Donald Trump JÄLLE president

[Erureamees]

See on vana asi, et ajakirjanikel ja väljaannetel on oma poliitilised sümpaatiad. Ja võivadki olla. Lausa peaksidki olema. Aga see peaks välja tulema analüüsides ja arvamuslugudes, mitte aga uudisvoos ja reportaažides. Kui faktidega hakatakse žonleerima ja neid valikuliselt esitama on asi halb ja ongi Pravda valmis.

[Runkel]

Tulsi Gabbard luureorganisatsioonide juhiks (DNI). Hull lugu.
https://www.reuters.com/world/us/trump- ... 024-11-13/

[Poti soldat]

Eesti meedia omakorda võimendas ainult demokraatide seisukohti ja ainult "Aktuaalset kaamerat" vaadates või Postimeest-Delfit lugedes ei saanudki mingit kahtlust olla et Harrise võit on ainult vormistamise küsimus.

"Vormistamise küsimus"? Kus vanahalb selliseid uudiseid nägi? Mina mäletan küll et üldine uudisfoon viimastel valimiseelsetel nädalatel viitas tasavägisele seisule kus kõik variandid võimalikud.

[Peeter]

Enne neid presidendivalimisi jäi silma et Peeter Koppel (majandusanalüütik jne) oli ühe artikli kirjutanud kus ta ennustas võitu Trumpile. Põhjenduseks et aktsiaturud panustavad Trumpi võidule. Täiesti loogiline selgitus oli ka juures - et need inimesed riskivad oma rahaga ja asi on tõsine. Need pole mingid meediamajad , reitinguagentuurid või muud suunamudijad kes lihtsalt mula ajavad ja pärast ahastuses käsi ringutavad et kuidas see nüüd nii võis minna ja kes küll oleks osanud ette arvata.

28. augustil kirjutasin sellise postituse: viewtopic.php?p=856447#p856447
...aga kui vaatasin täna [1. augustil] Polymarketit, siis nägin sealt, et Trumpi võidu peale on panustatud peaaegu pool miljardit dollarit ehk 55% ennustab tema võitu, samas kui Harrist ennustab võitjaks 43%. Lihtne on suuri sõnu teha ja midagi arvata, aga kui sa paned oma sõnadele raha taha, on see info minu jaoks palju suurema väärtusega.


P.S. Sealt võiks kohe järjest lugeda mida siis, ja tollest ajast alates sellesse teemasse keegi kirjutanud on. Ainult kaks kuukest ongi möödas neist kirjatöödest...

[RandomGuy]

See kaitseministri kandidaat on huvitav kuju, suur Iisraeli toetaja aga keha katavad Deus Vult ja Jeruusalemma risti tatoveeringud.

Ma eriline USA pollitika asjatundja ei ole, aga DNI(Tulsi Gabbard) ja Attorney General(Matt Gaetz) ametipostid vast ei oma otseselt väga suurt mõjuvõimu välispoliitika kujundamisel?

[vanahalb]

Eesti meedia omakorda võimendas ainult demokraatide seisukohti ja ainult "Aktuaalset kaamerat" vaadates või Postimeest-Delfit lugedes ei saanudki mingit kahtlust olla et Harrise võit on ainult vormistamise küsimus.

"Vormistamise küsimus"? Kus vanahalb selliseid uudiseid nägi? Mina mäletan küll et üldine uudisfoon viimastel valimiseelsetel nädalatel viitas tasavägisele seisule kus kõik variandid võimalikud.

No "suunamudijate" jutust võtsin sellise eelduse. Loomulikult niipalju kui ma seda jälgisin. Sellised toonid jäid silma et valimisdebatt oli tasavägine kuid Harris võitis. Kaalukeeleosariikides on asi eriti pingeline aga Harris 0,7 protsendipunktiga peal. EKRE tegi Trumpile toetusavalduse. Ja muud taolist mis mu meelest on klassikaline propaganda või tausta loomine.

Või millega Poti soldat seletab matusemeeleolu mis neid ringkondi pärast valimisi tabas?

[nukkel]

https://en.m.wikipedia.org/wiki/Pete_Hegseth
Vahet pole mis tatoos mehel on. Parem vaataks mis mees teind on.

[Kriku]

https://en.m.wikipedia.org/wiki/Pete_Hegseth
Vahet pole mis tatoos mehel on. Parem vaataks mis mees teind on.

Tubli nooremohvitser, aga mille järgi kaitseministriks kvalifitseerub, ei oska öelda.

Tulsi Gabbard luureorganisatsioonide juhiks (DNI). Hull lugu.
https://www.reuters.com/world/us/trump- ... 024-11-13/

See on muidugi anekdoot, siit foorumist leiaks kindlasti mõne pädevama kandidaadi .

[Kriku]

Tõsiselt rääkides peegeldab valik mitte isolatsionismitaotlust, vaid fookuse nihkumist Hiina poole, mis toimus juba Obama ajal. See on ka loogiline ning põhjendatud - kui selle käigus saadaks aru, et enne Hiinaga sõdimist tasuks Venemaast toss välja lasta, olekski kõik korras.

EPL samal teemal: https://www.delfi.ee/artikkel/120336304 ... enam-mitte

Venemaa-teema tuleks kuidagi kokku pakkida, et saaks tegeleda Hiinaga, arvatakse Ameerikas taas. Selles kohas oleme juba olnud, just sel põhjusel soovis president Joe Biden peagi pärast ametisse astumist Venemaa juhi Vladimir Putiniga Genfis kohtuda. Saanud 2021. aasta hiliskevadel aru, kus lasuvad Ühendriikide tegelikud prioriteedid, andis Putin käsu hakata Ukraina vallutamist ette valmistama.

„Järgmine president peaks tegutsema kiiresti, et viia konfliktid Ukrainas ja Lähis-Idas lõpuni, et saaks panna strateegilise fookuse sinna, kus selle koht: astumaks vastu palju suuremale Hiina ohule,“ kirjutasid Pentagoni taustaga mõttekodalane Matthew Kroenig ja Floridast valitud kongressman Mike Waltz Economistis kolm päeva enne USA valimisi. Viimane neist saab endale Washingtoni mõjukaima ameti välis- ja julgeolekupoliitikas peale presidendi enda ehk asub Donald Trumpi rahvusliku julgeoleku nõunikuks. „Ameerika laskemoona- ja kaitsetööstus läheb Ukraina abistamiseks, selle asemel, et olla heidutuseks Hiina agressiooni vastu Vaikse ookeani piirkonnas,“ kirjutasid nad.

Waltz ja tema kaasautor räägivad Ukrainas toimuvas sõjast aga kõike muud kui putinismimaigulise pilgu läbi, erinevalt mõnedest Trumpi liitlastest. Vastupidi, nad kiruvad Bideni administratsiooni argust ja võimetust sõda tervikuna ära hoida. Samuti olevat Bideni administratsioon liiga otsustamatu Lähis-Ida konflikti suhtes – siingi on nende peamine mure see, et sealse vindumise tõttu kulub jällegi Ameerika relvastust, moona ja muud ressurssi, mis tuleks kohe Hiina vastu suunata.

Peale fookuse nihkumise mängib rolli ka lihtlabane karjerism:

Järjepidevalt kindlameelsete Putini-vastaste seisukohtadega esinenud Rubio vedas senatis eest Venemaa sanktsioneerimist. „Kas Vladimir Putin on sõjakurjategija?“ küsis Marco Rubio Rex Tillersonilt, kes oli Trumpi esimese ametiaja esimese riigisekretärikandidaadina 2017. aastal senati väliskomisjoni ette kuulamisele tulnud. „Ma ei kasutaks sellist mõistet,“ vastas Tillerson. Rubio arvestas sellise reaktsiooniga ning tal oli vastus valmis. „Las ma kirjeldan teile olukorda Aleppos…“ alustas senaator vastamist. Ta kirjeldas Putini veretööd Süürias, aga ka Tšetšeenias 1999. aastal, mil Putin oli veel peaminister. Ta mainis Moskva korteripommitamisi ja andis mõista, et need võisid olla FSB kätetöö Groznõi pommitamiseks ettekäände saamise ja Putini populaarsuse tõstmise nimel. Trumpi peatne välisminister sai kõva peapesu, sest nägi Putinit läbi roosade prillide. Marco Rubio jutt on selline, mis paneb eestlase südame laulma.


„Ma arvan, et ukrainlased on olnud Venemaale vastuseismisel väga vaprad ja tugevad, aga me rahastame praegu patiseisus sõda. See peab leidma oma lõpu,“ ütles seesama Rubio loetud tunnid pärast Donald Trumpi teist valimisvõitu. Tema kuvand eesrindliku Putini-vastasena hakkas murenema juba varem, kui ta hääletas vastu Ukrainale sõjalise abi andmisele. Põhjenduseks oli sisepoliitiline asjaolu: nimelt soovisid paljud vabariiklased, et üheskoos Ukraina abiga rahastataks ka võitlust illegaalse immigratsiooniga. Aga ta oli üks vaid 15 vabariiklasest senaatorist, kes sellise otsuse selliselt põhjendades tegi, nende seas ka USA asepresidendiks valitud JD Vance. Rubio pole enam seesama, mis varem, tunnistas mõttekodalane Stephen Wertheim Fox Newsiga vesteldes. „Rubio saab aru, et USA-l on ressursipuudus ning et üha konkurentsitihedamas maailmas on vaja strateegilisi prioriteete seada,“ rääkis Wertheim. On ka lihtsam põhjendus: suvel ka Trumpi asepresidendikandidaadiks kaalutud Rubio kohandatud hoiak oli prooviesinemine, eesmärgiks seesama amet, mida temaga viimastel päevadel väga palju seostatud on.

Trumpi lähikonnas on juba alanud võidujooks järgmise vabariiklaste presidendikandidaadi nominatsioonile ning vaevalt oleks see saavutatav Trumpi soosinguta. See on aga teatavasti väga ebakindel ressurss, nii et mingit hälbimist "peajoonest" on tulevikus vaevalt oodata. Kõige olulisem on lojaalsus.

Trumpi valikud näitavad, et välispoliitikas on tema jaoks selgelt tähtsaim teema Hiina, auväärse hõbemedali saab Lähis-Ida. Iisraeli suursaadik Mike Huckabee ja Lähis-Ida eriesindaja Steven Witkoff on juba välja hõigatud, teiste regioonide sellised tegelased veel mitte. Ka pronks ei lähe Ukrainale-Venemaale-Euroopale, vaid hoopis Mehhikole. Lisaks Rubiole on ka Esindajatekoja liikmed Mike Waltz ja Elise Stefanik hääletanud tänavu Ukraina-abile vastu, põhjendades samamoodi, nagu Rubio – kuni raha ei lähe piiri paikamiseks, ei saa seda minna ka Ukrainale. Vabariiklastest Ukraina toetajaid esindav ühendus Republicans for Ukraine annab kongressmanidele hindeid, mis peaks näitama, kui Ukraina-meelsed nad on. Waltzi ja Stefaniki hinne on paraku D ehk meie mõistes kaks.

[Kriku]

Yale'i ülikooli filosoofiaprofessor Stanley:

2300 aastat, vähemalt Platoni „Riigi“ ilmumisest saadik, on filosoofid teadnud, kuidas võidavad demagoogid ja võimule pürgivad türannid demokraatlikke valimisi. Protsess on sirgjooneline ja me just nägime, kuidas see toimib.

Demokraatias on igaühel vabadus kandideerida mõnda ametisse. Nende seas ka inimestel, kes on täiesti sobimatud juhtima valitsuse institutsioone. Üks äraandev joon sobimatusest on valmisolek valetada täies rahus, eriti pakkudes end välja kaitsjana inimeste eeldatavate sise- ja välisvaenlaste vastu. Platon leidis, et tavalisi inimesi on nende emotsioonide kaudu lihtne kontrollida ja seega on nad sellistele sõnumitele vastuvõtlikud. See väide moodustab demokraatliku poliitilise filosoofia tõelise alustala (olen sellest pikemalt kirjutanud siin: https://press.princeton.edu/books/paper ... anda-works ).

Filosoofid on kogu aeg teadnud, et niisugust poliitikat ei pea tingimata saatma edu. Nagu Jean-Jacques Rousseau väitis, on demokraatia kõige haavatavam siis, kui ebavõrdsus on ühiskonnas juurdunud ja muutunud liiga silmanähtavaks. Sügavad sotsiaalsed ja majanduslikud ebakõlad loovad tingimused, kus demagoogid saavad inimeste vastuseisu ära kasutada ning demokraatia viimaks kukubki just nii, nagu Platon seda kirjeldas. Rousseau jõudis seega järeldusele, et demokraatia vajab laiapõhjalist võrdsust. Üksnes siis pole võimalik inimeste vastumeelsust nii kergesti enda kasuks pöörata.

Oma töös olen proovinud kirjeldada detailideni välja, miks ja kuidas inimesed, kes tunnevad end materiaalselt või sotsiaalselt kõrvale jäetuna, on valmis võtma omaks kahjulikke hoiakuid: rassismi, homofoobiat, misogüüniat, etnilist rahvuslust ja religioosset fanatismi. Kõiki neid asju, millega nad suurema võrdsuse korral ei lepiks.

Just selliseid materiaalseid terve ja stabiilse demokraatia tingimusi praegu USA-s pole. Kui üldse, siis määratleb Ameerika Ühendriike tohutu varanduslik ebavõrdsus. See õõnestab sotsiaalset sidusust ja toidab vastumeelsust. Kui 2300 aastat demokraatlikku poliitilist filosoofiat on kinnitanud, et sellistel tingimustel pole demokraatia kestlik, ei tohiks 2024. aasta valimistulemused ju kedagi üllatada.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120336212 ... artei-riik

See on muidugi jätkuvalt hea küsimus, kas majandussuhted on baas ja kõik muu pealisehitis, nagu marxistid väidavad, või siiski võib ka majanduslikult hästi toime tulevatel inimestel millestki nii vastik hakata, et nende käitumine hakkab sarnanema kõrvalejäetutele.

[Kriku]

Mõistetavalt on õiguskaitseorganid Trumpi jaoks ebameeldiv nähtus ja siit tuleneb ka justiitsimistri valik:

USA presidendiks naasev Donald Trump tekitas eile hilisõhtul tõelise poliitilise tormi, kui teatas kavatsusest nimetada järgmiseks USA justiitsministriks Florida kongresmen Matt Gaetz. Vabariiklastest senaatorid reageerisid teatele hämmingu ja murega ning mitmed neist väljendasid kahtlust, kas mehel õnnestub senati heakskiit pälvida.

42-aastane Gaetz on olnud üks Trumpi tulihingelisemaid kaitsjaid Kapitooliumil ning on järjepidevalt kasutanud oma positsiooni esindajatekoja õiguskomitees justiitsministeeriumi ametnike motiivide kahtluse alla seadmiseks ja nn sügavriigi vastu võitlemiseks. Ta on tuntud oma kompromissitu retoorika ning vastuoluliste ja radikaalsete väljaütlemiste poolest.

Trump teatas oma valikust sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social, öeldes, et Gaetzi üks peamisi ülesandeid saab olema „süsteemse korruptsiooni väljajuurimine justiitsministeeriumist ja ministeeriumi tagasitoomine selle tegeliku missiooni juurde – võitlema kuritegevusega.“

Äsja viiendat korda rahvaesindajaks valitud Gaetz on ühtlasi kongressi eetikakomitee uurimise all. Süüdistused tema vastu hõlmavad seksuaalset väärkäitumist, ebaseaduslikku narkootikumide tarvitamist, sobimatute piltide või videote jagamist kongressi saalis, kampaaniarahade isiklikuks otstarbeks kasutamist ning lubamatute kingituste vastuvõtmist. Justiitsministeerium uuris Gaetzi varem ka laste seksuaalse ärakasutamisega seotud inimkaubanduse asjus, ent otsustas süüdistust siiski mitte esitada, kirjutavad ajalehed Wall Street Journal, New York Times ja Washington Post. Mitmed kongressi liikmed on juba nõudnud, et eetikakomitee avaldaks viivitamatult oma uurimise tulemused, kuna juhul kui Gaetz peaks ametikoha vastu võtma ja kongressist lahkuma, uurimine lõpetataks.

Alabama vabariiklasest senaator Tommy Tuberville aga hoiatas erakonnakaaslasi poliitiliste tagajärgede eest, kui nad kavatsevad Trumpi kandidaatidele, sealhulgas Gaetzile vastu seista. „Hääletage president Trumpiga kooskõlas,“ ütles Tuberville saates Fox Business. „See on viimane võimalus meie riik päästa ja kui te tahate seda takistada, siis olgu peale, sellisel juhul üritame ka teid senatist välja süüa.“

Tulevane asepresident JD Vance on korduvalt rõhutanud, et justiitsministri amet on Trumpi teises administratsioonis tähtsuselt teine positsioon. Ta on lubanud koos Trumpiga „lüüa platsi puhtaks“ FBI-s ja justiitsministeeriumis ning vallandada inimesed, kes vastutasid Trumpi esimese tagandamismenetluse eest.

Vastuolulise Gaetzi kinnitamisprotsess tõotab tulla üks viimaste aastate pingelisemaid, kus küsimuse all on vabariiklaste üksmeel ja valmisolek seista vastu Trumpi radikaalsematele valikutele.

https://www.delfi.ee/artikkel/120336353 ... att-gaetzi

[ekacariya]

Yale'i ülikooli filosoofiaprofessor Stanley:

2300 aastat, vähemalt Platoni „Riigi“ ilmumisest saadik, on filosoofid teadnud, kuidas võidavad demagoogid ja võimule pürgivad türannid demokraatlikke valimisi. Protsess on sirgjooneline ja me just nägime, kuidas see toimib.

Demokraatias on igaühel vabadus kandideerida mõnda ametisse. Nende seas ka inimestel, kes on täiesti sobimatud juhtima valitsuse institutsioone. Üks äraandev joon sobimatusest on valmisolek valetada täies rahus, eriti pakkudes end välja kaitsjana inimeste eeldatavate sise- ja välisvaenlaste vastu. Platon leidis, et tavalisi inimesi on nende emotsioonide kaudu lihtne kontrollida ja seega on nad sellistele sõnumitele vastuvõtlikud. See väide moodustab demokraatliku poliitilise filosoofia tõelise alustala (olen sellest pikemalt kirjutanud siin: https://press.princeton.edu/books/paper ... anda-works ).

Filosoofid on kogu aeg teadnud, et niisugust poliitikat ei pea tingimata saatma edu. Nagu Jean-Jacques Rousseau väitis, on demokraatia kõige haavatavam siis, kui ebavõrdsus on ühiskonnas juurdunud ja muutunud liiga silmanähtavaks. Sügavad sotsiaalsed ja majanduslikud ebakõlad loovad tingimused, kus demagoogid saavad inimeste vastuseisu ära kasutada ning demokraatia viimaks kukubki just nii, nagu Platon seda kirjeldas. Rousseau jõudis seega järeldusele, et demokraatia vajab laiapõhjalist võrdsust. Üksnes siis pole võimalik inimeste vastumeelsust nii kergesti enda kasuks pöörata.

Oma töös olen proovinud kirjeldada detailideni välja, miks ja kuidas inimesed, kes tunnevad end materiaalselt või sotsiaalselt kõrvale jäetuna, on valmis võtma omaks kahjulikke hoiakuid: rassismi, homofoobiat, misogüüniat, etnilist rahvuslust ja religioosset fanatismi. Kõiki neid asju, millega nad suurema võrdsuse korral ei lepiks.

Just selliseid materiaalseid terve ja stabiilse demokraatia tingimusi praegu USA-s pole. Kui üldse, siis määratleb Ameerika Ühendriike tohutu varanduslik ebavõrdsus. See õõnestab sotsiaalset sidusust ja toidab vastumeelsust. Kui 2300 aastat demokraatlikku poliitilist filosoofiat on kinnitanud, et sellistel tingimustel pole demokraatia kestlik, ei tohiks 2024. aasta valimistulemused ju kedagi üllatada.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120336212 ... artei-riik

See on muidugi jätkuvalt hea küsimus, kas majandussuhted on baas ja kõik muu pealisehitis, nagu marxistid väidavad, või siiski võib ka majanduslikult hästi toime tulevatel inimestel millestki nii vastik hakata, et nende käitumine hakkab sarnanema kõrvalejäetutele.

Üsna tüüpiline vasakpoolne tekst. Aga mind üllatab et peale kommunistlike süsteemide kokkuvarisemist pole vasakpoolsed ikka aru saanud et mingit võrdsust pole maailmas ja inimestes kunagi olnud ega saa ka kunagi olema.Iga kord seda vägisi luua püüdes lõppeb asi mingi uue vägivaldse totalistliku režiimiga.

[Kriku]

Aga mind üllatab et peale kommunistlike süsteemide kokkuvarisemist pole vasakpoolsed ikka aru saanud et mingit võrdsust pole maailmas ja inimestes kunagi olnud ega saa ka kunagi olema.

Autor ei väidagi, et oleks.

[JimLaheyUnlimited]

https://www.err.ee/1609520957/trump-nim ... ndidaadiks

Trump nimetas riiklikuks luureülemaks Tulsi Gabbardi

Trump nimetas riikliku luureülema kandidaadiks endise demokraadist kongresmeni Tulsi Gabbardi. Gabbard hakkab juhtima USA luureteenistuste tööd koordineerivat Riikliku Luuredirektori Bürood (DNI).

putini meelse idioodi palkamine luureülemaks tundub rumal...aga mida muud siit oligi loota. Tööd saavad kõik kes Donaldit piisavalt kiitnud ette, takka ja kõrvale. Kvalifikatsioon ametisse pole absoluutselt oluline - oluline on teha kõike seda mida Donald tahab ja temaga igas asjas nõustuda.

[Jaanus2]

See kaitseministri kandidaat on huvitav kuju, suur Iisraeli toetaja aga keha katavad Deus Vult ja Jeruusalemma risti tatoveeringud.

Siin vastuolu ei ole tegelikult. USA Trumpi sõpradest tõsikristlased on valdavalt suured Iisraeli sõbrad, hoolimata sellest, et juudid Jeesuse (kes küll ka juut oli) ära tappa lasksid. Iisraeli toetajad on nad seelpärast, et loevad Piiblit ja seal Johannese ilmutusraamatus on kirjas, et enne Jeesuse tulekut ja igavese rahuriigi saabumist peab sealkandis toimuma veel suur viimsepäevalahing. Nad püüavad teha kõik, et see kiiremini aset leiaks. Selleks tuleb kõigiti Iisraeli toetada, et see araablasi ja moslemeid peedistaks nii nagu saab. Sest siis saab ehk lõpuks soovitud viimsepäevalahingu ehk kätte, ja mida pinevam sealkandis, seda parem. Juutide sõbrad nad ei pruugi ollagi seejuures, ristisõdijad ka ei olnud, tapsid juudid maha Jeruusalemmas.