Dr.Sci kirjutas: ↑19 Nov, 2024 16:21
TALUPOEG TALUJA kirjutas: ↑19 Nov, 2024 15:23
.......
Üks hea asi siiski on RB. puhul. Nimelt seda liiva, mulda ja muud sodi saab sellest vallist ka kauges tulevikus võtta. Midagi ei lähe raisku! Kuskile kosmosesse see ju ära ei haihtu.
Ja kui liiprid välja vahetada saab rööpad 1524 peale tõsta ja on võimalik praegused Elroni rongid liinile panna. Tegelikult - kruusa ja liiva juba tassitakese, liiprite ja rööbasteni läheb veel kaua... võimalik et ongi mõistlik 1524-ga jätkata...
Mis puutus kellegi siinpool toodud märkust et RB-le analoogset kaubatransiiti praegu pole siis jah... rööbaste vahekaugus muutub - aga ma ei tea mitusada või tuhat korda odavam oleks olnud RB asemel kuhugi Poola/Leedu piirile ehitada korralik ümberlaadimisterminal (ja remontida olemasolev TLN-Pärnu liin ja taastada Pärnust edasi...)
Asjapulgad vastavad, MIKS ei valitud Rail Baltica jaoks teisi trasse (ja miks ei kasutatud vana trassi)
https://www.rbestonia.ee/1010-pohjust-m ... si-trasse/
Korduma kippuvad küsimused
https://www.rbestonia.ee/kkk/
AndresTy kirjutas: ↑19 Nov, 2024 15:04
TALUPOEG TALUJA kirjutas: ↑19 Nov, 2024 13:25
Praegu on ka raudtee olemas.... aga ikkagi tahetakse muud transporti kasutada.
Võrdled võrreldamatut! Praegu RB laadset raudteed - mis võimaldaks kaubatransiiti Euroopaga - Eestis olemas ei ole.
Just. + nagu ma juba vist 10 korda olen siin üritanud arvamust avaldada - see mis toimub PRAEGU võite 2035 ja sealt edasi ära unustada, sest siis ei toimu asjad enam nii nagu praegu... ja ma ei näe ühtegi õlekõrt mis mulle lubaks... või annaks natukenegi lootust, et EU rohepöörased fosiilkütuseid (ja/või muid transpordiliike) surnuks ei maksustaks ja oma toetusi (toetavaid tegevusi) niiviisi ümber ei organiseeriks, et elektriraudteed saavad edaspidi kamaluga ja muudelt transpordiliikidelt võetakse kamaluga.... mistõttu hakkavad üsna varsti ka meil siin kehtima teistsugused reaalsused kui PRAEGU.
Dr.Sci kirjutas: ↑19 Nov, 2024 17:37
TALUPOEG TALUJA kirjutas: ↑19 Nov, 2024 16:48
Just. Ma ise ka imestasin kunagi, et miks vaja on uut raudteed teha, kui vana peale oleks saanud edukalt ja odavamalt midagi luua. Ja arvatavasti oli juba enne RB ehitust teada, et läheb kaevandamiseks. Miks muidu selline suur ehitus ette võeti.
t.
Loll küsimus et milleks. Suurte ehituste pealt teenib keegi suurt raha... pudeneb ka pisematele tegijatele... on sattunud ka minu taskusse, vähemalt töö tegemise eest. Aga päris arvestava koore riisuvad ka poliitikud ja nõustajad ja arvajad jms seltskond kel suht suva (kui saunas vabalt rääkida) mis lõpuks saab. Kust see suur raha tuleb ... ka minu taskust, aga proovin jääda kasumisse, ntx akf AndresTy (ja mõned teised) jääb netomaksjaks oma pensioni arvelt kuni surmani.
Novat jah. Sa ei saanudki ühtegi RB-ga seotud sillaehituse-projekteerimise lepingut? Ma praegu pädevaid numbreid ei leia, kui palju erinevaid EESTI ettevõtteid selle RB-ga hetkel seotud on (maamõõtjad/geodesistid, geoloogid, projekteerijad/planeerijad, metsamajandajad/ülestöötlejad, ehitajad, transpordiettevõtted, tarindite- jms tootjad, kütusemüüjad, toitlustajad jne jne), oma töölistele palka maksavad ja ettevõtetele kasumeid teenivad... või kes kus kui palju igasuguseid ressursitasusid, kompensatsioone jms saavad, aga nii üldisemas plaanis mingeid numbreid on moka otsast puistatud....
27 september 2023 [Asjaosaliste endi jutt]
Kui maanteede ehitamise väljavaated on lähiaastatel kasinad, aitab ennekõike just Rail Baltica arendamine meie ehitussektorit käigus hoida. Üle 700 miljoni Eesti majandusse Ainuüksi Euroopa Ühendamise rahastust on Rail Baltica projekti Eesti osa ning eelkõige meie ehitus- ja taristuehituse sektor saanud senini pea 300 miljonit eurot ning viimase rahastamisvooru tulemusena veel üle 200 miljoni euro, mille osas langetati rahastusvooru otsus käesoleva aasta juuni lõpus. Koos riigi omaosalusega räägime seega summast, mis on üle 700 miljoni euro ning mis valdavalt ka meie majandusse jõuab. See hoiab töös meie ehitussektorit ja selle mõju ulatub kaugemalegi, panustades tegelikult paljude meie elanike töökohtadesse ning heaolusse.
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=railbalt ... ----------
27. juulil 2024 [Ehitussektorist ühe esindaja jutt]
Ei tasu unustada asjaolu, et olenevalt riigist ja maksupoliitikast jõuab suurtest taristuprojektidest maksude näol riigikassasse otse tagasi 20-40% investeeringust.
Infrastruktuuri ehitus on väga tööjõu- ning ressursimahukas. Seni on Eesti omaosalus Rail Balticu investeeringu puhul olnud 15% ehituse maksumusest. On ilmselge, et Rail Baltic toob raha Eesti majandusse ja on praegusel väga keerulisel ajal üks väheseid majandust elavdavaid projekte.
https://www.eestikillustik.ee/just-rail-baltic-aitaks/
06.08.2024 [Poliitiku jutt]
Rail Baltica ehitus tähendab otseseid investeeringuid taristusse ja tellimusi Eesti ettevõtetele ligi 1,5 miljardi euro väärtuses. Ja seda kuni 2027. aastani. Sealt edasi veel üks miljard investeeringuid järgmise kahe aasta jooksul....
...Praeguste kaasfinantseerimise tingimustega on Rail Baltic riigieelarvele positiivne projekt. Eesti kaasrahastus on 15 protsenti. Samal ajal laekub Rail Balticu ehitusest maksudena riigieelarvesse 20–30 protsenti, mis tähendab, et 1,5-miljardiline investeering toob riigieelarvesse täiendavad 75 kuni 225 miljonit eurot.
https://reform.ee/uudised/andres-sutt-v ... n-eestile/
* * * *
diesel kirjutas: ↑17 Nov, 2024 19:21
Lemet kirjutas: ↑17 Nov, 2024 16:56
Kelbas. Olen ise rongiga Tallinnast Varssavisse sõitnud, Tallinnast läks rong välja kella kolme paiku pärastlõunal ja Varssavis oli kuueks hommikul.
nojah, eks siis peab ootama kuni asi valmis saab ja siis selgub tõde.
aga pime usk on kahjulik asi küll.
siinsamas teemaski on korduvalt läbi käinud, et aeglane kaubavedu ei mahu kiirete reisirongide vahele. üks niit, vähe vahejaamu, kaup liigub pisikeste juppide kaupa ja enamasti öösel.
diesel kirjutas: ↑17 Nov, 2024 19:21
parkija kirjutas: ↑18 Nov, 2024 22:03
Minule jäi kõrva et : rb ehitusmaksumus hinnati kaks korda odavamaks kui sarnane raudtee ehitus mujal euroopas , ühe rööpapaariga raudteele teise hilisem juurdeehitamine on ebareaalne ehk 4 - 5 korda kallim kui ehitada kohe kahe rööpapaariga raudtee , lisaks erinevad üliuhked eu poolse rahastuseta ehitatavad lisad , on mille üle mõtiskleda , aga me muudkui rühime eesmärgi nimel , nimetame selle riigikaitsega seotud objektiks ja jälle saab raha põletada
Juunis 2024 valmis asjapulkadel uus tasuvusuuring.
Seal siis härrad kirjutavad muuhulgas...
Värskeim tasuvusanalüüs (CBA) näitab, et Rail Baltica on majanduslikult tasuv ja selle eeldatav positiivne majanduslik netomõju on 6,6 miljardit eurot, tuginedes eeldatavale varade elutsüklile.
Taristu lisandumisega kaasnevaks kaudseks kogumõjuks SKP-le hinnatakse 15,5–23,5 miljardit eurot, nagu on välja toodud laiemas majandusmõju analüüsis. Need laiemad majanduslikud mõjud hõlmavad mh sõjalist liikuvust, positiivset mõju keskkonnale, sotsiaalset võrdsust, uuest majanduskoridorist tulenevat sünergiat ja mõju tarneahelatele....
....Tasuvusuuringu üks põhijäreldusi osundab, et
reisijatevedu genereerib 80% kogu Rail Baltica eeldatavast kasust, millele lisanduvad keskkonnaaspektid (14%) ja kaubavedu (5%). Tänu Rail Balticale ühendatakse Baltimaad Euroopa raudteevõrgustikuga, mis suurendab SKP-kasvu 0,5–0,7 protsendipunkti võrra aastas....
....Laiema sotsiaalmajandusliku kasu saavutamiseks nii kohalikul, Baltikumiülesel kui ka EL-i tasandil on oluline Rail Baltica täismahus realiseerumine. Samas osundab tasuvusanalüüs, et projekti elluviimine aastaks 2030 nõuab prioriseerimist ja etapiviisilist elluviimist. Vastavalt TEN-T määruses sätestatule peab Rail Baltica esimene etapp valmima, luues kiire ühenduse Tallinna ja Poola piiri vahel aastaks 2030. Loodav raudteekoridor jõuab Poolas piirini kahe rööpapaariga ja jätkub Baltimaades ühe rööpapaariga põhja suunas, sh
mõnedes lõikudes Eestis ja Lätis kahe rööpapaariga. Esimese etapi tulemiks on funktsionaalsete lõikude valmimine, millest igaühel on võimalik raudteeliiklust opereerida.
https://www.railbaltica.org/et/rail-bal ... -analysis/
Ilmselt selle peale (? Holm kirjutas jutu 14.06.2024 ja muutis seal midagi 13.07.2024 ning RB seltskond avalikustas oma uue tasuvusuuringu 10.06.2024) kirjutas riigikontrolör Janar Holm põrmustava artikli
https://www.riigikontroll.ee/Suhtedaval ... fault.aspx
Tulevased nn "hoolduskulud" olekski nagu alustuseks kõige tähtsamad teada... et kui palju aastas läheb ja kust see raha võetakse (kes maksab).
2017 algses Ernst & Youngi tehtud Rail Balticu projekti tasuvusanalüüsis oli
2030. aastal on raudteerööbaste, sildade, tunnelite, terminalide, jaamade jm hoolduskulud hinnanguliselt 58,9 miljonit eurot kogu trassi ulatuses kõigis kolmes riigis.
Uuring kinnitab, et pärast esialgset viie aasta pikkust siseriikliku finantsabi perioodi (28,6 miljonit eurot kolme Balti riigi peale) projekti kasutuselevõtu etapis, mil Rail Baltic saavutab oma kavandatud potentsiaali, on taristu haldaja pikas perspektiivis rahaliselt jätkusuutlik.
https://et.wikipedia.org/wiki/Rail_Baltic
Holm kirjutab, et
raudtee kasutuselevõtu järel [on] vaja Eestis praeguste hinnangute kohaselt riigieelarvest opereerimis- ja hoolduskuludeks 62–89 miljonit eurot aastas.
Rohelised pasundasid seepeale, et
Kuidas need numbrid on saadud ja kust täpsemalt tulevad, nüüd kiiruga ei leidnud (ja kahjuks pole aega kauem ka otsida).
+ siis see, et mis sinna RB nn "hoolduskulude" sisse on TÄPSELT arvestatud.... ja mida ei ole arvestatud (kui on midagi sellist).
+ ja kui keegi leiaks võrdluseks täpsed numbrid praeguse olemasoleva raudteetaristu hoolduskulude kohta kokku (kokku ses mõttes, et erinevad kuluread) näiteks Tallinn-Tapa-Tartu-Valga suunal või siis ka Tallinn-Tapa-Narva suunal...ja kust see raha kokku tuleb, oleks kena vaadelda... kahjuks ma pean oma tähtsad otsingud ajapuudusel praegu pooleli jätma... kõik mis jõudsin välja otsida oli:
18.02.23
Eesti Raudtee neelab aina rohkem raha, juurde on vaja 30 miljonit eurot
https://www.aripaev.ee/uudised/2023/02/ ... onit-eurot
08.10.2024
Eesti Raudtee peab kulusid 15 miljoni euro võrra kärpima
"Me peame üle vaatama kogu meie kulubaasi, kärpima erinevaid artikleid alates raudtee hoolduskuludest kuni töötajatega seotud kuludeni välja. Meil on ajalooline investeerimisperiood, kus me viie aastaga investeerime üle 500 miljoni euro raudtee uuendamisse, selleks on meil vaja töötajaid.
https://www.err.ee/1609485031/eesti-rau ... ra-karpima
ja
AS Eesti Raudtee Majandusaasta aruanded... jõudsin esimeseni 2023 omani...
https://ariregister.rik.ee/est/company/ ... 9011401363
...millesse ma ei jõua enam süveneda hetkel...
...ja kui RB hoolduskuludesse on arvestatud ka veeremi hooldus, siis peaks ka nt AS Operaili vist vaatama??
...ja kui RB hoolduskuludesse on arvestatud ka mingid muud kulud, siis peaks veel neid eraldi otsima ja võrdlema...