Venemaa majandus ja sanktsioonid II

[Kilo Tango]

Frakkimise tasuvuspiir ei ole staatiline number. See muutub, kuna osa sisendist on energia ja keemia ja see on nafta müügihinnaga seotud.

[kaugeltuuriv]

Ma vaatasin paar päeva hoolikalt orkidemaa enda kanaleid,mitte opositsioonilisi aga neid,mis hetkel netis ametlikult lubatud.Huvi oli just põllumajanduse vastu,kõik,mis seotud piimatootmisega.
Venemaal on üks kolhoosiesimees,mitte see Gubarev,kes presidendiks kanditeeris aga teine.Ametlikulkt on ta veel Venemaa Põllumajanduskoperatiivide Liidu juht.Paar aastat on ta vakka olnud,ma ei tea,kas põhjuseks tema päritolu aga seda vene keelt,mida ta räägib võiks nimetada segakeeleks valgevene ja vene keelest.Mul oli kroonus üks kaasajateenia Valgevenest,mehe suust tuli umbes samasuguse murrakuga juttu.Võimalik,et kartis rohkem kriitiline olla seoses tema perekonna päritoluga,lihtsalt pakun.
Nüüd on aga uuesti suu lahti teinud.Intervueeris teda mingi plogija,kes küsitles meest orkide valitsuse poolt kokku kutsutud põllumajandusteemalisel konverentsil.
Tema põhisõnumid.
Plogija uuris miks võid ei ole ja kas see vastab tõele,et sisse toodav või sealt Emiraatidest on tegelikult Ukraina päritoluga.
Vastus.
Meil liigub igasugu võid,millest 90 protsenti on surrogaadidest tehtud ning mida Euroopas absoluutselt ei tohi müüa.Jah,see kallis Emiraatide või on Ukraina päritoluga,Me läksime neile sõjaga kallale ja nüüd maksame hingehinda nende või eest.
Nii kohe ütleski.
Edasi uuris plogija,miks siis orkidemaal ei ole enda võid piisavalt.
Vastus.Piimakarja,kui sellist praktiliselt enam suuremalt jaolt ei ole.Alles olevat hetkel 6 miljonit lehma aga statistikat vaadates veetakse igakuiselt allesjäänud lehmad tõusva tempoga lihakombinaatidesse.Suur langus olevat lehmade osas hakanud pihta 2010 aasta paiku,langus ei ole peatunud ja 1991 aasta 56 miljonist lehmast on hetkel järel 6 miljonit.
Küsimus plogijalt,millised on lehmade arvud näiteks P-Ameerikas.Kokku pidavat olema USA-s ja Kanadas kuskil 80 miljoni lehma kanti.Vähemalt nii see kolhoosiesimees väitis.
Küsimus plogijalt.Kus on kitsaskohad tootmise jaoks?Esimene suurem probleem olevat see,et järgijäänud tootmine on koondunud 2-3 oligarhilise struktuuri kätte,kes on rohkem huvitatud maadega sahkerdamisest,kui tootmisest.Perefirmad on praktiliselt surnud ning väga vähe on alles jäänud tootmisvõimekaid kolhoose-koperatiive.Piima-lihakombinaadid on aga monopolide käes ja dikteerivad valitsuse toel hindasid.Tootmistehnika.Sanktsioonid on pannud korraliku põntsu just väiksema ja keskmise tootlikusega farmidele.Oligarhide käes olevad on suutnud sahkerdada sanktsioonidest mõõda aga nagu mainis mees enne,ei ole oligarhid eriti tootmiste laiendamisest huvitatud,pigem on nad maade müümisest ostmisest huvitatud.Riigipoolse finantsabi täielik kadumine,väga vähe on jäänud järgi dotatsioone,ma ise pakun,et need allesjäänud on suur sahker mahker korruptsiooni allikas.
Edasi ei jõudnud plogija uurida,sest koosoleku alguse tõttu pidi mees saali minema.
Siis vaatasin veel videot külaelust,vene keeles on selline sõna nagu pizdets.Mina iseloomustaks seda seisu kolme pizdetsiga.Tööjõud on kas rindele saadetud või siis jalga lasknud,et sõtta ei rabataks.Ülejäänud mehed on kas alkohoolikud või käivad vahetustega kuskil tööl,et elatist teenida,mis tähendab seda,et ainukesed töötajad on baabad aga needki hakkavad vaikselt kaduma.Nooremad näitsikud on kõik enam vähem küladest kadunud,see aga tähendab ka laste vähesust.Ja sellele järgneva lumepalliga.Kuna pole lapsi pannakse lasteaedu ja koole kinni.Edasi hakkavad külad kiirelt elanikonda kaotama,mistõttu ei ole tulus poode pidada ning jällegi põhjus nende kinni panekuks,jne.Midagi rõõmsat seal ei olnud,nendes külavideotes.Ainuke mees,kes oli optimist teenis raha lihakarja kasvatamisega,vähem kulutusi ülalpidamisel.Aga sellega oli lihafarmer nõus,et peale piimakarja kadumist ei tea temagi,kuidas Venemaa saab oma võiostud teha.....

[Miki]

Tühja sellest võist, kõhtu täis ei söö ju?
aga viinaga hoopis teine lugu - jehuu...
https://www.themoscowtimes.com/2024/11/ ... rbc-a87047
Alkoholi jaemüük Venemaal jõudis 2024. aasta jaanuarist oktoobrini rekordilise 184,2 miljoni dekaliitrini, teatas äriuudiste väljaanne RBC esmaspäeval, viidates tururegulaatorite andmetele.

See on suurim registreeritud maht alates 2017. aastast, mil regulaatorid hakkasid andmeid jälgima. RBC teatas, et selle perioodi müük oli 21% suurem kui 2017. aasta jaanuarist oktoobrini ja 0,8% suurem kui 2023. aasta samal perioodil.

Turgu juhtis viin, müüdud 62,5 miljonit dekaliitrit, mis on veidi suurem kui 2022. aasta tase. Veini müüdi 46,9 miljoni dekaliitrini, mis on 0,9% rohkem kui 2023. aastal ja 22,5% rohkem kui 2017. aastal.

Vahuveinide müük kasvas 2023. aastaga võrreldes märkimisväärselt, 10.9%, ulatudes 16,3 miljoni dekaliitrini, mis on 61% rohkem kui 2017. aastal. Samuti kasvas likööride ja kangete alkohoolsete jookide müük, likööride müük kasvas 16,6%, 13,2 miljoni dekaliitrini ning viski, rummi ja džinni müük. müük kasvas 15,7%, 11,3 miljoni dekaliitrini.

Alkoholitarbimise kasv langeb kokku Venemaa riikliku statistikaameti andmetel alkoholisõltuvuse tõusuga, mis on esimene selline tõus viimase kümnendi jooksul.

[Rebane11]

Ma vaatasin paar päeva hoolikalt orkidemaa enda kanaleid,mitte opositsioonilisi aga neid,mis hetkel netis ametlikult lubatud.Huvi oli just põllumajanduse vastu,kõik,mis seotud piimatootmisega.
Venemaal on üks kolhoosiesimees,mitte see Gubarev,kes presidendiks kanditeeris aga teine.Ametlikulkt on ta veel Venemaa Põllumajanduskoperatiivide Liidu juht.Paar aastat on ta vakka olnud,ma ei tea,kas põhjuseks tema päritolu aga seda vene keelt,mida ta räägib võiks nimetada segakeeleks valgevene ja vene keelest.Mul oli kroonus üks kaasajateenia Valgevenest,mehe suust tuli umbes samasuguse murrakuga juttu.Võimalik,et kartis rohkem kriitiline olla seoses tema perekonna päritoluga,lihtsalt pakun.

See vast see mees:https://www.youtube.com/watch?v=mIMJwOS ... C-0LLQtdGC

Ta raagib tihti Föderalnõi selsovet kanalil ja mujal ka.
Venemaa ei vea kartuliga välja, põhjuseks kevadised uputused, kuiv suvi ja sügisesed sajud.Ja ka see, et aasta tagasi olid põllumehed hädas rekord saakidega ja vähendasid kasvupinda. Peaminister andis suunised sõbralikest maadest osta. Et siis jälle Türgi, Saudi Araabia kaudu.

[v2gahea]

Viljahind nii madal, et varsti hakatakse ka meil kõrbest kartulit ostma...

[Targutis]

ei, päris hästi läheb... tunudb, et seltsimees Najebalova läheb varsti teed jooma
https://www.moscowtimes.ru/2024/11/19/n ... ki-a148135

[Sakamoto]

Soovitan vaadata ja analüüsida eilset Välisilma dok. filmi https://jupiter.err.ee/1609515503/venem ... ide-revans nii kaua kui venemaa suurliitlaste Iraani, Hiina, P-Korea praegused valitsused ( ja ka teiste (a`la rahaeihaise) riikide ja ettevõtete tegevus) jätkusuutlikult ja vabalt suudavad putini valitsevat reziimi igal moel toetada, ei juhtu seal maal lähenevate aastate jooksul midagi. Võtmeküsimus on see kui kaua kohalik rahvas( erinevad sotsiaalsed klassid) suudavad seda situatsiooni (sõda, sõjaaja majandus, "mõnede" jaoks isolatsiooni) taluda?

[kalvis]

Kahjuks kaua. PK omade jaoks on praegu U. sattumine paradiis enne surma. Saad juua viina, süüa. Mitte ei pea nälgima.
Vene tavainimene - kui on viin nina ees ja isegi sakummi siis on elu lill.

[Gideonic]

Päris huvitav analüüs vene (sõja-)majanduse tulevikust:

https://foreignpolicy.com/2024/11/14/ru ... age_anchor


Toon välja paar (minu jaoks) huvitavamat kohta. Masintõlge:

Praeguste tohutute kaitsekulutuste vähendamine toob paratamatult kaasa majanduslanguse. Kui Kreml vähendab relvajõud jätkusuutlikule tasemele, jäävad paljud traumeeritud veteranid ja kõrgelt-tasustatud kaitsetööstuse töötajad üleliigseks. Teiste ühiskondade – eriti Euroopa riikide kogemus pärast Esimest maailmasõda – näitab, et hordid demobiliseeritud sõduritest ja kaitsetööstuse töötajad on hea retsept poliitiliseks ebastabiilsuseks.
Sõjajärgse Venemaa majanduslanguse ulatus on seda hullem, kuna Venemaa tsiviilmajandus – eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted – on sõja tõttu kahanenud. Majandusteadlastele tuttava nähtusena on kõrged kaitsekulutused tõstnud palkasid ja meelitanud tööjõudu tsiviil-ettevõtetest eemale. Venemaa Keskpanga intressimäärade tõstmise poliitika, mis on praegu 21 protsenti, on muutnud mittekaitsetööstuse ettevõtetel laenude kaudu kapitali kaasamise palju keerulisemaks. Sõjajärgsel Venemaal ei suudaks kahanenud tsiviilsektor rakendada tööle kõiki ülearuseid sõjaväe ja kaitsetööstuse sektori sõdureid ja töötajaid.

Seega seisavad Venemaa juhid silmitsi ebameeldiva dilemmadega, mille nad on ise tekitanud. Venemaa ei saa jätkata praegust sõda kauem kui 2025. aasta lõpuni, mil hakkavad otsa saama olulised relvasüsteemid.

Rahulepingu sõlmimine tekitab omakorda aga teisi probleeme, kuna Kreml peab valima kolme ebameeldiva võimaluse vahel. Kui tõmmatakse kokku relvajõude ja kaitsetööstust, põhjustab see majanduslanguse, mis võib otseselt režiimi ohustada. Kui aga säilitatakse kõrged kaitsekulutused ning paisutatud rahuaja sõjavägi, lämmatab see Venemaa majanduse, tõrjudes välja tsiviiltööstuse ja pärssides majanduskasvu. Olles kogenud Nõukogude Liidu allakäiku ja kokkuvarisemist sarnastel majanduslikel põhjustel, püüavad Venemaa juhid tõenäoliselt seda saatust vältida.
Laual on ka kolmas ja tõenäoliselt ahvatlevam võimalus: selle asemel, et demobiliseerida või pankrotti minna, võiksid Venemaa juhid kasutada oma sõjaväge selle ülalpidamiseks vajalike majandusressursside hankimiseks – teisisõnu, kasutada vallutamist (ja sellega ähvardamist) sõjaväe rahastamiseks.

Pretsedente on küllaga. 1803. aastal lõpetas Prantsuse keiser Napoleon Bonaparte 14 kuud kestnud rahu Euroopas, kuna ta ei suutnud oma sõjaväge ainult Prantsuse tuludest rahastada – ja keeldus ka seda demobiliseerimast. 1990. aastal tungis Iraagi juht Saddam Hussein sarnaselt naftarikkasse Kuveiti, kuna ta ei suutnud maksta miljonimehelisele armeele, mida ta keeldus vähendamast. Mõlemal juhul tundus vallutamise miraažpilt ahvatlev ülal pidamaks ülejõukäivat sõjaväge ilma selle eest maksmata.

Ka Venemaa võiks kasutada oma laiendatud sõjaväge teistelt riikidelt “rendi väljapressimiseks”. Kuigi Venemaal saavad otsa olulised relvasüsteemid täiemahuliseks sõjaks Ukraina vastu, on tema väed endiselt võimelised agressiooniks. On tõesti üsna lihtne ette kujutada, kuidas Venemaa võiks sellise poliitika valida.

Musta mere piirkonnas on avastatud märkimisväärseid avamere gaasivarusid Ukraina ja Gruusia rahvusvaheliselt tunnustatud majandusvööndites. Kuniks lääneriigid on teiste prioriteetidega hõivatud, võiks Venemaa taaskäivitada agressiooni Ukraina vastu, et saada kontroll selle põllumajandus-, gaasi- ja haruldaste muldmetallide ressursside üle. Lõpuks võiks Venemaa tegeliku võitlemise asemel kasutada jõuga ähvardamist, et sundida Euroopa riike sanktsioone tühistama, Venemaa varasid lahti külmutama või gaasi- ja naftatorusid taasavama.

ja kokkuvõte:

Mõned olulised õppetunnid.

Esiteks, Venemaa majandus ei suuda lõputult ülal pidada sõda Ukraina vastu. Tööjõu ja tootmise pudelikaelad määravad Venemaa kaotusele niikaua, kui Ukraina liitlased toetavad teda k 2025. aasta teise poolde ja sealt edasi. Vastupidiselt müüdile Venemaa lõpututest ressurssidest pole Kremli armee kaugeltki võitmatu. Kuid Venemaa lüüasaamine nõuab sellist Lääne kannatlikkuse ja pühendumise taset, mille saavutamise seab kõikuvate Lääne liidrite ja volatiilse sisepoliitika kombinatsioon küsimärgi alla.

Teiseks, täiemahuliste lahingute lõppemine Ukrainas ei lõpeta Lääne probleeme Venemaaga. Venemaa ülepaisutatud sõjaline sektor motiveerib Kremlit kasutama oma sõjaväge naaberriikidelt rendi väljapressimiseks. Alternatiivid – demobiliseerimine ja majanduslangus või lõputult paisutatud sõjaväe ja kaitsetööstuse rahastamine – kujutavad endast eksistentsiaalset ohtu Putini režiimile.
Ükskõik kuidas Venemaa oma praeguse sõja ka ei lõpetaks, tekitavad riigi majanduslikud realiteedid juba iseensesest Euroopa jaoks uusi julgeolekuohte. Kaugelenägevad poliitikakujundajad peaksid keskenduma nende tulevaste ohtude leevendamisele, isegi kui hetkefookus on sellel, kuidas praegune lahingutegevus Ukrainas lõppeb.

Tehnika lõppemise analüüs (millest tuleneb see jutt 2025 teisest poolest) on artikli alguses. Soovitan lugeda!

[Lothabi]

Kahjuks kaua. PK omade jaoks on praegu U. sattumine paradiis enne surma. Saad juua viina, süüa. Mitte ei pea nälgima.
Vene tavainimene - kui on viin nina ees ja isegi sakummi siis on elu lill.

Samas on need sõjast tagasipöördujad oht režiimile. Ühest küljest on vaja lahingukogemusi, teisest küljest on need mehed näinud elu teisel pool PK piiri.

[Urams]

Junni mingi lahingu kogemus vaevalt huvitab ,laagrisse ja
kui vaja siis kasti .Mingi ohve kirjutab raamatu ja tehakse
videod,mille jaoks junnil vaja oma pee peale seiklusi otsida.

[kaugeltuuriv]

Ma vaatasin paar päeva hoolikalt orkidemaa enda kanaleid,mitte opositsioonilisi aga neid,mis hetkel netis ametlikult lubatud.Huvi oli just põllumajanduse vastu,kõik,mis seotud piimatootmisega.
Venemaal on üks kolhoosiesimees,mitte see Gubarev,kes presidendiks kanditeeris aga teine.Ametlikulkt on ta veel Venemaa Põllumajanduskoperatiivide Liidu juht.Paar aastat on ta vakka olnud,ma ei tea,kas põhjuseks tema päritolu aga seda vene keelt,mida ta räägib võiks nimetada segakeeleks valgevene ja vene keelest.Mul oli kroonus üks kaasajateenia Valgevenest,mehe suust tuli umbes samasuguse murrakuga juttu.Võimalik,et kartis rohkem kriitiline olla seoses tema perekonna päritoluga,lihtsalt pakun.

See vast see mees:https://www.youtube.com/watch?v=mIMJwOS ... C-0LLQtdGC

Ta raagib tihti Föderalnõi selsovet kanalil ja mujal ka.
Venemaa ei vea kartuliga välja, põhjuseks kevadised uputused, kuiv suvi ja sügisesed sajud.Ja ka see, et aasta tagasi olid põllumehed hädas rekord saakidega ja vähendasid kasvupinda. Peaminister andis suunised sõbralikest maadest osta. Et siis jälle Türgi, Saudi Araabia kaudu.

Sama mees jah,tugev selline valgevenelase susistamine on juures,sellest ka see murrak.Ma seda kartulilugu ei viitsinudki refereerida,tänud,et lisasid.Minu isiklikul arvamusel on kartulipuuduses süüdi nii inimeste lahkumine küladest,kui ka seemnekartulite puudus,mis seotud kaudselt sanktsioonidega.Ma nagu mäletaks,et kogu see seemnefond tuli Hollandist ja Putleri enda korraldusel tuli leida sellele asendus.Tundub,et ei ole leitud ja manduv seemnekartulifond võib olla ka suuresti langevate kartulisaakide taga.Isegi Kartuli Gadaffi ei saa aidata,Valgevenel pidi tootmine üsna piiri peal juba olema ja juurde ei suudeta midagi lisada.

[Kriku]

Mul on väga raske uskuda, et Venemaa ei suuda seemnekartulit paljundada .

[Põldur]

Kindlasti pole seemnekartuli paljundamine probleem. Iseasi, mis see seeme maksab ja kas tasub seda osta. Rahuldava saagi jaoks pole vaja sertifitseeritud seemet. Kartulikasvatuse kõige olulisem saagikuse mõjutaja on lehemädanik või õigemini selle tõrje. Aga pakun, et venemaal on tegelt kartulikasvatuse laiem probleem sama mis meilgi. Madal hind ja sellest tulenev madal kasumlikkus. Ei suuda ka Eesti end juba ammu kartuliga ise varustada. Tuleks sõda, muud toiduained muutuksid kallimaks, kättesaamatumaks, vaadataks rohkem kartuli poole. Siis võibki tekkida kartulipuudus. Eelmine aasta oli Venemaal rekordiline kartulisaak, see aasta pandi vähem maha, ilma tõttu saagikus vähenes, võimalik,et nõudlus suurenes hoopis ja see annabki kohe tunda. Järgmine aasta kindlalt suureneb kartuli kasvupind Venemaal.
Meenub 2010 aasta , kui veel ise kartulit kasvatasime suuremalt. Venemaal oli väga põuane hooaeg ja kartulipuudus. Veeti hoolega Eestist ja hind oli hea. 2011 panid Eestis kõik rohkem maha kartulit. Saagikus tuli väga hea , aga sügisel pold seda kuhugi panna. Venemaal pold ka puudust. Osa jäeti maha ja osa veeti kevadel metsa alla. Nii selle kartuliga on.

[Rebane11]

Mul on väga raske uskuda, et Venemaa ei suuda seemnekartulit paljundada .

Kartuli seeme on väiksem kartul mida maha pannakse. Max 4 aastat ja siis on jama - viirused ja muud haigused viivad saagi alla. Korraliku seemne jaoks on laboratooriumid ja kasvukuhikust haigusvabad taimehakatised katseklaasis jne. Seda Venemaal pole. Vähemalt mitte vajalikus mahus.
Praegune jama ilmselt selles, et eelmisel aastal oli väga hea saak, kasvupinda vähendati. Jälgin mõnda põllumajandusblogijat. Vannub, et augustis vedasid 300 tonni metsa, aga praegu saavad müüa ainult lepingulistele klientidele.