EV energia ja julgeolek

[ostius]

Siis kui Eesti elektribörsiga liitus, oli opositsioon selle vastu ja parlamendis küsiti, et kuidas on välistatud Enroni kordumine. Koalitsioon mängis lolli ja ainult demagoogitses. Ometi on meil nüüd oma EU-Enron.

[Kilo Tango]

Siis kui Eesti elektribörsiga liitus, oli opositsioon selle vastu ja parlamendis küsiti, et kuidas on välistatud Enroni kordumine. Koalitsioon mängis lolli ja ainult demagoogitses. Ometi on meil nüüd oma EU-Enron.

Kas Eestil üldse oli mingi variant mitte liituda? AFAIK oli tegemist suht-koht sedalaadi olukorraga, kus see tundus ainus võimalik valik. Ka opositsioon ei näinud tookord sellist asjade käiku ette.

[parkija]

Börsiga liitumine / elektrituru avamine oli vist nagu üks eu ga liitumise tingimus , lätlased pidid suhkrupeedist suhkru tegemise lõpetama , kuna oli odavam kui eu s määratud .
Asi pole ometi elektribörsis , asi on selles et meil pole juhitavaid tootmisvõimsusi ja see mis on on surnuks maksustatud ja ikka selleks et kuskil seal kellelegi meeldida , kui meil oleks oma 1000 MW tuumajaam , mida meil pole ja ilmselt ka kunagi olema ei saa sest tuugeniomanikud on arvestanud maksumaksja rahaga , see pole aus turg , kus üks tootmisviis saab toetusi .

[Runkel]

Osade (energia)poliitikute instinkt on ikkagi - (elektri)börs on saatanast. Ja need pole tingimata majanduspoliitiliselt vasakul olevad, vastupidi.
Akf Kilo Tango arutlusega hästi nõus.
Aga börsi mõttekusest mõeldes võiks panna end elektri tootja positsiooni, kas ma saaks börsiväliselt paremini teenida, ja tarbija positsiooni, kas ma saan börsita odavamat hinda. Motiivid võivad olla ajaperioodis erinevad, energiafirmade ülesanne võib olla erinev kui tulu maksimeerimine (Soome näide).

[Kilo Tango]

Asi ei ole ju börsi mõttekuses. Elektri vabaturukaubandus on igati kiiduväärne. Asi (nagu ma ka kirjutasin) on selles, et praegune börsi hinnastamismudel annab tootjale väärastunud sisendi investeeringute ja turukäitumise juhtimiseks ja see toob kaasa moonutused, mis lõppkokkuvõttes toovad kaasa kallima hinna.

[Runkel]

Nord Pool on ju ka Põhjamaade elektribörs. Mis moodi too tuumajaamad eemal hoiab? Rootslased plaanivad juurde. Kas moonutus võib tähendada suuri lühiajalisi hinnakõikumisi? Kas Eesti tuumajaam vajaks püsivamalt kõrgemat hinnataset, et turul pakkumistega konkurentsis olla? Mis teha, tuulikud ja päikesepargid on juba kohal ja nende võimsust tuleb juurde, tuleb ka lühiajalist salvestust, Euroopa üks võimsam akupark. See ravib ka volatiilsust.

[parkija]

Soomlaste Olkiluoto müüb otse , ehk omanikud on tööstusettevõtted kes elektri ära ostavad , mingi osa läheb läbi börsi , vähemalt nii olen ma aru saanud .
Soomlased aastaid tagasi erastasid elektrivõrgu , seal oli mitmeid käike / liigutusi , nüüd ollakse olukorras kus võrguettevõte järjekindlalt tõstab võrgutasu ja riik ei saa midagi parata , võrguettevõtte väitel pole raha et elektrivõrku uuendada , pikk ja peen lugu .

[Runkel]

Soomlaste Olkiluoto müüb otse , ehk omanikud on tööstusettevõtted kes elektri ära ostavad , mingi osa läheb läbi börsi , vähemalt nii olen ma aru saanud .

Nii olen ka mina aru saanud. Kas Eesti mahud on sarnaseks kokkuleppeks väikesed, et ettevõtted paneksid seljad kokku ja teeks oma ühise "katlamaja", mille kulusid tuludega tasa hoida. Kas "turg" päästaks tuumajaama äriplaani - börsilt saaks siin hinnapiirkonnas rohkem teenida - tahaks loota.

[Kilo Tango]

Nord Pool on ju ka Põhjamaade elektribörs. Mis moodi too tuumajaamad eemal hoiab? Rootslased plaanivad juurde. Kas moonutus võib tähendada suuri lühiajalisi hinnakõikumisi? Kas Eesti tuumajaam vajaks püsivamalt kõrgemat hinnataset, et turul pakkumistega konkurentsis olla? Mis teha, tuulikud ja päikesepargid on juba kohal ja nende võimsust tuleb juurde, tuleb ka lühiajalist salvestust, Euroopa üks võimsam akupark. See ravib ka volatiilsust.

Ei ole öelnud, et börs otseselt tuumajaamd eemal hoiab. Küll aga tekitab see juhuenergia tootjatele motivatsiooni tuumajaamad eemal hoida. Kui see neil õnnestuma peaks.

Ja muid. Euroopa üks võimsamaid akupanku ravib lühiajalist volatilsust (ööpäeva lõikes). Mitte sesoonset.

[Walter2]

Kui elektribörs Eestis kunagi teemaks tuli, rääkisid kõrged võllid ajakirjanduses et see ei muuda lihtinimeste jaoks midagi - need saavad edasi odava fiks.hinnaga elektrit osta ning vaid turul ülejäänud elekter müüakse börsil maha. Kuhu me nüüd jõudnud oleme e. miks sellest enam ei räägita?
Googeldasin ja ei suutnud enam vastavaid teemasid leida...

[MadMan]

Kui elektribörs Eestis kunagi teemaks tuli, rääkisid kõrged võllid ajakirjanduses et see ei muuda lihtinimeste jaoks midagi - need saavad edasi odava fiks.hinnaga elektrit osta ning vaid turul ülejäänud elekter müüakse börsil maha. Kuhu me nüüd jõudnud oleme e. miks sellest enam ei räägita?
Googeldasin ja ei suutnud enam vastavaid teemasid leida...

Soovmõtlemisega majandust ei juhi, aga hirmsasti tahaks. See elektribörs on kõige harilikum räkit.
Nagu siin teemas juba varasemalt välja on toodud - elektribörs toimib võibolla 200 km raadiuses, aga mitte kaugemal. Tarbija - eelkõige tööstus - vajab stabiilsust ja mitte aasta lõikes vaid aastakümnete lõikes, sest tootmisliinide tasuvust ei arvuta keegi kuude või päevade lõikes nagu elektribörsil hindu manipuleeritakse.

[Taaniel Tina]

Asi (nagu ma ka kirjutasin) on selles, et praegune börsi hinnastamismudel annab tootjale väärastunud sisendi investeeringute ja turukäitumise juhtimiseks ja see toob kaasa moonutused, mis lõppkokkuvõttes toovad kaasa kallima hinna.

Ise olen mõelnud, et elektrihind börsil võiks kujuneda näiteks kaalutud keskmise meetodil, mitte kõige kallima pakkuja järgi.

Ja olen rääkinud ka varem, et Soomes on enamustes suurtes tööstuspiirkondades om elektrijaam, mille omanikeks on seal asuvad ettevõtted. Ostavad otse jaamast mõistliku ja stabiilse hinnaga, ja mis jääb üle, see läheb bürsile.

[Benjy]

Eks siis tuleb tootmiskalkulatsioonidesse sisse panna ka energiatootmine ja võibolla teisi huvilisi ka seltsi võtta, et see investeering võimalik oleks. Ei pea börsile müüma, kui ei ühenda energiatootmist võrku. Tootmise jaoks on kvaliteetne ja stabiilse hinnaga energiasisend väärtus omaette. Ja ei pea olema tingimata elekter, auruga saab väga palju ära teha. Keemiatööstuses vajalik sisend.

Saksamaa on hea näide, tootmine kolib euroopa mandrilt minema põhja ameerikasse just energiahindade pärast. Ja eks poliitiliselt on keskkond ka lihtsam, et tootmist ehitada. Kui saksamaal ei ole raha, siis EU-l ei ole raha.

[Kilo Tango]

Asi (nagu ma ka kirjutasin) on selles, et praegune börsi hinnastamismudel annab tootjale väärastunud sisendi investeeringute ja turukäitumise juhtimiseks ja see toob kaasa moonutused, mis lõppkokkuvõttes toovad kaasa kallima hinna.

Ise olen mõelnud, et elektrihind börsil võiks kujuneda näiteks kaalutud keskmise meetodil, mitte kõige kallima pakkuja järgi.

Ja olen rääkinud ka varem, et Soomes on enamustes suurtes tööstuspiirkondades om elektrijaam, mille omanikeks on seal asuvad ettevõtted. Ostavad otse jaamast mõistliku ja stabiilse hinnaga, ja mis jääb üle, see läheb bürsile.

Kaalutud keskmine kohe kindlasti ei tööta, kuna siis ei tule kallimad pakkujad üldse turule ja elektrivõrk kukub kokku. Börs peab töötama ikka nii, et kui keegi oma hinna pakub, siis sellega ka tehing toimub. Ja kui selle hinnaga ostjaid ei ole, siis tehingut ei toimu. Ehk siis peab töötama normaalne kauplemine nagu näiteks lennupiletite puhul, mitte inglise oksjon.

[Runkel]

Eks siis tuleb tootmiskalkulatsioonidesse sisse panna ka energiatootmine ja võibolla teisi huvilisi ka seltsi võtta, et see investeering võimalik oleks.

Täpselt nii. Nendel energiaplaaniga liitunutel tuleb oma põhitegevuse capex'ile rehkendada ka oma energiafirma capex'it ja muid kulusid. Eeltingimus saab olla energiamahukas tööstus, muidu on lihtsalt huvitav kulueelarvestus.