EV energia ja julgeolek

[gooligan]

Leedukad on avaldanud oma esimese meretuulepargi hanketingimused. Pakkumuste tähtaeg on märts 2025.
Hinnapõrand 75EURi ja hinnalagi 125EURi MWh
Eeldatav investeering 3,12 miljardit/4400EURi/MWe
Pargi koguvõimsus 700MW
https://www.vert.lt/en/Pages/offshore-wind.aspx

[gooligan]

Hea näide elust enesest, kuivõrd elutähtsad on väikeriididele välisühendused ja mitmekesine kohapealne tootmisportfell.

PS! Ja ei tundu ka tuumaelekter niivõrd prognoositav ja töökindel nagu tihtilugu väidetakse. Üks juhuelekter kõik.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12033 ... tuumajaama

[iFly]

Leedukad on avaldanud oma esimese meretuulepargi hanketingimused. Pakkumuste tähtaeg on märts 2025.

Üks meie esimene meretuulepargi rajaja Rain Lõhmus ütles hiljutises raadio-usutluses:
"Panime selle (Leedu vetes) käima ja ma ise kiitsin avalikult, et valgustame ära terve Klaipeda linna. Hiljem sain aru, et valetasin...
tuuule- ja päikeseparkide rajamine ilma vastava salvestusvõimsuseta on totrus, mille maksab kinni maksumaksja."

... ei tundu ka tuumaelekter niivõrd prognoositav ja töökindel nagu tihtilugu väidetakse. Üks juhuelekter kõik.

Väga hea näide - nagu ka merekaabli nullimine kaubalaeva ankruga, polnud eriüksust tarviski.

[Kilo Tango]

...

PS! Ja ei tundu ka tuumaelekter niivõrd prognoositav ja töökindel nagu tihtilugu väidetakse. Üks juhuelekter kõik.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12033 ... tuumajaama

Mul oli kunagi üks sõber autokaupleja, kes mõtles samamoodi. Näiteks, kui tal oli olnud üks konkreetne masin (ütleme Open Vectra), millel esines mingi konkreetne viga, siis ta oli kohe veendunud, et see on kõigi Vectrate tüüpviga.

Ühe tuumajaama näitel teha järeldusi kogu tuumaenergia kohta on ... ütleme ... peen kunst, mida antud kommentaari kirjutaja selgelt ei valda.

[Kriku]

Näiteks, kui tal oli olnud üks konkreetne masin (ütleme Open Vectra), millel esines mingi konkreetne viga, siis ta oli kohe veendunud, et see on kõigi Vectrate tüüpviga.

Variatsioon igivanal teemal "kõik naised on l*tsid".

[Kilo Tango]

... Variatsioon igivanal teemal "kõik naised on l*tsid".

Võrdõiguslikkust säilitades ei saa mainimata jätta, et sama viga teeb ka teine sugupool (õrnem ei tohi vist enam öelda) väites, et "kõik mehed on sead."

[gooligan]

...

PS! Ja ei tundu ka tuumaelekter niivõrd prognoositav ja töökindel nagu tihtilugu väidetakse. Üks juhuelekter kõik.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12033 ... tuumajaama

Mul oli kunagi üks sõber autokaupleja, kes mõtles samamoodi. Näiteks, kui tal oli olnud üks konkreetne masin (ütleme Open Vectra), millel esines mingi konkreetne viga, siis ta oli kohe veendunud, et see on kõigi Vectrate tüüpviga.

Ühe tuumajaama näitel teha järeldusi kogu tuumaenergia kohta on ... ütleme ... peen kunst, mida antud kommentaari kirjutaja selgelt ei valda.

Argumentum ad hominem. Teiseks ei mõista ma Opel Vectra analoogiat. Antud uudises on ju selgelt välja toodud, et korraga langes rivist välja nii Olkiluoto3 kui ka Loviisa2. Need on kaks täiesti erinevat tuumajaama, erinevatest generatsiooonidest, kuid ühiseks nimetajaks on samaaegsed ootamatud tõrked tootmises.
Antud uudise valguses ei päde siin mõnede viljeletav jaotus, kuidas tuul/päike on "juhueleketer" ja tuum on prognoositav baastootmine. Üldjuhul on tuuleolud ja sealt tulenev tootmisvõimsus üsna pikalt etteennustatavad, tuumajaamade rikked aga ootamatud (kuigi nt energiakriisi sisenedes olid praktiliselt kõik Prantsuse tuumajaamad korraga pikaajalises "planeeritud" avarii-remondis ja neist suurt tolku polnud ka siis).

Olemata tuumafüüsik, siis praktiseeriva elektrikasutajana huvitab mind kas stepslist vool tuleb või mitte.
Tuumaapologeedid on jaamade töökindlust ja prognoositavust kõvasti üle müünud. Faktiliselt tuleb rikkeid tuumajaamades ette suhteliselt tihti (kuna tegu tuumajaamadega, siis reageeritakse tihtilugu pigem üle, ja see on hea), remontide pikkused on prognoosimatud (eriti riikides, kus kohapealne kompetents olematu). Samad probleemid ju süsteemsed ka uute jaamade rajamisel - tähtaegadest ja eelarvetest minnakse lootusetult üle.
Suuremate riikide energiasüsteeme sellised rikked muidugi uppi ei löö, aga väikeriikides nagu Eesti oleks seis ikka päris-päris hapu peale selliseid sündmuseid.

Ka SMRide valdkonnas on lubatud revolutsiooni asemel tunda pigem kärsahaisu.
Siingi foorumis on korduvalt kõlanud väide, kuidas tegu on lihtsalt vähendatud koopiatega ennast juba tõestanud tehnoloogiatest.
USAs ainus tänaseks ainus sertifitseeritud SMR NuScale, mis sai oma litsentsi ainult tänu lõdvendandatud turvanõuetele (seetõttu pole IAEA neid heaks kiitnud).
Niisamuti on plahvatanud rajamiskulud ning toodetava elektri omahind - SMRidel oleks nt suuri raskusi püsida Leedu meretuulepargi hinnakoridoris (75-125EUR MW/h).

[Gideonic]

Olemata tuumafüüsik, siis praktiseeriva elektrikasutajana huvitab mind kas stepslist vool tuleb või mitte.
Tuumaapologeedid on jaamade töökindlust ja prognoositavust kõvasti üle müünud. Faktiliselt tuleb rikkeid tuumajaamades ette suhteliselt tihti (kuna tegu tuumajaamadega, siis reageeritakse tihtilugu pigem üle, ja see on hea), remontide pikkused on prognoosimatud (eriti riikides, kus kohapealne kompetents olematu). Samad probleemid ju süsteemsed ka uute jaamade rajamisel - tähtaegadest ja eelarvetest minnakse lootusetult üle.
Suuremate riikide energiasüsteeme sellised rikked muidugi uppi ei löö, aga väikeriikides nagu Eesti oleks seis ikka päris-päris hapu peale selliseid sündmuseid.

Tuul on lühiajaliselt jah hästi ennustatav, aga kuidas on selle ette ennustamisega kuu või kaks?

Millegipärast, hoolimata neist katkestustest, suudavad enamik tuumajaamu siiski tagada 90%+ kasutusteguri, sinu ennustatavad tuulepargid ainult 30%, merel 40%. (Ja sellest 10% enamik on planeeritud ja etteenustatav igaaastane tankimine).

Soomlaste OL3 on selles osas tõesti olnud õnnetum kui tavapärane, aga näiteks 07.2023 käiku läinud AP-1000 reaktoriga Vogtle-3 on töötanud laitmatult (ühegi ootamatuseta) kuni praeguseni. Ka kõik 4 värsket Lõuna Korea reaktorit AÜEs minuteada toimind ühegi viperusesta.

Sissetöötatud süsteemidega tuumajaam, mille lapshaigused ravitud (mitte esmane nagu OL3) selliseid turbiinijamasid ikka pigem ei teki.

Ka SMRide valdkonnas on lubatud revolutsiooni asemel tunda pigem kärsahaisu.
...
Niisamuti on plahvatanud rajamiskulud ning toodetava elektri omahind - SMRidel oleks nt suuri raskusi püsida Leedu meretuulepargi hinnakoridoris (75-125EUR MW/h).

Selle kärsahaisuga olen isegi mingil määral nõus (ka BWRX-300 osas), tahtsin selle kohta ka pikema postituse siia teha, loodetavasti varsti jõuan. Aga lihtsalt muuseas küsin, kas Leedu meretuulepark toimib ka 80 aastat (tegelikult ilmselt ka 100 aastat), nii et lõviosa investeeringutest tasub ära esimese 30-ega? Tuumajaam ongi investeering tulevikku, mitte mingi lühiajaline riigi arvelt rikastumine nagu see Leedu park ja see mis meil plaanis.

Kui elektrihind on näiteks 30 EUR MWh makstakse Leedus maksumaksja poolt tootjale 45EUR'i peale! Leedus 15 aastat, meil plaanitakse seda 20 aastat. Kusjuures tuuleparkide komponentide keskmine eluiga ongi 20-30 aastat (isegi kui midagi kestab mõned aastad kauem võib olla üsna kindel et ilma toetusteta lükatakse need pargid õige pea kinni). Seda siis et paigalda uued, jälle maksumaksa kulul. Ehk siis see heleroheline 50 aastat jääb tuuleparkide puhul olemata (ning see sinu hinnaarvutuses ei kajastu):

[Kilo Tango]

...

Mul oli kunagi üks sõber autokaupleja, kes mõtles samamoodi. Näiteks, kui tal oli olnud üks konkreetne masin (ütleme Open Vectra), millel esines mingi konkreetne viga, siis ta oli kohe veendunud, et see on kõigi Vectrate tüüpviga.

Ühe tuumajaama näitel teha järeldusi kogu tuumaenergia kohta on ... ütleme ... peen kunst, mida antud kommentaari kirjutaja selgelt ei valda.

Argumentum ad hominem...

Ei ole. On argumentum ad methodum, kui sa just ladina keeles tahad. Meetodi viga. Kui sa tahad tuumaenergia töökindlust analüüsida, tee seda statistiliste andmete, mitte kahe tuumajaama näitel, millest üks on prototüüpjaam. See, et samal ajal läks rivist välja teine tuumajaam on pigem juhus (suurema tõenäosusega) või kaskaadiefekt või sabotaaž (üliväikese tõenäosusega).
Ja muide, Olkiluoto 3-l ei ole olnud minu teada veel ühtegi probleemi otseselt reaktoriga. Pigem on probleemid olnud:
1. Anduritega
2. Pumpadega
3. Automaatikaga
4. Generaatoriga
5. Turbiinidega
6. Elektrisüsteemiga

Ehk siis kõikide nende süsteemidega, mis ei ole unikaalsed tuumajaamadele.

Teiseks ei mõista ma Opel Vectra analoogiat. ...

Kahjuks ei saa aidata. SEE, mu sõber, on nüüd küll argumentum ad hominem

Tuumaapologeedid on jaamade töökindlust ja prognoositavust kõvasti üle müünud. Faktiliselt tuleb rikkeid tuumajaamades ette suhteliselt tihti (kuna tegu tuumajaamadega, siis reageeritakse tihtilugu pigem üle, ja see on hea), remontide pikkused on prognoosimatud (eriti riikides, kus kohapealne kompetents olematu). Samad probleemid ju süsteemsed ka uute jaamade rajamisel - tähtaegadest ja eelarvetest minnakse lootusetult üle.
Suuremate riikide energiasüsteeme sellised rikked muidugi uppi ei löö, aga väikeriikides nagu Eesti oleks seis ikka päris-päris hapu peale selliseid sündmuseid.

Jällegi on see mulje põhine jutt. Näita statistilisi numbreid, mis sinu väiteid kinnitavad. Minu teada on tuumajaamade planeerimatute töökatkestuste osakaal kusagil 2-5% kandis, mis on suht-koht sama, mis muudel soojusjaamadel (meilgi siin Eestis on üks soojusjaam, mille downtime on suurem, kui Olkiluoto 3-l). Juhuenergiaga on see muidugi täiesti võrreldamatu suurus.
Mis puudutab maksumuse kallinemist (mis on HOOPIS teine teema, kui töökindlus), siis sellel on väga selged põhjused. Peamine see, et jaamu ehitatakse väga vähe, tegemist on megaprojektidega (üle $2mlrd) ja KÕIK maailma megaprojektid viimseni lähevad üle eelarve. Huvi on, siis vaatab täpsemalt siit videost: https://www.youtube.com/watch?v=5EsBiC9HjyQ

Ka SMRide valdkonnas on lubatud revolutsiooni asemel tunda pigem kärsahaisu.
Siingi foorumis on korduvalt kõlanud väide, kuidas tegu on lihtsalt vähendatud koopiatega ennast juba tõestanud tehnoloogiatest.
USAs ainus tänaseks ainus sertifitseeritud SMR NuScale, mis sai oma litsentsi ainult tänu lõdvendandatud turvanõuetele (seetõttu pole IAEA neid heaks kiitnud).
Niisamuti on plahvatanud rajamiskulud ning toodetava elektri omahind - SMRidel oleks nt suuri raskusi püsida Leedu meretuulepargi hinnakoridoris (75-125EUR MW/h).

Elame-näeme. Alternatiivi samas ju väga ei ole. Kui on soov saada CO2 ja tigerežiimide vaba baaskoormust, siis kusagilt peab see tulema.

[teeline35]

See, et arutatakse kahe tuumajaama rikkeid ja kõik on saanud viimasel ajal suurteks elektritootmisspetsialistideks on tegelikult anomaalia ja näitab probleemi sügavust. Puuduvad reservvõimsused, mis suvalisel ajahetkel oleks võimalik käima lüüa.

Antud uudise valguses ei päde siin mõnede viljeletav jaotus, kuidas tuul/päike on "juhueleketer" ja tuum on prognoositav baastootmine.

Pane päikese- ja tuulepargid elektrit tootma kui elektrivajadus suur on ja kui seda ei suuda, siis see ongi juhuelekter. Tuleb siis kui ilmastikuolud sobivad. Tegelikult juhuelekter on ebaõnnestunud termin. Õige on juhitamatud elektritootmisvõimsused ja juhitavad tootmisvõimsused. Esimesed töötavad, siis kui neile sobib ja teised, siis kui sisse lülitad!

[maksipoiss]

Tegelikult juhuelekter on ebaõnnestunud termin. Õige on juhitamatud elektritootmisvõimsused ja juhitavad tootmisvõimsused. Esimesed töötavad, siis kui neile sobib ja teised, siis kui sisse lülitad!

juhitamatud elektritootmisvõimsused= elektrit tuleb siis kui juhtub= juhuelekter

[Rebane11]

Energiamahukamad ettevõtjad saavad planeerida järgmise päeva tootmist selle järgi, mida Taimi Paljak järgmiseks päevaks lubab.

[Kilo Tango]

Energiamahukamad ettevõtjad saavad planeerida järgmise päeva tootmist selle järgi, mida Taimi Paljak järgmiseks päevaks lubab.

Ma loodan, et see oli irooniaga öeldud, sest tegelikult ei käi need asjad nii ja energiamahukad tootmised on eluliselt sõltuvad stabiilsest energiapakkumisest. Vähe sellest, isegi kui see oleks võimalik, muudaks see lõpptoote kalliks.

[Some]

https://www.delfi.ee/artikkel/120338049 ... angad-vead
Maksumüüri taga. Kes ligi pääsevad kommenteerivad.

Süsteemidelt avastati piiraja
Näiteks tuvastas 2022. aasta alguses valminud siseaudit, et Eesti elektrijaamas oli saasteseiret tegevatele süsteemidele pandud piiraja, milleni saastenäit sai tõusta. Selgus, et 2015. aastal oli seadistatud maksimaalne piirväärtus CO (vingugaasi), SO2 (vääveldioksiidi), NO2 (lämmastikdioksiidi), NO (lämmastikoksiidi), CH4 (metaani) ja NH3 (ammoniaagi) heitele, mille tulemusel ei saa pidevseire andmetel heited ületada 250 mg/Nm3.

Vingugaasi ehk CO näitel – kui kuus aastat hiljem(!) ehk 2021. aasta sügisel EE Ökoloogialabor selle probleemi kõigile üllatuslikult avastas, oli CO tegelik keskmine päevane heide 400–900 mg/Nm3 (mõnel hetkel koguni üle 7000 mg/Nm3). Piirnorm, mida ületada ei tohi, oli keskkonnaloas kõigest 200 mg/Nm3. Rikkumisest keskkonnaametit ei teavitatud, ehkki seadus seda nõuab.

Sama on esile toonud üksteisest sõltumatult ka mitmed valitsuse liikmed ja keskkonnaameti töötajad. Uut Enefit-280 õlitehast esitleti neile kui nüüdisaegset, puhast uue põlvkonna keemiatehast, mis maandab kõik keskkonnariskid ja püüab saasteaineid kinni. Tegelikkuses oli ehitusprojekt tavalise vana kooli õlitehase oma. Omaniku esindajatele müüdi Moskvitši Mercedese pähe, on resümee.

Avalikkuse ja omanike esindajate eksitamise kõrval on suurim risk ka otsene moonutatud andmete esitamine, mille näiteks on see, et Enefit Poweri õlitehastes muudeti 2021. aastal enne saastemõõtmisi alati töörežiimi ehk vähendati koormust, muudeti kütust ja puhastati seadmed. Nii mahuti mõõtmishetkel normi piiresse.

Elektrilevi on Eesti Energia kontserni kuuluv võrguettevõte, kes viib elektri tarbijani ja teeb võrgulepingud. 2020. aastal aga viis Eesti Energia juhtkond ligi 600 Elektrilevi töötajat uude ärikehasse nimega Enefit Connect. Elektrilevisse jäi alles vaid ligi 30 töötajat.
Seaduse järgi peaks juhtimiskeskus olema Elektrilevi kontrolli all.

See tähendas, et oma kliente teenindades jäi Elektrilevi sõltuvaks Enefit Connectist. Erikontroll vaatles seda lahutamist õiguslikust aspektist ja leidis hulgaliselt puudujääke. Näiteks langes kriitika alla riketele reageeriv juhtimiskeskus, mida pidas nüüd Enefit Connect, millelt Elektrilevi seda teenust ostis, suutmata tagada vajalikku kvaliteeti. Seaduse järgi peaks juhtimiskeskus olema Elektrilevi kontrolli all.

Vastutuse jaotus kahe juriidilise keha vahel oli puudulik, Elektrilevi sõltus elutähtsa teenuse ehk elektriühenduse tagamisel seadusvastaselt vaid ühest partnerist. Paljud etteheited viitasid sellele, et Elektrilevi juhtimissüsteem logises pärast reformi.

Suur kahju tuletistehingutest – 290 miljonit eurot
Tulemused olid taas jahmatavad: perioodil 2020–2023 on riskimaanduslepingute tõttu ettevõttele kahjumit tekkinud mahus 288 miljonit eurot. Samal ajaperioodil realiseerus ka selliseid riskitehinguid, mis osutusid kasumlikuks. Nii et kokku oli kahjumi saldo 176 miljonit eurot.

See on raha, mis jäi Eesti Energial teenimata. Samuti üks põhjuseid, miks ettevõtte finantsseis on vilets ja miks keskkonnanõuete täitmiseks vajalikeks investeeringuteks on raske raha leida.

See on plahvatuslik materjal. Üle 500 lehekülje tihedat ja keerulist juriidilist teksti, mille mõju võiks võrrelda üheksapallise maavärinaga.

Täies mahus ei näe avalikkus seda mitte kunagi. Kui palju avalikuks saab, on olnud viimaste nädalate terav vaidlusküsimus, teksti on silutud ümaramaks. Ent dokumenti maha vaikida, nagu tehti suurel määral Nordica erikontrolli raportiga tänavu talvel, pole võimalik.

[Aspelund]

Lõhnab selle järele, et EL kütab meile mõned mehised trahvid selle jama peale ...