Üks troll Eestis kohtu alla antud, aga süüdi mõistmist on raske uskuda.
58-aastane Burceva astus reedel kohtu ette süüdistatuna riigireetmises ja rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumises. Eesti kodakondsuse sai ta 1994. aastal naturalisatsiooni korras, tema emakeel on siiski vene keel.
Riigiprokurör Eneli Laurits kirjeldas, kuidas Burceva on loonud ja pidanud Eesti vabariigi vastast suhet, selles abistas teda endine FSB ohvitser, nüüdseks eraluurefirmat pidav Roman Romantsov. Romantsoviga oli Burceva tutvunud mitte hiljem kui 2019. aasta septembris, kui läks Sevastopoli ülikooli magistriprogrammi. Endine FSB vastuluureohvitser Romantsov oli seal hübriidkonfliktide õppekava õppejõud. Luurajana teguutses Romantsov sellegipoolest edasi, vedades eraluurefirmat R-Techno, mis on Venemaa föderatsiooni koostööline. R-Techno peamine ülesanne ongi info- ja hübriidsõja operatsioonide korraldamise ja elluviimisega seotud personali süsteemselt ette valmistada. Eesmärk on luua reserv Venemaa föderatsiooni ohustava infosõja vastu võitlemiseks. Firma tegutseb Venemaa tippasutuste huvides. Prokurör Lauritsa sõnul värbavatki Romantsov akadeemikuna esinedes inimesi, korraldamaks informatsioonilist mõjutustegevust.
Nii jõudis temani Burceva, kes astus 2019. aastal Sevastopoli ülikooli magistriõppesse. Süüdistuse kohaselt algas seal tema Eesti vabariigi vastane suhe Romantsoviga, mida Burceva pidas kuni kinnipidamiseni 28. veebruaril 2024. Nende aastate jooksul kirjutas Burceva Romantsoviga koordineeritult raamatu „Hübriidsõda maailma pärast“, mis kirjeldab globaalset hübriidsõda, mille peab võitma Venemaa. Lauritsa sõnul on tema käsutuses ka tõendid vestlustest, kus Burceva ja Romantsov kooskõlastasid raamatu avaldamisega seotud etapid. Romantsov soovitas Lauritsa sõnul konspiratsiooni eesmärgil kasutada pseudonüümi. Samuti jagas ta sisu kohta suuniseid.
Raamatu väljastaski Romantsovi luurefirma R-Techno. Burceva pseudonüümiks valiti L. B. Svet. Ta esitles end seal Eestis elava politoloogina. Selle eesmärk oli Lauritsa sõnul lõhestada Eesti ühiskonda ning diskrediteerida Eesti vabariiki ja selle institutsioone. „Raamatus luuakse tegelikkust moonutav infoväli,“ ütles Laurits. Prokuröri sõnul nimetatakse seal näiteks Venemaa Ukraina-vastast sõjalist agressiooni „sõjaliseks erioperatsiooniks“, selle „operatsiooni“ eesmärke Ukrainlaste „denatsifitseerimiseks“ ja „demilitariseerimiseks“. Samuti eitatakse teoses Nõukogude Liidu okupatsiooni Eestis ja naeruvääristatakse Eestit. Samuti väidetakse, et Eesti ei ole suveräänne riik, ja peetakse Eestit euroliitu astumise ajast Venemaa-vastast poliitikat ajava grupi liikmeks. Ka praegu Ukrainas peetava sõja osalisteks peetakse raamatus Venemaad ja läänt, sealhulgas Eestit.
Lauritsa sõnul saab niisuguse raamatu loomist ja levitamist käsitleda Eesti kodaniku poolt Eesti vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastase vägivallata tegevuse elik riigireetmisena.
Lisaks süüdistatakse Burcevat rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumises. Seda tegi ta sanktsioneeritud Vene propagandaväljaannetes artikleid ja fotosid avaldades, mis peaks olema kõnealustele veebiportaalidele majanduslikku kasu võimaldav tegevus. Laurits põhjendas, et veebiväljaande tööks on vajalik, et oleks avaldatud erisuguse sisuga kirjutisi. „Ainult sellisel juhul on tagatud lugejaskond, aktiivne ja tihe külastatavus,“ ütles ta.
Prokuratuuri seisukohalt oli Burceva täielikult teadlik oma teenuse keelatusest, sest tundis hirmu Eestis viibimise tõttu, kartis oma vabaduse pärast, kui vahistati Sputniku kaastöölised.
Kaitsjate sõnul jääb aga raamatu ilmumine sõnavabaduse piiridesse. Sillar nimetas süüdistusi lausa „absoluutselt põhjendamatuks“. Ta ütles, et see kohtuasi lõpeb Burceva õigeksmõistmisega. Tema sõnul on paljuski küsimus selles, kas raamatu kirjutamine võiks olla ehk ajakirjandusvabaduse realiseerimine ja filosoofiliste mõtete avaldamine, või tõesti oli eesmärk rikkuda Eesti vabariigi põhiseaduslikku korda. Sillar pani oma kõnes palju rõhku sõnavabadusele ja arusaamale, et sõnavabaduse vastu on lubamatu esitada kriminaalsüüdistus, kui see ei puuduta just vihakõnet või vaenuõhutamist.
Sillar ütles, et algne Burcevale esitatud süüdistus käsitles üksnes rahvusvahelise sanktsiooni rikkumist, mille puhul näib olevat põhiküsimus see, kas Burceva tegevus ikka parandas veebiportaali majanduslikku seisundit.
https://www.delfi.ee/artikkel/120333356 ... -advokaadi