Venemaa majandus ja sanktsioonid II

[kalvis]

Keskpank otsustab kui palju raha juurde trükib ja mis on keskpanga kursid. Nabulinal pole valikut, kui Vova käsib siis vajutab trükipressi käima, EI korral on kahtlast teecd juua tõenäoline.
Usaldus on mingi teisejärguline jutt. Mõtlesid vist pangajooksu, see on tõesti selles kinni. Kui ikka inflatsiooniga kaotab rubla väärtust siis kes esimesena saab pangast palga kätte ja kaupadeks vahetada, see on võitja.
Või mõtlesid riikidevahelisi tehinguid. Kõik BRICS riigid teeavad, et rubla on mõttetu. Kui ikka >20% inflatsioon siis mitte ükski ei tee tehinguid rublades, kindel häving. Vahevaluutaks on dollar, euro jne. või tehakse bartertehinguid või mõnda BRICS enda valuutat.

[Kriku]

Usaldus IMHO seda tähendabki, et võib olla suhteliselt kindel, et näiteks Fed ei tee mingeid äkilisi ja arusaamatuid liigutusi.

[greenduck4]

Gerashenko on päris kriitiline vene majanduse väljavaadete suhtes ja pakub kollapsi 2025ndal aastal:
https://x.com/Gerashchenko_en/status/18 ... 0948634633

Paistab, et Venemaa majandus on 2025. aastal kokkuvarisemise äärel. Ja Putin on sellest teadlik.

Kuigi Kreml armastab teeselda, et nende verine sõjamajandus on parem kui kunagi varem, on tegelikkus kaugel sellest.

Püüdes peatada kaitsekulutuste suurenemisest tingitud kiiret inflatsiooni, on Venemaa Keskpank tõstnud intressimäära rekordilise 21% peale ning “väga tõenäoliselt” tõstab seda veel detsembris. Pole selge, kas nad suudavad sellega inflatsiooni peatada, kuid see samm toob tõenäoliselt kaasa laastavad tagajärjed Venemaa ettevõtetele, mis on juba Lääne sanktsioonide tõttu kannatanud.

Paljud ettevõtted teatavad juba praegu drastilisest maksetähtaegade hilinemisest partnerite poolt – majanduse jaoks murettekitav märk. Finantsanalüütikud prognoosivad, et lähikuudel tabab Venemaa turgu pankrottide “laine” ning paljud juhtivad ettevõtted annavad 2025. aastaks süngeid prognoose.

Venemaa suurim terasetootja Magnitogorski raua- ja terasetehasel on reserve ainult veel kuueks kuuks ning nende väljavaated 2025. aastaks on “väga negatiivsed”.

Suur kinnisvaraarendaja Samolet Group on samuti pankroti äärel – nende müük on langenud 37% ning üks suuraktsionäridest püüab oma osalust ettevõttes müüa. Kuna Samolet on Venemaa majanduse süsteemne ettevõte, nõuaks selle maksejõuetus tõenäoliselt valitsuse päästmist.

Venemaa Kaubanduskeskuste Liit on pöördunud valitsuse poole abi saamiseks. Nad taotlevad subsideeritud intressimäärasid 7-10 protsenti, võla restruktureerimist ja maksetähtaegade pikendamist 5-10 aastani. Ilma nende meetmeteta ähvardab pankrot 200 kaubanduskeskust.

Teiste ettevõtete seas, kes näevad oma tulevikus maksejõuetust, on Krial Energo Stroy tehas ja strateegiline ettevõte Rosgeoloogia, samas kui rahvuslik restoranikett Kuzina on juba tehniliselt maksejõuetu.

Isegi kaitsetööstus ei ole intressimäärade tõusu mõjude eest kaitstud. Riikliku kaitsetööstuse konglomeraadi Rostec juht Sergei Tšemezov hoiatas: “Kui jätkame nii, lähevad enamik meie ettevõtetest pankrotti. Isegi relvamüük ei too piisavalt kasumit, et teenindada võlgu intressimääradega üle 20 protsendi.”

Kui need prognoosid järgneva kahe kvartali jooksul tõeks saavad, ootab Venemaa majandust ees suur “raputus” – majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäärad kasvavad jätkuvalt. Väga selge märk sellest, et majandus läheb hästi, eks?

[Kriku]

Venemaa suurim terasetootja Magnitogorski raua- ja terasetehasel on reserve ainult veel kuueks kuuks ning nende väljavaated 2025. aastaks on “väga negatiivsed”.

Lahendus on plaanikomitee: esiteks riigistatakse kogu tarneahel ära tooraine kaevandamisest kuni toodete realiseerimiseni. "Magnitogorski" puhul läheb toodang ülima tõenäosusega nagunii riigile, st. sõjatööstusele. Kuna holoppidele palka maksta ei jõua, et nad vabauturuhindadega süüa osta saaksid, riigistatakse järgmisena toidainete- ja kergetööstus, mis neid siis toidab ja katab. Ja nii edasi.

Mõnd aega suudetakse niimoodi võimalikult paljudele eluspüsimise pajukit kindlustada. Siis jääb kõik seisma.

[Shackleton]

Keskpank otsustab kui palju raha juurde trükib ja mis on keskpanga kursid. Nabulinal pole valikut, kui Vova käsib siis vajutab trükipressi käima, EI korral on kahtlast teecd juua tõenäoline.
Usaldus on mingi teisejärguline jutt. Mõtlesid vist pangajooksu, see on tõesti selles kinni. Kui ikka inflatsiooniga kaotab rubla väärtust siis kes esimesena saab pangast palga kätte ja kaupadeks vahetada, see on võitja.
Või mõtlesid riikidevahelisi tehinguid. Kõik BRICS riigid teeavad, et rubla on mõttetu. Kui ikka >20% inflatsioon siis mitte ükski ei tee tehinguid rublades, kindel häving. Vahevaluutaks on dollar, euro jne. või tehakse bartertehinguid või mõnda BRICS enda valuutat.

Puht tehniliselt on usaldus kõige tähtsam. Meie elame euroopas ja ei saa siin sellest päris täpselt aru (turistina saad sa oma eurod rubledeks või peesodesk vahetada ja pärast tagasi) Aga suurfirmana sa ei saa oma vaba tahte järgi neid rublasid või peesosid vahetada milleks sa ise tahad. Siin ei mängi rahatrükk ega inflatsioon mingit rolli.

Mis rahatrükki puutub, ütleme et vene majandus on suurusjärgus 2trilionit dollarit aastas. See on rikkus mida nad loovad igal aastal juurde olemasolevale ja millel on reaalne rahaline väärtus. Kuna majandus on raha tagatis, siis keskpank peab kvartaalselt juurde "trükkima" samas vääringus raha loodud rikkusele. Muidu tuleb deflatsioon. Ei saa olla nii, et raha on sama palju, aga varasid tuleb kogu aeg juurde.

Nüüd on vene majandusstatistika (mis on sammuti usaldus küsimus) võimalus üks, et nad trükivad majanduse reaalkasvust kõvasti rohkem katteta raha millest nad vaikivad. Või võimalus kaks et nad trükivad oma statistika järgi, aga valetavad majanduskasvu.

[Jaanus2]

Kui teemasse, siis USA-le ei ole tõesti liigselt koormav majanduslikult Venemaa välja kurnata ja paika panna Ukrainat toetades. Iseasi muidugi, kas nad saavad aru, et see on USA huvides ja mitte lihtsalt heategevus. Seni - sõnades toetame, tegelikult ei toeta võimete kohaselt ja tulemuslikult. Meenutab itaalia streiki see toetamine.

[Rööt]

Trump viskab Pariisi kliimakokkuleppe prügikasti ja alustab nafta pumpamist.
See peaks korralik abi Ukrainale olema lõpuks.
20.04.2020 oli nafta miinuses (-37) ja kogu maailm hõõrus käsi kuidas venelane kannatas.

[Kapten Trumm]

Kui teemasse, siis USA-le ei ole tõesti liigselt koormav majanduslikult Venemaa välja kurnata ja paika panna Ukrainat toetades. Iseasi muidugi, kas nad saavad aru, et see on USA huvides ja mitte lihtsalt heategevus. Seni - sõnades toetame, tegelikult ei toeta võimete kohaselt ja tulemuslikult. Meenutab itaalia streiki see toetamine.

Ühe korra ju vatnike riik upakile lasti, seejuures NSVL majandus oli kaugelt toekam tänasest VF-i omast.
Ei olne nagu kuulda olnud, et USA-s oleks lemmikloomi sööma keegi pidanud.
Loomulikult on USA huvides oma peamine rivaal majanduslikult välja kurnata, et sel ei jätkuks enam jaksu mujal probleeme tekitada.
Hiina võtaks seda nähes kindlasti paar tooni tasemaks jne.

Meenutab itaalia streiki see toetamine.

Meenutab, kui geopoliitikat teevad küündimatud inimesed nagu Trump juunior jne.

[isonts]

Kui USA nafta hinna alla viib siis on see väga halb venemaale, aga selleks on vaja naftakartell enda poole saada, et ka nemad rohkem pumpaksid. Samas kas venelased ise oma naftat nagunii suure allahindlusega ei müü ja lisaks erinedes kartellist pumpavad ka rohkem?
India ostab mõnuga toornaftat soodsa hinnaga venemaalt. Ma ei usu, et nad sellest loobuvad. Pigem peaksid riigid üle vaatama sanktsioonid. Mina küll ei näe, et nafta hinna allatoomine vähendaks venemaa naftatulu ka tulevikus. Kas India saab siis Venemaalt naftat veelgi soodsama hinnaga?
Lisaks ulataks Trump nafta hinda alla viies abikäe hiina kiratsevale majandusele.

[Kapten Trumm]

Reaganil olla nafta hinna alla saamine õnnestunud saudide abiga, kes vahetuseks USA relvastuse vastu tõstsid tootmismahtu, mis viis nafa hinna langusesse ja NSVL majanduse koos sellega. Tähesõjad ja muu ulme oli psühholoogilise surve avaldamiseks, tegelist oli ajaloo suurima blufiga. Laseriga orbiidilt rakettide alla noppimine pole tänaseni töökindat rakendust saanud.

[Rööt]

Kui USA nafta hinna alla viib siis on see väga halb venemaale, aga selleks on vaja naftakartell enda poole saada, et ka nemad rohkem pumpaksid. Samas kas venelased ise oma naftat nagunii suure allahindlusega ei müü ja lisaks erinedes kartellist pumpavad ka rohkem?
India ostab mõnuga toornaftat soodsa hinnaga venemaalt. Ma ei usu, et nad sellest loobuvad. Pigem peaksid riigid üle vaatama sanktsioonid. Mina küll ei näe, et nafta hinna allatoomine vähendaks venemaa naftatulu ka tulevikus. Kas India saab siis Venemaalt naftat veelgi soodsama hinnaga?
Lisaks ulataks Trump nafta hinda alla viies abikäe hiina kiratsevale majandusele.

2020a olid covidi tõttu madal tarbimine ja Saudid + Venemaa pumpasid samas mahus edasi.
Hoidlad said täis ja hind kukkus miinusesse.
Mõnel juhul maksis tootja hinnale peale, et keegi kraami minema viiks.
Nafta tulu on 30-40% ru eelarvest + rubla kurss juurde mis on veel kehvemas seisus kui toona.
Korralikult põlesid reservfondid ehk ca 4-5 miljardit dollarit kuus puhtalt nafta hinna pärast ja kokku 3-4 kuuga ca 20 miljardit.
Nüüd ütles oma võidukõnes Trump, et neil on väga palju naftat

[kaugeltuuriv]

Venemaa ühel naftajuhil,nimelt Roznefti juhil Shetsinil on tekkinud imeline mõte kõik järgijäänud naftatootjad kokku liita üheks superüber tootjaks.Põhjendas ta seda võimalusega,et USA võib alustada hinnasõda ja koos on parem vastu hakata.Liitumise alla peaks tema idee järgi kuuluma ka ainus riiki jäänud eratootja ja Gazpromi tütar Gazprom Neft+ülejäänud.Netis on erinevaid kommentaare alates Milovist kuni Krutihhini välja.Milov pakkus tegelikuks põhjuseks seda,et seda pappi on meeletult väheseks jäänud,mida kantida ja oligarhide vahel on läinud lõõminguks.Shetsini idee kindlasti teistele oligarhidele ei meeldi ja on ette näha suuremat sorti telgitagust madinat.Kuna Shetsin pidi olema Putleri parim sõber ja eks-FSB kindral,siis võimalik,et me näeme jälle hooletult akende juures tolgendavaid ärijuhte või hapuks läinud mineraalvett joonud direktoreid.Vaevalt,et oligarhe puudutatakse aga selline sõnumite edastamine alluvate peal võib küll toimuda.Puhtalt minu arvamus.Krutihhin pakkus sama võimalust,pappi mida saata Lääne pankadesse hoiule,ei ole enam kühveldada ja kedagi peab eemale liigutama.Kuna peaorki summasid ei nullida ja enda oma ei tahaks käest lasta,siis tuleb konkurentide oma kuidagi endale saada.Krutihhin pakkus,et selline meganaftaettevõte ei sünni,küll aga tekitab parajalt pingeid,mis minu isiklikul arvamusel jällegi loob võimaluse ustest-akendest alla kukkuvatest ärijuhtidest.
Teine uudis seotud orkide maa rahandusministri kommentaariga teda intervueerinud noore naisajakirjaniku küsimusele tõusvatest taalahindadest.Sulianov teatass,et orkidemaa patrioodid ei peagi seda dollarit omama,nemad patriotismist peavad ainult ruublikut kasutama.See on pannud neti kihama võimaluse üle,et orkidemaa pangad võivad saada korralduse valuutahoiuste ümbervahetamiseks ruublikutekontodeks ja mis veel asja teeb pipraseks on see,et tekkinud kuulujuttude järgi tahtvat orkidemaa juhid kehtestada kaks kurssi taalale.Midagi sovieti ajast,kus ruublik ametlikult oli pea sama tugev,kui taal ning ülekandekurss ekspordiks,mis kujuneb välja turu ja keskpanga ruubliku toetuse kompromissina.Eraisikud saavad selle tsenaariumi korral jõhkralt tappa,sest neile sisuliselt jääb musta turu kurss.Miks sellised kuulujutud on tekkinud on see,et riik vajab tõusvas tempos taalasid,et kuidagi oma majandust püsti hoida,tuleb välja,et nende ruupiate ja jüäänidega pole suurt midagi vist teha ning nagu orkide riigile kohane,siis esimesena aetakse käsi kodanike taskutesse.Ilusad summad valuutahoiustel kindlasti on ahvatlus.Üks Vene opositsiooniline majandusanalüütik,kes elab Läänes arvas seda,et kuulujuttudel võib olla alust,võimalik,et seda on arutatud aga siiani pole vastu võetud,sest kardetakse pangajooksu algust koheselt ja vastu tuleks võtta terve meetmete pakett selle vastu.

[Kriku]

Anders Åslund:

Nabiullina praegused prioriteedid näivad olevat inflatsiooni kontrollimine, põgeneva kapitali piiramine, rubla stabiliseerimine ning SKP kasvu toetamine. SKP tõus peaks langema 2025. aastal praeguselt 3,6-lt protsendilt 0,5-1,5%-ni. Ent kuna ta pole suutnud inflatsiooni ohjes hoida, ootab teda ilmselt vallandamine. Hiljutisel BRICS-i tippkohtumisel Kaasanis lubas Putin endale Nabiullina arvel julma nalja heita, nii et too oli silmnähtavalt närvis.

Küsimus on nüüd selles, et kas Putin asendab Nabiulinna mõne alakvalifitseeritud lojaalse inimesega, kes toob intressimäärad alla ning lubab kapitalil vabamalt lahkuda, saates rubla vabalangusse. Kuna Venemaa majanduskriis on aga otsene Putini invasiooni ning järgnenud lääne majandussanktsioonide tulemus, on ainuke viis Venemaa majanduse stabiliseerimiseks sõja lõpetamine ning oma vägede Ukrainast välja tõmbamine.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120336034 ... vabalangus

[Jura]

Anders Åslund:

Küsimus on nüüd selles, et kas Putin asendab Nabiulinna mõne alakvalifitseeritud lojaalse inimesega, kes toob intressimäärad alla ning lubab kapitalil vabamalt lahkuda, saates rubla vabalangusse.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120336034 ... vabalangus

Artikli alguses on ka laused:

Viimastel nädalatel on ärijuhid kritiseerinud aga avalikult keskpanga kuberneri Elvira Nabiullinat, kes on olnud oma ametikohal aastast 2013. Väidetavalt soovis ta seejuures sõja algul, 2022. aastal tagasi astuda.

Mu arust vähemalt selles osas pole Åslund arvestanud Putini võimuvertikaali toimimist.
2022 muutus sõja tõttu majanduskeskkond ja Nabiullinal oli vaja avalikku gängipealik Putini poolse toe ülekordamist. Nii sealkandis see käib - Vremjas istuvad Putin ja Keegi koos, justkui arutavad midagi. Kellele vaja on antud signaalid, et sellele Keegile on antud kõik volitused Putini poolt edasi toimetada.

Milleks asendada lojaalne ja end palju kordi tõestanud Nabiullina, seda ma aru ei saa. Jah, Nabiullina kaudu on ka Putin surve all, aga oligarhidega toimetulekuks on olemas Hodorkovski pretsedent. Ju mõnel on mälu tuhmunud.

Ehk siis on 2 varianti
1. Nabiullina jääb. Mõni oligarh kukub aknast välja või saadetakse laagrisse kindaid õmblema, et teised avalikult ei mögiseks. Ohvri vara jagatakse teiste vahel laiali.
2. Nabiullina viiakse näiteks Šoigu lauanaabriks julgeolekunõukogus või saab näiteks keskpanga nõukogu vms. koha ning mingi käpik pannakse keskpanga tegevjuhiks.

Isiklikult panustan 1. variandi peale.

[kalvis]

Nabulina väljavahetamiseks võib olla mitu põhjust - peamine on siiski artiklis ära toodud - ta tõstis keskpanga intresse! Seda tehti inflatsiooni pidurdamiseks. Venemaa sõjatööstus ja muud riikikud firmad ei suudaks kõrgete intressidega raha laenates seda tagasi maksta ja ka muud tsiviilettevõtted samuti ning lähevad pankrotti. Putleril on vaja etteotsa külma käsutäitjat. Andetu käsutäitja kiirendaks Venemaa majanduse kokkukukkumist. Isegi Nabulina jätkamisel kukub Venemaa majandus kokku, rahatrükiga ei saa lõpmatuseni päästa mitte midagi. Küsimus on kokkukukkumise kiiruses. Mida kiiremini trükid - seda kiiremini jõutakse Weimari vabariigi hüperinflatsiooni. Siitpoolt vaadates oleks Nabulina väljavahetamine parem, sest loll aparatsik käivitab trükipressi (see töötab juba praegu suurtel pööretel) ja teeb loetud kuudega Weimarit.
Venemaa majandus jõuab varem või hiljem ikkagi sõjakommunismi - tehaste tööshoidmiseks on vaja sunnimeetmeid - nii era- kui riigifirmadele antakse käsk toota, sama ka seal töötavatele töölistele. Palgaks saad vaid väärtusetuid puurublasi.
Keskpanga juhil (Nabulinal) on üsna suur roll kuidas ilmvõimatu juhtumit edasi lükata. Kui sõduritle ja sõjatööstuskompleksi töötajatele palka ei maksa siis ühed ei sõdi ja teised ei tooda tanke. ainus motivaator on raha ja seda teebki keskpank rublasi juurde trükkides. Juurdetrükk vähendab raha väärtust, st, iga kuu kõige tähtsam valdkond nõuab rohkem raha, ehk vaja veelgi juurde raha trükkida. Võib ise arvata nüüd miks on segav faktor ehk Nabulina vaja teelt ära koristada. Kuid isegi kui Nabulina ei laseks raha trükkida siis majandusseadused toimivad ikka. Ilma rahatrükita lähevad pankrotti, lõpetavad töö. Just see grupp nõuabki Nabulina väljavahetamist. Tõenäoliselt vahetataksegi Nabulina välja ja rahatrükk saab tõelise hoo sisse. Elame-näeme.