
https://www.youtube.com/watch?v=CiJ7MBRc5ec
https://x.com/nexta_tv/status/1845873332383560145The Europa Clipper mission “to study Jupiter's satellite with an ocean beneath its surface” has been successfully launched from the Kennedy Space Center in Florida, NASA said.
The 1.8 billion-mile journey to Europa, Jupiter's sixth farthest satellite from the planet, will take five years.
The main goal of the mission is to search for conditions capable of supporting organic life on the satellite, where a huge ocean lurks beneath the icy surface. The spacecraft will not land on the surface of Europa, but will make at various altitudes 44 turns over it.
Asja perspektiivi panemiseks minge Tallinna Vanalinna. Vaadake Oleviste kirku torni. See on ~12m lai ja kivist osa kuni tornikiivrini on ca. 60m kõrge. Ehk siis selline terasest 110 tonni kaaluv tünn tuli ülehelikiirusega maa poole. Siis hoiti seda rakettmootorite peal tasakaalus (u. sama, kui pliiatsit teraviku peal tasakaalus hoida) ning püüti õhust kinni hüdrauliselt liigutavate pulkadega. Need pulgad ise on u. 35-40m pikad ja neid liigutaai vaatamata 60-100 tonnise massi inertsile uskumatult nobedalt ja täpselt. Ja torn, mille otsas see kiirendi lõpuks rippus on ~20m kõrgem, kui kogu Oleviste kiriku torn koos tornikiivriga.onu juulius kirjutas: ↑15 Okt, 2024 12:41 Tuleb tunnistada, et täna avaldatud kaadrid Starship Superheavy naasmisest starditorni embusse on üsnagi muljetavaldavad - eriti arvestades, et raketi kere on 70m kõrgune ja 9m läbimõõduga:
...
Mitte korpuse vaid kanderaketi. Falcon Heavy-l on kolm kanderaketti.onu juulius kirjutas: ↑15 Okt, 2024 12:41 Europa Clipperi lähetamist Falcon Heavy poolt ei saa samuti alahinnata - see oli FH seni üks tähtsamaid missioone, millest räägiti juba mitu aastat ja mis nõudis kanderaketi täit võimsust, nii et esimese astme kõigi kolme korpuse taaskasutusest tuli loobuda.
Siin ma julgeksin küll vastu vaielda. Falcon Heavy on kaheastmeline kanderakett, mis moodustab kokku ikkagi üheainsa ühiku. Jõudluse suurendamiseks on esimene aste kokku monteeritud kolmest osast, mis lennu käigus eralduvad, aga see ei tee neist veel kolme eraldi raketti, kuna nad on konkreetselt mõeldud koos töötama.tsivi_list kirjutas: ↑15 Okt, 2024 16:04Mitte korpuse vaid kanderaketi. Falcon Heavy-l on kolm kanderaketti.
Kanderakett kannab kosmosesõiduki Maa gravitatsioonikaevust välja.
Südamik ja stardikiirendid on enimkasutatavad vasted. Soovin nende juurde jääda.onu juulius kirjutas: ↑15 Okt, 2024 21:00 ...
Iseasi, kuidas seda kõike eesti keeles nimetada. Inglise keeles on keskmise osa nimetus enamasti "center core" ja külgmistel "side boosters" või "side cores". Eestikeelne wiki ütleb nende kohta vastavalt "südamik" ja "stardikiirendid", aga see ei kõla nagu ka kõige paremini...
https://tehnika.postimees.ee/8119464/va ... -kiirusegaRocket Lab teeb uuenduslikke samme kosmosereiside vallas, ehitades Neutroni nimelist keskmise kandevõimega raketti, mis on suurim senivalmistatud komposiitmaterjalist valmistatud rakett. Varasemalt võttis sadade süsinikkiu kihtide käsitsi vormile paigaldamine tervel meeskonnal nädalaid. Nüüd, tänu Rocket Labi uuele automaatse kiudude paigaldamise seadmele (Automated Fiber Placement ehk AFP), saab sama töö tehtud vaid ühe päevaga.
Seda võib ette kujutada kui 12-meetri kõrgust, 75-tonnist autonoomset 3D-printerit, mis paigaldab süsinikkiudkihte kiirusega 100 meetrit minutis. Selle asemel, et «trükkida» erialdi osi, laotakse süsinikkiudlehed kiht-kihilt erinevatesse suundadesse, et luua igale struktuurile tugevus ja jäikus. AFP suudab liikuda külgsuunas kuni 30 meetrit, mis tähendab, et seade on võimeline looma Neutroni raketi suurimaid osi – 28-meetrist vaheosa ja koonusekujulist katet. [...]
Rocket Labi kodulehe andmetel plaanib ettevõte Neutroni raketi esimest starti 2025. aastal.
Rocket Lab-i asutaja ning juht Peter Beck on firma juhtfiguuri ja visionäärina igati tõhus, aga samas ka üsna värvikas tüüp, kes ei jäta oma arvamust enamasti enda teada. Samas mõned tema enesekindlalt eetrissepaisatud sõnumid ei ole ajaproovile kuigi hästi vastu pidanud. Neil aastatel, kui nad alles tegelesid oma Electron-kanderaketi väljatöötamisega, tegi SpaceX parajasti esimesi katsetusi oma Falcon-9 taaskasutusega. Peter Beck suhtus sellesse üsna skeptiliselt ja kuulutas, et ta sööb enne oma mütsi ära, kui Rocket Lab peaks samasuguse jamaga tegelema hakkama. Möödusid mõned aastad ja Rocket Lab teataski Electroni esimese astme taaskasutuse plaanidest. Peter Beck tunnistas oma viga ja postitas ka video, kus ta oma blenderis jahvatatud nokamütsi suhu topib. Rocket Lab-i taaskasutuse plaan nägi esialgu ette langevarjuga maa poole lengeva raketi kinnipüüdmist helikopteri abil, kuna firmajuhi sõnul "marine assets suck" (umbes et ujuvvahendid on nõmedad või nii). Paraku see helikopteri-trikk eriti ei toiminud ja nüüd on neil ikkagi oma laevuke Electroni esimese astme merest väljaõngitsemiseks.
See on üldse huvitav jah. OceanGate õnnetuse valgusest ei tundu korduvkasutus ja süsinikkiud üldse väga tore kooslus.onu juulius kirjutas: ↑24 Okt, 2024 13:15 näidates, kuidas terastala hoop lööb roostevaba plekitahvli lömmi (vihje Starshipile), aga põrkab süsinikkiu-plaadilt tagasi. Eks tulevik näitab, kuidas selle väljaütlemisega läheb.
Oceangate puhul oli probleem süsinikkiu ja titaanist kupli liitekohas, mis järgi andis, kuna pinge all käituvad need materjalid erinevalt. Nagu tihti juhtub on sellised enneaegselt ilmutatud spekulatsioonid õnnetuse põhjuste kohta valed. Sestap on ka see video halvasti vananenud. Soovitatav on pigem vaadata Scott Manley videot samal teemal.Gideonic kirjutas: ↑24 Okt, 2024 14:35See on üldse huvitav jah. OceanGate õnnetuse valgusest ei tundu korduvkasutus ja süsinikkiud üldse väga tore kooslus.onu juulius kirjutas: ↑24 Okt, 2024 13:15 näidates, kuidas terastala hoop lööb roostevaba plekitahvli lömmi (vihje Starshipile), aga põrkab süsinikkiu-plaadilt tagasi. Eks tulevik näitab, kuidas selle väljaütlemisega läheb.
See video minumeelest seletas seda päris hästi (inimene kes on tööalaselt nende materajlide tugevusarvutuste ja mõõtmistega kokku puutunud):
https://youtu.be/6LcGrLnzYuU?t=204
https://x.com/nexta_tv/status/1853755043373101139Japan sends world's first wooden satellite into orbit
SpaceX has launched a tiny wooden probe, LignoSat, into space. Japanese scientists crafted it from durable Japanese magnolia (honoki) and assembled it without metal screws or glue.
After launch, LignoSat will remain in orbit for six months. Scientists will monitor how the wood reacts to extreme conditions in space.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist