Läti ja Leedu kaitsejõud

[aj1972]

"Riiklik kaitsenõukogu tuleb oktoobris kokku ja siis me teeme tankipataljoni loomise kohta lõpliku otsuse," ütles minister avalik-õiguslikule ringhäälingule LRT.

"Kui otsus on positiivne, allkirjastame novembris tankipataljonide arendamise lepingu ja kahtlemata valitakse Leopardi tankid," lisas ta.
https://www.err.ee/1609473349/vilnius-l ... tu-lepingu

[gooligan]

Läti paigutab piirile mobiilsed õhutõrje üksused.
Kui efektiivne kogu see ettevõtmine on - see jääb mulle küll suureks saladuseks. Asjatundjad võiks võtta heaks arvata.
Teine huvitav osa uudisest räägib radarite paigutamisest piirile. Et kas senini puudus neil siis ülevaade naabri juures lendavatest objetidest?!?

https://www.err.ee/1609476788/lati-paig ... orjeruhmad

[mart2]

(1) Läti paigutab piirile mobiilsed õhutõrje üksused.
Kui efektiivne kogu see ettevõtmine on - see jääb mulle küll suureks saladuseks. Asjatundjad võiks võtta heaks arvata.
(2) Teine huvitav osa uudisest räägib radarite paigutamisest piirile. Et kas senini puudus neil siis ülevaade naabri juures lendavatest objetidest?!?
https://www.err.ee/1609476788/lati-paig ... orjeruhmad

Ei ole ÕT spetsialist, kuid -
1) Kuna eelmine sisselendaja oli Shahed tüüpi droon, siis sellised lühimaa süsteemid teevad vajadusel just neile sobivat tööd.
2) radarite osas on võtmeks järgmine tsiteeritud väljend: "... lisaks on piirile paigutatud spetsiaalselt droonide tuvastamiseks loodud radarid,.."

Ma ei ole sugugi kindel, et tavalised õhuseireradarid on mõeldud väiksemaid droone tuvastama. Pigem ikka suuremaid lendavaid objekte.

[aj1972]

Leedu ostis 234 miljoni eest kolmanda NASAMS patarei. Teise patarei peaks kätte saama 2026 ja nüüdne ost saabuma 2028 aastal.
Lisaks osteti juurde lühimaa õhutõrjet Rootsist 130 miljoni eest mis saadakse kätte 2029 lõpuks. Esimesed sarnased ostud aga 2025-2027.
https://www.delfi.lt/saugu/naujienos/li ... -120054685
https://defence-blog.com/saab-to-delive ... a-by-2029/

[ruger]

Leedukate ja lätlaste arengu(te)st

Lithuanian Armed Forces are reacting to new strategic reality.

Instead of procuring 120 Vilkas wheeled IFV´s (currently they have 91), Land Forces will be reinforced by two new mechanized battalions (around 100 combat vehicles) of TRACKED IFV´s.

These two battalions alongside with newly formed Leopard 2 tank battalion will form the heavy brigade.

On top of that, news came through today that Latvia will also procure 27 more Vilkas to reinforce the Iron Wolf Brigade

7 new reserve battalions will be also formed.

5 of them will be high-readiness infantry battalions, one will be command/C4I battalion and one Cyber Defense/EW battalion.

Overall, substantial boost to Armed Forces

https://x.com/Danny_elMayor/status/1846169384684827002

[nimetu]

See on täielik pudru ja kapsad. Lätlased ei osta mingeid Vilkas soomukeid, ostjateks on ikka leedukad.
https://kam.lt/en/lithuania-purchases-e ... -vehicles/
Soomukid lähevad kõikide lisadega maksma 370 miljonit (pea 14 miljonit tüki kohta) ja ajakavaks on 2027-2029.
Roomikutel JLM ost on kavas veelgi pikemas perspektiivis, nagu ka tankide ost. Ühesõnaga, tegu pole uue strateegilise olukorraga kohanemisega, vaid pikemaajaliste programmidega.

[ruger]

Leedu ostab ca 100 CV90-t... Lisaks hangitakse soomustatud veokitele lühimaa ÕT SHORAD süsteem SAAB-ilt

Another one to "join the party"!

Lithuanian MoD just declared that they will procure circa 100 CV90 IFV's.

CV90 continues to be the European most used IFV .

https://x.com/Danny_elMayor/status/1848746307776569657

Lithuania has recently signed a deal to strengthen air defence with @Saab
Mobile Short-Range Air Defence systems. Its key benefits: mobility, resistance to electromagnetic interference, also, compatibility with @LTU_Army
existing missiles & other air defence systems.

https://x.com/Lithuanian_MoD/status/1848619622817259866

[KastivanemaAbi]

Akf strateegiline sõdur on kõrvalteemas (https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... tart=3825/) viidanud, et meil ja leedukatel kulub uue relvastuse hankimisele sisuliselt sama summa (meil isegi pigem tiba rohkem), samas aga hangivad leedukad endale pataljoni jagu tanke, meiega võrreldes 2x rohkem CV-sid, huvitavat SHORAD-i jne. Mis on nendega võrreldes meie bilansi plusspoolel?

[mart2]

Akf strateegiline sõdur on kõrvalteemas (https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... tart=3825/) viidanud, et meil ja leedukatel kulub uue relvastuse hankimisele sisuliselt sama summa (meil isegi pigem tiba rohkem), samas aga hangivad leedukad endale pataljoni jagu tanke, meiega võrreldes 2x rohkem CV-sid, huvitavat SHORAD-i jne. Mis on nendega võrreldes meie bilansi plusspoolel?

Leedukate hangitav on tegelikult kauge tulevik, sest lepingud kas just tehakse või on vormistamisel. Hangitu saabumiseni on mitmed aastad, kuid pole teada, kas neid aastaid on antud ...
Meie enamik lepingutest on vormistatud ning saaabumiste ajad on teada, üht-teist juba kohal ja "tilgub" pidevalt juurde.
Kardan, et varem/hiljem on ka leedukas sellesama meie küsimuse ees - tehnikat nüüd on, kuid palju jagub neile moona?

Puhtalt isiklik arvamus, sest olen juba mitu aastat asjadest eemal.

[strateegiline sõdur]

Akf strateegiline sõdur on kõrvalteemas (https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... tart=3825/) viidanud, et meil ja leedukatel kulub uue relvastuse hankimisele sisuliselt sama summa (meil isegi pigem tiba rohkem), samas aga hangivad leedukad endale pataljoni jagu tanke, meiega võrreldes 2x rohkem CV-sid, huvitavat SHORAD-i jne. Mis on nendega võrreldes meie bilansi plusspoolel?

Minu algne mõte oli pisut mujal – vaatamat miljardi võrra suuremale kaitse eelarvele on leedukate otseinvesteeringud relvadesse pisut madalamad kui Eestil.See selleks.

Kuid kahe riigi võrdlemiseks peaksid vaatama, et mis on reaalne lahinguvõime täna Eestil ja Leedul. Leedu, mille rahvaarv on suurem, majanduslik maht on suurem ja kaitse-eelarve on miljardi võrra aasta kohta suurem, kas see väljendub täna ka juba täna olemasolevas kaitsevõimes. Eelduslikult peaks olema Leedu lahinguvõime kaks korda suurem. Ülima lihtsustusena, et kui meie teeme diviisi, siis neil peaks olema tegemisel kaks diviisi.

Eraldi teema on tuleviku plaanid.

Leedu plaan osta 54 Leopard 2A8 ja ~100 CV90 MkIV eeldab tänase 2,85% SKPst pealt kaitsekulude tõstmist 3,5% peale. Sellega ilmselt probleemi ei tule. Täiendav märkus – Leedu vist on sel aastal teinud lisa eraldusi riigikaitsele. Kuskilt on meelde jäänud, et nende järel olevat nende protsent juba 3,2 peale. Võimalik. Ma nii täpselt ei jälgi neid igapäevaselt.

Teine vajalik eeldus on, et juurde tulev raha suunatakse eranditult hangetesse ja kitsamalt tankide ning lahingumasinate ostmiseks. Nende kahe ostu – tankid ja lahingumasinad - kogukulu oleks hinnanguliselt 2,5 miljardit kokku. Kui kaks eeltingimust on täidetud, siis saaks maksed tehtud 5 aastaga.

Ajaliselt seal kuskil 2031-2032 võiks hakata rääkima, et Leedul on need kaks uut asja kasutusel. Tuleviku Eesti ja Leedu võrdlemiseks peaksid vaatama, et mis on need asjad mis on Eestil aastal 2032 kasutusel.

Viimaste uudiste valguses Leedu ise hindab, et oma diviisi saavad nad valmis alles 2036-2040. Proovivad kiirendada. Kiirendamiseks on raha vaja. Diviisi kiirendamiseks raha vajadus seab omakorda surve tankide ja lahingumasinate raha vajadusele. Või vajaduse tõsta kaitsekulusid veel rohkem. Kuhugi sinna 4% SKPst juurde. Mis valiku leedukad lõpuks teevad, eks seda lõpuks näeme.

Vaadates Leedu kaitse-eelarve sisu, siis minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on neil struktuurne probleem. Natuke liiga suured personalikulud. Pigem võiks vaadata nt Soome, Israeli, Eesti, Lõuna-Korea või Šveitsi reservarmee põhimõtete suunas. Mingi hetk Leedu läks liiga tegevväelastest koosneva väe suunas. Väikeriik seda mudelit ei suuda rahastada. Õnneks on nad isa ära tabanud, et ajateenistust tuleb veel suurendada, sealt tekib reservvägi.

[gooligan]

Akf strateegiline sõdur on kõrvalteemas (https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... tart=3825/) viidanud, et meil ja leedukatel kulub uue relvastuse hankimisele sisuliselt sama summa (meil isegi pigem tiba rohkem), samas aga hangivad leedukad endale pataljoni jagu tanke, meiega võrreldes 2x rohkem CV-sid, huvitavat SHORAD-i jne. Mis on nendega võrreldes meie bilansi plusspoolel?

Leedukate hangitav on tegelikult kauge tulevik, sest lepingud kas just tehakse või on vormistamisel. Hangitu saabumiseni on mitmed aastad, kuid pole teada, kas neid aastaid on antud ...
Meie enamik lepingutest on vormistatud ning saaabumiste ajad on teada, üht-teist juba kohal ja "tilgub" pidevalt juurde.
Kardan, et varem/hiljem on ka leedukas sellesama meie küsimuse ees - tehnikat nüüd on, kuid palju jagub neile moona?

Puhtalt isiklik arvamus, sest olen juba mitu aastat asjadest eemal.

See on huvitav, kumb lähenemine pikas plaanis jätkusuutlikum on. Meie hangime suht paanilises olekus kokku kõike võimalikku võimalikult kiiresti, nõudmata tagasi midagi meie majandusse ega üles ehitades kohapealset kompetentsi...
Lätlased-leedukad on valinud teise variandi. Pigem võetakse rohkem aega, aga nt soomukid pannakse kokku ise, mitte ei osteta Türgist valmislahendusi.
Samamoodi on Leetu rajamisel Rhenmetalli moonatehas, juba olemas piirkondlik Pzh/Leo hooldus- ja remondikeskus, Lätis pannakse kokku Pasi soomukeid jne. Soomlastest rääkimata - seal asuvad suured Airbusi, Lockheed Martini, Kongsbergi, BAE jt suurtegijate arenduskeskused.
Meil nagu mingeid suuremaid rahvusvahelisi edulugusid ette näidata pole..
Oleksin väga üllatunud, kui nt CV'd ei ehitata osaliselt Leedus. Loomulikult võtab vajaliku taristu rajamine ja töötajate värbamine rohkem aega ja on oluliselt keerukam.
Aga pikemas plaanis tekib neisse riikidesse ka kohapealne kompetents ning tulevikus on lihtsam ja kiirem kohapealt juurde tellida ning raha ei viida banaanivabariigina lihtsalt kohvrites riigist välja (oluliselt lihtsam ostjale-müüjale, aga mitte laiemalt riigile ja majandusele).
Ehk kõik lähtub kalkulatsioonist, aga ju siis on meil ja naabritel erinevad ohuhinnangud. Pikas perspektiivis on Läti-Leedu lähenemine kindlasti õigem ja õiglasem ka kohalikule majandusele.
Eriti oluline on kohapealse majanduse "turgutamine", kui käsil on läbi aegade suurimad eelarvetõusud ja relvaostud. Tuimalt riigist väljaviidud miljardid ajavad uppi meie maksebilansi.

[davidsoniharald]

Ja kui homme päev sitt ventikasse lendab, on meil juba üht-teist olemas aga Leedu-Läti alles ehitab tehaseid ja kogub kompetentsi. Kümne aasta pärast on ka neil asjad olemas. Kas meil on kümmet aastat aega?

Ma eelistan praegust varianti.

[Some]

Poola näiteks kombineerib - osad tankid tulevad L-Koreast otse ja ise ehitavad ka. Tunduks mõistlik ka ise midagi litsentsiga kokku panna, kui know-how olemas siis kätega mehi vast ikka leiab.

[A4]

Mina isiklikult oleksin väga ettevaatlik selle lähenemise osas, et „jätaks ikka võimalikult suure osa kaitse-eelarvest kodumaale ja püüaks siin kohapeal võimalikult palju asju ise toota/tootmist lokaliseerida“ jne. Sellel on jumet võibolla vaid siis, kui jutt käib suurematest riikidest ja/või väga suurtest partiidest.

Esiteks on siin minu arvates selline n-ö filosoofiline küsimus, et kas riigi kaitse-eelarve on mõeldud esmajoones selleks, et oma sõduritele võimalikult palju, kiiresti ja efektiivselt relvi, varustust ja laskemoona soetada, või on kaitse-eelarve muuhulgas asjaks, mille läbi laiemalt majandust, tööhõivet jms edendada. Need kaks asja ei pruugi alati olla vastandlikud, aga öelda automaatselt, et kõik jalgrattad on mõistlik ise leiutada, ei pruugi tegelikult olla eriti mõistlik. Eriti selliste Balti riikide suguste väikeriikide puhul, kus Venemaa oht on vahetu ja eksistentsiaalne.

Eestil on seni üleüldiselt olnud üsna avatud ja turupõhine lähenemine kaitsehangetele, mida on viimastel aastatel täiendavalt võimendanud kaitseministrite poolt heaks kiidetud kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne, mis ütleb, et kõik hangitav ja arendatav peab olema valmis ja tehtud loetud aastate jooksul, hiljemalt aastaks 2026 või nii. Meeldib see meile või mitte, aga see suunis iseenesest ei võimalda tõsiselt rääkida sellest, et hakkaks täna töös olevaid laskemoonahankeid/soomukite hankeid/ jpm sellist kohapeal arendama ja tootma.

Sest esiteks võtab see paratamatult omajagu aega, ja teiseks maksab see omajagu lisaraha, sest „keegi“ (täpsemalt öeldes maksumaksja) peab kinni maksma investeeringu tehase rajamiseks, tööjõu palkamiseks, tootmise sisseseadmiseks, halvemal juhul ka tootearenduse, katsetamise jne jne jne. Tuleb see raha kõik paratamatult sellest samast kaitse-eelarvest, mis praktikas tähendaks seda, et sõdurid – kellede relvastamine-varustamine peaks olema prioriteet number 1 – saavad endale relvi vähem, ja/või saavad neid hiljem, ja/või saavad neid kehvema kvaliteediga, sest esimene vasikas läheb ikka aia taha.

Ja paratamatult tekib küsimus ka tootmismahtudest. Võtame utreeritud näite – soomustransportöörid 2. brigaadile. Eesti kontekstis võib terve brigaadi soomustransportööridele panemine olla suur hange ja ettevõtmine; laiema Euroopa või maailma mastaabis see aga ei pruugi olla midagi sellist, mis tegelikult vääriks eraldi tehase püstipanekud, eriti juhul, kui Eesti ise järgmiseid brigaade looma ja soomustama ei hakka. St tekib küsimus nn ekspordipotentsiaalist, mille puhul pole esiteks põhjust uskuda, et meie enda poolt põlve otsas valmis nikerdatud soomuk oleks kas nii palju parem või siis nii palju odavam, et teised riigid seda kindlasti kohe ostma hakkaksid. St on väga suur risk, et olemuslikult maksab Eesti sõdur kinni sellise „majanduse arendamise meetme“. Kui hakatakse aga tootma kellegi litsentsi alusel toodet (no näiteks sedasama Patria masinat nagu Lätis), siis minu teada praktika ei kinnita eriti, et litsentsi andnud/müünud ettevõte laseb sedasama toodet hiljem vabalt juurde toota ja eksportida. Vaadake näiteks seda, kui „palju“ on Poola suutnud eksportida omal ajal litsentsi alusel toodetud Rosomake (Patria AMV), võrreldes algse tootja Soome enda ekspordinumbritega (kes samas iroonilisel kombel on Soome enda kaitseväele hankinud neid masinaid 20+ aasta jooksul vaid üheainsa pataljoni jagu).

[Tommi]

Ja kui homme päev sitt ventikasse lendab, on meil juba üht-teist olemas aga Leedu-Läti alles ehitab tehaseid ja kogub kompetentsi. Kümne aasta pärast on ka neil asjad olemas. Kas meil on kümmet aastat aega?

Ma eelistan praegust varianti.

Olgem realistid. Kui sitt päriselt ventikasse lendab, siis see, kas meil on mõnisada soomukit ja mõnituhat mürsku rohkem või vähem, ei muuda suures plaanis midagi. Praegusel kombel jätkates aga ei pea varsti enam Vene ohu pärast muretsema, sest oleme end ise surnuks maksustanud ja võlgadesse matnud.