Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Kunksmoor]

Ukraina isand Roman Tsõmbaljuk "korjas" üles 2022. aastast pärineva;
https://www.youtube.com/watch?v=isqA9jFzqwg
Vt ca 3 minutit Igor Korotich'it, kuidas Balti "kutsikatest" lahti saada.

[lootsik]

Üsnagi provotseeriv pealkiri Ukraina meedias:

Эстония готова ударить первой по РФ в случае подготовки Путина к войне с НАТО
Kui Putin valmistub sõjaks Nato vastu, siis Eesti on valmis andma löögi esimesena.

https://www.dialog.ua/war/301872_1726772923

[Kriku]

Tund enne õppuse algust andis prantslaste ülem major David Durand Maalehele olukorrast ülevaate.

„Meie üksuste ülesanne on maabuda [Sõrve] poolsaarel, liikuda 3-4meheliste diversioonigruppidena varjatult vastase strateegiliste objektideni, hõivata need, mineerida ja hävitada. On veel rahuaeg, kuid kergjalaväe kompanii ülesanne on valmistada ette soodne pinnas järgmisteks sammudeks olgu siis põhivägede maabumine või kehtiva korra muutmine,“ seletas ohvitser, kelle rolliks oli õppust koordineerida Saaremaa kaitseliitlastega ja oma üksustega ning hoida silma peal suurel pildil.

„Oleme õppustel Kaitseliidu väikeüksuste taktikat näinud, kuid meie jaoks on see uus ning soovisime seda ise rakendada. Tahtsime saada ka kogemust, kus üksus tegutseb tsiviilkeskkonnas väikeste gruppidena keskendudes mitte võitlusele konvensionaalse vastasega, vaid valitud objektidele sihitud löökidele. See on täiesti kastist välja mõtlemisega õppus,“ rääkis major Durand õhinaga. Major täpsustas, et sihtmärkideks on mitmed sidemastid, radarid ja kaitseotstarbelised militaarobjektid. Nädal enne õppust käisid erariietes „turistid“ Sõrves maastikuluurel ja pildistasid rünnakuks valitud objektid põhjalikult üles, et varustada diversandid võimalikult põhjaliku infoga. „Kaitseliitlastel ja kohalikel politseinikel on õigus meid takistada ja meie võime neil käed raudu panna aga ilmselt oleme siis kohe ka avastatud ja vahel,“ möönis ülem. Ohvitseri kirjeldus andis mõista, et stsenaarium sarnanes paljuski sellele, mida venelased tegid Ukrainasse tungides aga ka ukrainlased hiljuti Venemaale Kurski oblastisse sisenedes.

Major täpsustas, et nende kergjalaväelased on väljaõppelt ja tegutsemiselt nagu ameeriklastel merejalaväelased: „Kompaniis on kolm rühma käsitulirelvadega sõdureid kergetel soomusmasinatel, rühm pioneere, mõned tulejuhid.“

Pühapäeval selgitas major Durand eelmisel päeval vastu võetud otsust õppus enne plaanitud aega lõpetada: „Liiga riskantne oli saata 130 meest öösel hiilima läbi metsa, kus jahimehed on samal ajal kuul rauas varitsemas. Mõtle, kui mõni jahimees peab põõsas sahistavat sõdurit hirveks ja tulistab? Parem oli sellist olukorda vältida. Pealegi oli õppuse põhiline ülesanne leida j hävitada vlitud objektid täidetud.“ Kohalikel jahimeestel oli hirvejahis jahituristid Kesk-Euroopast. Kuigi neljapäeval oli jahimeestega kokkulepe, et jahiga ei alustata enne, kui sõdurid on alast läbi liikunud, oli metsas siiski kuulda laske. See muutis Prantsuse majori jahimeeste suhtes umbusklikuks.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12032 ... pegranaate

[kaur3]

Tund enne õppuse algust andis prantslaste ülem major David Durand Maalehele olukorrast ülevaate.

„Oleme õppustel Kaitseliidu väikeüksuste taktikat näinud, kuid meie jaoks on see uus ning soovisime seda ise rakendada. Tahtsime saada ka kogemust, kus üksus tegutseb tsiviilkeskkonnas väikeste gruppidena keskendudes mitte võitlusele konvensionaalse vastasega, vaid valitud objektidele sihitud löökidele. See on täiesti kastist välja mõtlemisega õppus,“ rääkis major Durand õhinaga.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12032 ... pegranaate

Maalehe lugejatele üks kastist väljas Prantsuse üksus.

[Lemet]

MEELIS OIDSALU ⟩ Ärme lükka oma kaitseedu kalevi alla

Nullindatel Eesti kaitsepoliitikutele omaseks saanud ähmane loosunglikkus enam ei toimi.
Lisaks sisulisele tööle Balti kaitse tugevdamisel tuleb tööd teha ka tulemuste tutvustamisega.
Leedu näitab kaitsetööstuse arendamise ja liitlasvägede osas põhjanaabritele kandu.
Eestis on mõned vanema põlve kaitsepoliitikud pühendunud riigikaitse probleemide sisulise avaliku arutelu summutamisele ning üritanud naasta nullindatel neile harjumuspäraseks saanud ähmase loosunglikkuse aega. Selle asemel võiksime hoopis välisinvestoritele ja liitlastele faktipõhiselt ja julgemalt rääkida sellest, kui tugevaks on Balti regiooni kaitse saamas tänu viimastel aastatel tehtud otsustele, leiab toimetaja Meelis Oidsalu.

Usutlesin mõni aeg tagasi üht Eesti ettevõtjat, kes ütles, et Eesti riik teeb küll pingutusi oma julgeoleku tugevdamiseks, aga välismaal ei saa keegi eriti aru, et teemaga tõsiselt tegeldakse. Ta tõi näiteks teisi agressiivses naabruskonnas majanduslikku edu nautivaid riike nagu Soome, Lõuna-Korea ja Iisrael, kes on suutnud üles ehitada tugeva riigi kuvandi.

Nende riikide kohta ei räägita seda, kuidas neid kohe-kohe rünnatakse, vaid et nad on kindlad oma kaitstuses ja päriselt valmis ohte tõrjuma. «Mida rohkem tööd tehakse nii sisu kui ka turundusega, seda parem,» ütleb ettevõtja.

Balti riigid on ingliskeelses inforuumis pigem esindatud alarmeerivate avaldustega. Tänases Fookuse põhiloos jutustab mõttekoja FPRI teadur Justina Budginaite-Froehly faktipõhise Balti kaitse eduloo, mis – eriti arvestades, et tema ülevaade puudutab vaid kaht kümnendit – on väga muljet avaldav. Euroopal pole ette näidata ühtki teist regiooni, mis oleks läbi teinud nii kiire ja positiivse julgeolekualase muutuse kui Balti riigid pärast NATOga liitumist.

Uues julgeolekureaalsuses pole võimalik kaitseprobleeme kalevi alla lükata, vähemalt mitte nii, nagu seda riigikogu riigikaitsekomisjon üritas teha kaitseväe laskemoonavajadustega. Sisulise katteta kollektiivkaitseloosungid, mis Balti riikide enda kaitsevõime arengus mõnes mõttes kaduma läinud kümnendil – nullindatel – ka Eestis töötasid, enam ei toimi.

Senine NATO-liikmesuse kogemus on Balti riikidele õpetanud, et alliansis on mingiteks otsusteks oma väga lühikesed ajaloolised võimalusteaknad. Kui need võimalused kasutamata jätta, võib uut ootama jäädagi. Pärast Krimmi okupatsiooni suudeti liitlasi veenda NATO vägede eelpaigutamiseks Baltikumi.

NATO õhuturbemissiooni üksuse Eestisse saamiseks tuli Tallinnal kuus aastat veenmistööd teha. Alles Kaja Kallase 2022. aasta suve skandaalse avaldusega NATO Balti kaitseplaanide puuduste kohta lõppes loosunglikkuse aeg Balti kollektiivkaitses. NATO eelpaigutatud vägesid tugevdati.

Leedu on lisaks riiki meelitanud Saksamaa brigaadi ning asutanud sakslastega ühisettevõtte tankide ja soomukite hooldamiseks. Kohe alustab Rheinmetall seal ka moonatehase ehitamist.

Kuigi liitlaste tugevduste logistikaga peavad ka Balti riigid veel tugevalt tööd tegema, on kõigis kolmes riigis väga jõuliselt edasi liigutud harjutusalade laiendamisega. Koos Poolaga kindlustatakse ühiselt idapiiri ja koos üritatakse ka sellele projektile välisrahastust saada. Kõiki arenguid, mis meie kaitstust oluliselt tõstavad, siin loetleda ei jõuagi.

Balti riikide õigeaegsed alarmeerivad sõnumid meie kaitsehoiaku hapruse kohta on olnud viljakad, viinud vajalike muutusteni. Aga sääraste nootide tasakaalustamiseks on vaja, et ka riigi esindajad faktipõhiselt – harjumuspäraseid ähmaseid kindlustandvaid loosungeid vältides – räägiks Balti piirkonna peadpööritavast arengust Euroopa julgeolekut tugevdavaks regiooniks. Seda on vaja ühtviisi selleks, et välisinvestorid ei pipardaks, et kaitsekulu tõstmisel seanahka vedavad liitlased end kehvasti tunneks ning et ka kohalike elanike eneseusk turgutuse leiaks.

[ruger]

NATO tuumaõppus Euroopas

NATO announces nuclear exercises in Europe

On October 14, NATO will begin its annual exercise to defend the alliance's territory with nuclear weapons. More than 60 aircraft will take part in the Steadfast Noon exercise, the organization's Secretary General Mark Rutte announced. The maneuvers will take place in the airspace of the UK, Belgium and the Netherlands.

“In an unstable world, it is essential that we test and strengthen our defenses so that adversaries know that NATO is ready and able to respond to any threat,” Rutte explained.

NATO emphasizes that the Steadfast Noon exercises are not a reaction to Russia's war of aggression against Ukraine, dpa clarifies.

https://x.com/nexta_tv/status/1844389565282275655

[exsoldat]

kuidas oleks kogu see x.com-i copy-paste emakeeles. Vanem põlvkond ei valda nii
hästi ingise keelt, et aina x.com-ist tehtud kopeeringuid lugeda.

[Kilo Tango]

kuidas oleks kogu see x.com-i copy-paste emakeeles. Vanem põlvkond ei valda nii
hästi ingise keelt, et aina x.com-ist tehtud kopeeringuid lugeda.

Kui ei oska keelt, siis kasutab Google Translate vms. tõlketeenust. Tegin seda seekord üldsuse hüvanguks (kusjuures puhas copy/paste - ainsamatki silpi pole käsitsi korrigeerinud):

NATO kuulutab välja tuumaõppused Euroopas

14. oktoobril alustab NATO iga-aastast õppust alliansi territooriumi kaitsmiseks tuumarelvadega. Õppusel Steadfast Noon osaleb üle 60 lennuki, teatas organisatsiooni peasekretär Mark Rutte. Manöövrid toimuvad Ühendkuningriigi, Belgia ja Hollandi õhuruumis.

"Ebastabiilses maailmas on oluline oma kaitset testida ja tugevdada, et vastased teaksid, et NATO on valmis ja võimeline reageerima mis tahes ohule," selgitas Rutte.

NATO rõhutab, et õppused Steadfast Noon ei ole reaktsioon Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu, täpsustab dpa.

[ruger]

USA lennukikandja Harry Truman hetkel La Manche väinas liikumas kirde suunas.

Carrier Strike Group 8
USS Harry S Truman (CVN-75) transiting the Strait of Dover, led by USS Jason Dunham (DDG-109) with USS Stout (DDG-55) and USS Gettysburg (CG-64) off her stern

https://x.com/MT_Anderson/status/1845828186824692124

[ruger]

Britid määrasid Eesti kaitseks brigaadi ja asuvad selle Eestisse saatmist läbi harjutama.

Ühendkuningriik määras Eesti kaitseks konkreetse brigaadi, mis alates 2025. aasta juulist on valmis vastavalt NATO kaitseplaanidele ja tekkivale vajadusele kiiresti Eestisse liikuma. Briti relvajõud saadavad Eestisse muuhulgas tankid Challenger 3 ning valmistuvad siia eelpaigutama oma brigaadi vajadustele vastavat muud relvastust ja moona.

"Tihe kaitsekoostöö Eesti ja Ühendkuningriigi vahel areneb järjest konkreetsemaks. Täna allkirjastatud teekaart lähtub uutest NATO kaitseplaanidest. Selle üks põhilisi punkte on pikaajaline kokkuleppe, et Ühendkuningriik määrab Eestis tugevduseks [oma] 4. brigaadi, mida hoitakse ja arendatakse Ühendkuningriigis kõrges valmiduses Eesti tugevdamiseks kriisi või konflikti korral," ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Pevkur kohtus neljapäeval Brüsselis NATO kaitseministrite kohtumise kõrval oma Briti kolleegi John Healeyga ja kaks ministrit allkirjastasid kahepoolse kaitsekoostöö teekaardi, mis paneb paika Eesti ja Ühendkuningriigi ühistegevuse lähiaastatel ja pikaajaliselt NATO idatiiva lävekaitse tugevdamiseks Eestis, teatas kaitseministeerium.

Ühisdeklaratsiooni kohaselt hakkab Ühendkuningriik hoidma oma 4. brigaadi alates 2025. aasta juulist kõrges valmisolekus, et tugevdada vajaduse tekkimisel kiiresti Eesti kaitset lähtudes NATO kaitseplaanidest. "Ühendkuningriik ja Eesti töötavad ühiselt brigaadi varude ja varustuse Eestisse eelpaigutamise plaani kallal, edendades integratsiooni ja koostalitusvõimet vastavalt Eesti kaitseplaanidele, võimaldades [kaitse] kiiret tugevdamist kriiside ajal," seisab deklaratsioonis.

Kaitseminister Pevkur märkis pressiteate vahendusel, et brigaadi varustuse eelpaigutamise raames suunab Ühendkuningriik Eestisse uusimat ja kaasaegseimat lahinguvarustust, nagu näiteks liikursuurtükke Archer, soomustransportööre Boxer ja Ajax, ning Challenger 3 tanke.

Pevkuri sõnul hõlmab brigaadi arendustegevus ka regulaarseid õppusi, millega harjutatakse brigaadi siirmist Eestisse. Järgmine selline on näiteks 2025. aasta suurõppus Siil, kuhu Eestisse määratud tugevdusbrigaad siirmise harjutamiseks tuleb.

Lisaks tugevdusbrigaadile on alaliselt Eestis Ühendkuningriigi soomustatud lahingugrupp, mis on 2017. aastast olnud ja jääb Eesti kaitseväe 1. jalaväebrigaadi koosseisu. Ühtlasi toetab Ühendkuningriik Eesti diviisi ja selle peakorteri arendamist lisaks staabiohvitseridele ka diviisi ülema asetäitjaga, mille täidab Ühendkuningriigi brigaadikindral, ning nõustab Eesti kaitseväe pikamaa kaudtule võimekuse arendamist.

Eesti diviisi kuuluvad kaks brigaadi - peamiselt Tapal baseeruv 1. jalaväebrigaad ja Lõuna-Eestis paiknev 2. jalaväebrigaad.

Eesti tagab omalt poolt liitlaste vastuvõtuks parimad võimalikud tingimused ja taristu, sealhulgas võimalused õppuste läbiviimiseks ja logistilise toe. Teekaart sisaldab ka kokkuleppeid koostööks ühishangete vallas ja kaitsetööstuse arendamise võimaluste osas, teatas kaitseministeerium.

ERR teatas eelmise aasta oktoobris, et Ühendkuningriik on Eesti kaitseks lubanud raske mehhaniseeritud brigaadi. Brittidel peaks selliseid tankide ning jalaväe lahingumasinatega varustatud üksusi pidevas valmisolekus olema kaks ning need on Briti maaväe ühed võimsamad üksused

https://www.err.ee/1609494649/uhendkuni ... d-brigaadi

[eeru]

Kreeka päevalehe Kathimeniri teatel taotlesid Balti riigid Kreekalt hävitajate F-16 saatmist, et aidata turvata oma õhuruumi.
Kreeka ametnikud teatasid vastuseks taotlusele, et nende õhujõud on hõivatud Albaania, Montenegro ja Põhja-Makedoonia õhuruumis patrullimisega ning 2025. aastal on kavas osaleda ka Bulgaaria õhuruumi turvamisel.
Kreeka hävitajad F-16 patrullivad regulaarselt Balkani õhuruumis, samuti osaleb Kreeka koos Itaaliga Bulgaaria õhuruumi turvamisel.
Liitlaste lennukid on osalenud Balti õhuruumi turvamisel alates Balti riikide ühinemisest NATOga 2004. aastal.

https://www.postimees.ee/8118659/kreeka ... missioonil

[Runkel]

Kaitseministeeriumi teatel ei ole Balti riigid palunud Kreekalt õhuturbes osalemist ning nädalavahetusel Kreeka ajalehes ilmunud artikkel ei vasta tõele.

https://www.postimees.ee/8119130/kaitse ... -osalemist

[KastivanemaAbi]

https://www.err.ee/1609525180/ilma-kait ... aberarmeed

Väga midagi uut küll pole, ent ikka on kaunis nukker saada meeldetuletusi selle kohta, kui kehv olukord tegelikult on. NATO territooriumil elab kokku ca 970 miljonit inimest ja eesmärgiks on kokku saada 131 jalaväebrigaadi - see tähendab ühte brigaad 7,4 miljoni inimese kohta. Tundub isegi absurdselt madal ootus, aga, näe, on maailma ajaloo võimsaima alliansi jaoks hetkel pea ületamatu raskus.

Eraldi väljatoomist väärib tõsiasi, et külma sõja ajal said kõik heaoluriigid, sh ka praegused murelapsed Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Belgia jne oma kaitsekulusid 2,5% peal SKT-st hoitud, aga nüüd serveeritakse seda kui vaat' et võimatut ülesannet. Kui Ukrainast ei piisanud, et Euroopat (ja Kanadat) päriselt talveunest üles äratada, kas piisab Trumpistki?

[Kriku]

NATO territooriumil elab kokku ca 970 miljonit inimest ja eesmärgiks on kokku saada 131 jalaväebrigaadi - see tähendab ühte brigaad 7,4 miljoni inimese kohta. Tundub isegi absurdselt madal ootus, aga, näe, on maailma ajaloo võimsaima alliansi jaoks hetkel pea ületamatu raskus.

Sellest 300+ M elab USA-s, millel on 10 diviisi.

[KastivanemaAbi]

NATO territooriumil elab kokku ca 970 miljonit inimest ja eesmärgiks on kokku saada 131 jalaväebrigaadi - see tähendab ühte brigaad 7,4 miljoni inimese kohta. Tundub isegi absurdselt madal ootus, aga, näe, on maailma ajaloo võimsaima alliansi jaoks hetkel pea ületamatu raskus.

Sellest 300+ M elab USA-s, millel on 10 diviisi.

Nojah, poleks paha, kui ka USA suudaks tagasi jõuda 28 diviisi tasemele, mis neil 1990. aastal oli, aga ilmselge on, et kui nemad panustavad väga olulisel määral kõige muu tarvilikuga (õhu- ja merevägi ning logistika), siis peaksid teised, kel kõrgtehnoloogia jaoks ressursse pole, panustama rohkem selle kõige tavalisema jalaväega. Eestil on üks brigaad u 650 000 elaniku kohta, ei tundu ülekohtune oodata, et nt Saksamaal oleks üks 5 000 000 kohta.