Politseipataljon Valgevenes

[ivalo]

Lugu siis järgmine -teadaolevalt on pildid klõpsinud Hintzer olles Postimehe juures piltnikuks. Tegu jah politseipataljoni läbisõiduga Tartu jaamast , kuhu on vastu tulnud Tartu politseiperfekt Roovere oma jüngritega. Pat. numbrit kahjuks ei mäleta.

[ivalo]

vabandan sisselipsanud õigekirjavea tõttu!

[Õpetaja]

Viidatud vormielement on loomulikult fakt, mida antud juhul pildilt maha ei redigeeri, kuid ega tal erilist kaubanduslikku välimust ka pole.
See, et mehed kandsid erinevaid vorme, pole iseenesest uudis. Ka Eesti sõjavägi ei näinud aastatel 20 - 40 parem välja, kanti erinevaid vorme ja vormielemente. Seda enam veel rindel ja kodust/rätsepast kaugel.
Igal juhul on teema huvitav ja hariv.
Õpetaja :

[mil34]

Help!!!

Kas keegi teab, kes on Osula foto üles riputanud?

Pildil on leitnant Otto Osula, kes lõpetas Eesti Kaitseväes Sõjakooli aspirantide klassi.

http://soft.webgate.ee/parve/scan0009.jpg

[tulemus]

Tervitus. Kas saaksite saata meiliga selle Otto Osula pildi? Saaks kasutatud METSAVENNA-ERI raamatus, kus on Osulast juttu.
aja.lood@mail.ee

[Castellum]

Tervitus. Kas saaksite saata meiliga selle Otto Osula pildi? Saaks kasutatud METSAVENNA-ERI raamatus, kus on Osulast juttu.
aja.lood@mail.ee

Nii et järjekordne infosõja paskvill tulemas?

Minu siiras lootmine, et keegi tee nendega mingit koostööd, kogu see saastasari unustustatakse ja edasi saabki seda nähtust meenutada kui sõnavabaduse äraspidisuse ja kasulike idiootide Vene propaganda kasuks töötamise näidet Eesti Vabariigis...

[Keily]

Võimalik, et 286. politseipataljon. See loodi mais 1943 Eesti välipolitseist, oli 632 meest. Ülem major Rudolf Martinson. Saadeti juunis 1943 Tallinnast Riia lähedale ja sealt varustatuna edasi Poola idaossa ja ja Valgevene aladele partisanidega võitlema.

Väga võimalik. Arhiivist leitud dokument ütleb, et 36. pataljoni sõdurid anti 286.-nale pataljonile täienduseks ajavahemikul 01.09.-31.12.1943. Selles ei peeta protsessi kulgemise aega silmas, vaid ajavahemikku mille sees see juhtus.
Mul on käepärast ühe Jõhvist pärit, Velikie Lukis üle tulnud, mehe mälestused kirjutatud 1979.a. Seal nimetab ta end Jaan Lepik, kuid pärast on ta ka lisanud, et nimi on muudetud. Lisan sealt siia lõigu:

[...]

JÄLLE RINDELE

Augustikuus pandi meid jälle autodele ja kolonn liikus Jõhvi poole ning sealt edasi Permisküla - Jaamaküla rajooni, kus pataljon jäi jõekaldale kaitsele. Olin staabikaitse rühmas sanitarina ja „rehnungsführerina“, mistõttu ei avanenud mul võimalust ka sel poolel pauku teha. Enamasti oli seal tegemist miinipildujate duelliga. Venelased käisid vahel meiepoolsel kaldal luurel, ent õnneks ei langenud keegi meist nende kätte.
Kui 19. septembril murti Mehikoorma juures sisse meie liinidesse, anti ka meile käsk taanduda Lohusuust Paide suunas. Meie pääsesime just enne lõunat Lohusuust läbi. Juba paar tundi hiljem lõikasid venelased selle koha läbi, haarates suurema osa kotti. Teed olid kõik sõjaväe voore ja põgenikke täis. Kõik põgenesid uue „päästja“ eest.
Taevalaotusest sööstvad „uljad punakotkad“ tekitasid oma pardarelvadega taanduvatele väeosadele ja põgenikele raskeid inimkaotusi.
Võhmas oli vooril puhkus ning seal selgus, et Saksa sõjaväe juhtkonnal oli kava meid viia Saksamaale. Seadsime kokku grupi mehi ja „panime punuma“ Virtsu suunas, eesmärgiga pääseda üle vee. See aga ei teostunud - peamiselt kohalike kalurite hoiatusel, et sakslased nabivad meid Muhu rannas kinni ja tõstavad meid Saksamaale lahkuvatele laevadele. Merel aga liikuvat vene allveelaevu ja kaatreid.
Seitsmemehelise salgaga otsustasime mitte riskida ja muid merelemineku võimalusi proovida. Kuid läksime selle asemel sohu, kus olime kuni venelased olid vallutanud ümbruskonna. Tulime seejärel soost välja ja igaüks hakkas oma kodu poole hiilima.


[...]

Kas nende meeste nimed on ka teada kes "punuma panid". Otsin infot oma sugulase Kallus Nikolai (sündinud 1909 Saaremaal) kohta.

[Rebane11]

Mul on piimapukijutud. Vana mees, kes 1989 paiku istus iga hommik oma piimavinkuga ja ootas mind. Pajatas. Ka seda, kuidas Valgevenes partisane püüdsid. Ma olin vist ainuke kellele ta sai rääkida. Meil olid hästi avameelsed jutud, privas saaks ehk tema nime järgi midagi tuvastada? Väeosa?
Oli seal seda, kuidas keegi pani haavatud partisani suhu kranaadi ja kuidas peale tema deserteerumist kuulid lendasid. Latvadesse. Et tuttav Eesti poiss oli haarangus. Rahunes maha, kui arvasin, et kui oleks tahetud, siis poleks need kuulid lendanud latvadesse.

[Keily]

Mul on piimapukijutud. Vana mees, kes 1989 paiku istus iga hommik oma piimavinkuga ja ootas mind. Pajatas. Ka seda, kuidas Valgevenes partisane püüdsid. Ma olin vist ainuke kellele ta sai rääkida. Meil olid hästi avameelsed jutud, privas saaks ehk tema nime järgi midagi tuvastada? Väeosa?
Oli seal seda, kuidas keegi pani haavatud partisani suhu kranaadi ja kuidas peale tema deserteerumist kuulid lendasid. Latvadesse. Et tuttav Eesti poiss oli haarangus. Rahunes maha, kui arvasin, et kui oleks tahetud, siis poleks need kuulid lendanud latvadesse.

Piimapuki jutud sobivad ka hästi, eriti kui ametlikke versioone ju pole...või noh, ametlik versioon on teadmata kadunud.