelt alarmeerivaks ma seda leidu küll ei pea.

A selle loo puhul on üllatav, et vanamees kohtus pihta ei saanud. Terve mõistus ütleks justkui, et vastutaks muuhulgas ka see, kelle hooletuse tõttu tukk vale inimese kätte sattus.

[Kriku]

Kohtus ei tuvastatud relvaomaniku hooletust. Kui see nii oli ja poiss tõesti hea luuretööga võtme asukoha välja nuhkis (väga võimalik), siis näitab see, et koduste eest mingeid võtmeid vms. asju pikas perspektiivis peita ei õnnestu, kui neil ikka huvi on.

[Leino]

Kohtus ei tuvastatud relvaomaniku hooletust. Kui see nii oli ja poiss tõesti hea luuretööga võtme asukoha välja nuhkis (väga võimalik), siis näitab see, et koduste eest mingeid võtmeid vms. asju pikas perspektiivis peita ei õnnestu, kui neil ikka huvi on.

Vahuri isa sõnul oli talle suur šokk, kui talle helistati ja teatati, mis on juhtunud. "See oli peale seda, kui Vahuri klassijuhataja mulle helistas, et Vahur tulistas oma saksa keel õpetajat. Abikaasal oli vaba päev, helistasin abikaasale koju, ütlesin, et kontrolli relvakapp läbi."

Vahuri ema läks seepeale relvakappi kontrollima. "Klassijuhataja helistas, et Vahur sai suure pahandusega hakkama ja tulistas õpetajat. Ma ei osanud midagi mõelda," sõnas ema.

Sellest järeldaks, et oli kõrvalistel isikutel siiski ligipääs relvakapile olemas.

[Kriku]

Ah, ei tea, äkki neil oli paralleelluba.

[Roamless]

Pealtnägijas oli laskja ja tema isa poolt suhteliselt debiilne õigustus, et õpetajal olid "pedofiilsed kalduvused" ala muutkui katsus poissi, aga selline jutt ilmus välja siis, kui pojake juba mõrva eest kinni pandi ehk nö kaitsetaktika. Teised õpilased ja uurimine seda plära ei kinnitanud, aga tapetu abikaasa pidi sellist p...ka kuulama ja tõenäoliselt laskja papake ka hiljem usinalt levitas selliseid jutte külapeal, et ennast õigustada.

Nagu hiljem selgub, kritseldas ta sel ajal vihiku servale haakriste ja SS-märke. "Mulle meeldisid sellised asjad /…/ Natsi asjad. /…/ Ma ei tea, minu arust olid lihtsalt lahedad asjad," selgitab ta ise.

Mnjaa lapsepõlves olin suhteliselt kibe käsi joonistama saksa tanke, sõdureid ja ohvitseri vihikute esi- ja tahakaantele sh enam vähem korrektset natsiatribuutikat tankidele ja ohvitseridele. Õnnestusid vist isegi nii hästi tolle aja kohta, et mõned klassikaaslased palusid ka nende vihikud samasuguste piltidega ära illustreerida. Kas ma olin nüüd seepärast nats , kindlasti mitte, ajalooraamatutest sai päris kiiresti loetud, mida nö päris natsid korda saatsid ehk mingit fännamist ei olnud, pigem võlus tankide ja vormide välimus ja erilisus (ehk olid "lahedad asjad"), muidugi keelatud sellised asjad enam ei olnud, erinevalt nõukaajast, pigem toimus 90-ndatel teema kerge populariseerimine ala Mart Laari ajalooraamatud.

[krijgsvolk]

Muide, värd tulistas õpetajat selja... tagant... pähe...