Rail Baltic, Talsingi tunnel ja Saaremaa sild

[AMvA]

Seoses Nordica just toimuva pankrotiga tekkis huvi et kellele ikkagi kuulub RB. Tulemus:
2014. aastal asutasid ministeeriumid ühisettevõtte RB Rail AS, mis on põhikoordinaator raudtee ehitamisel ja Rail Balticu projekti arendamisel. RB Rail ASi aktsiad on jaotatud võrdselt Eesti OÜ Rail Baltic Estonia, Läti SIA Eiropas Dzelzceļa Līnijas ja Leedu UAB Rail Baltica Statyba vahel.

Nu ja selle meie osaühingu, miinimumkapitaliga osaühingu, kuulub Kliimaministeeriumile, osas on läbi avalike allikate võimalik täiendavaid andmeid saada, aga tunne on natuke piinlik.

Aga miks ta peaks AS olema?

[Dr.Sci]

Seoses Nordica just toimuva pankrotiga tekkis huvi et kellele ikkagi kuulub RB. Tulemus:
2014. aastal asutasid ministeeriumid ühisettevõtte RB Rail AS, mis on põhikoordinaator raudtee ehitamisel ja Rail Balticu projekti arendamisel. RB Rail ASi aktsiad on jaotatud võrdselt Eesti OÜ Rail Baltic Estonia, Läti SIA Eiropas Dzelzceļa Līnijas ja Leedu UAB Rail Baltica Statyba vahel.

Nu ja selle meie osaühingu, miinimumkapitaliga osaühingu, kuulub Kliimaministeeriumile, osas on läbi avalike allikate võimalik täiendavaid andmeid saada, aga tunne on natuke piinlik.

Aga miks ta peaks AS olema?

Et näiteks minna börsile, kaasata erakapitali. OK, OÜ saab ka alati kaasata kuid AS-il on ka alati suurem kohustuslik avalik järelvalve. OÜ-l ei pea olema nõukogu, AS-il peab jne... ei hakka kogu äriseadustikku siinkohal võrdlevas analüüsis välja tooma.
Muidugi vaadates majandusaasta aruannet paistab see nagu "Ameerika unelm" aga siinkohal on tegemist ühe omaniku valduses olevate ettevõtete kogumi ühe pisiettevõttega kus raha vajadusel tõstetakse kontolt kontole positiivse imago loomise huvides.

[Marvin]

Iseenesest võiks RB-l mingid trammilaadsed ollused kohe vurama hakata. Ülemistelt Jürisse, sealt edasi.. päris palju inimesi saaks ära teenindada.
Mingeid erilisi lisainvesteeringuid vaja ei oleks.

Ühe rööpapaariga raudteel? Well....

Enne kui selle mõtte puusalt tulistades üleolevalt maha laidad, võiks vähemalt niigi palju vaeva näha, et modelleerida võimalik sõidugraafik sellisel juhtumil ja sellest siis vettpidavad järeldused teha....

Olen küll ülikooli ajal graafide teooriaga ning transpordiülesande lahendamisega tegelenud, ent praegu jätan selle heal meelel nende inimeste teha, kelle arvates ühe rööpapaariga raudteel suure hulga koosseisude üheaegne opereerimine on lahenduv ülesanne. Palun seda lahendust näidata . Vastus, et peatustes on rohkem rööpapaare, ei kvalifitseeru, sest siis ei räägi me enam ühe rööpapaariga raudteest.

[AndresTy]

Vastus, et peatustes on rohkem rööpapaare, ei kvalifitseeru, sest siis ei räägi me enam ühe rööpapaariga raudteest.

Üheteeliseks raudteeks nimetatakse liini, kus jaamade vahel on üks tee. Pole vahet, mitu teed on jaamades, tegemist on ikkagi üheteelise liini/piirkonna/raudteelõiguga. Jaamad on üheteelise liini osad. Seetõttu ei saa ma aru, missugusest ühe rööpapaariga raudteest sa räägid, mille sisse ei tohi jaamu arvestada? Sa nagu mõtled välja mingi päriselus mitteeksisteeriva raudteevariandi ja siis selle abil "tõestad" ära, et raudteetrammide liiklus on üheteelisel RB-l võimatu.

[AMvA]

Aga miks ta peaks AS olema?

Et näiteks minna börsile, kaasata erakapitali. OK, OÜ saab ka alati kaasata kuid AS-il on ka alati suurem kohustuslik avalik järelvalve. OÜ-l ei pea olema nõukogu, AS-il peab jne... ei hakka kogu äriseadustikku siinkohal võrdlevas analüüsis välja tooma.
Muidugi vaadates majandusaasta aruannet paistab see nagu "Ameerika unelm" aga siinkohal on tegemist ühe omaniku valduses olevate ettevõtete kogumi ühe pisiettevõttega kus raha vajadusel tõstetakse kontolt kontole positiivse imago loomise huvides.

Selle jaoks ongi Rail Baltica AS.

Väga veider oleks kui üks osanikke hakkaks oma osanikfirmat eraldi börsile viima.

[Kriku]

Nu ja selle meie osaühingu, miinimumkapitaliga osaühingu, kuulub Kliimaministeeriumile

Eesti Vabariigile ikka. Ministeerium on riigiorgan, mitte eraldi juriidiline isik.

[Madis Reivik]

Ma pole RB täpsemaid jooniseid näinud aga vähemalt Ülemistest kuni Jürini on kindlasti seal mingeid haruteesid jms.
Ja teisest küljest - miks mitte panna kuni Jürini (või sealt edasigi) kohe kaks paari maha, see tähendaks ikkagi kohest rahavoogu ja reaalne vajadus on vägagi olemas.
Rangelt ühe rööpmepaariga - arvestades lühikest sõiduaega, siis edasi-tagasi põrkamine poleks kah kuigi loll tegevus.

[Fucs]

Ühe rööpapaariga raudteel? Well....

Enne kui selle mõtte puusalt tulistades üleolevalt maha laidad, võiks vähemalt niigi palju vaeva näha, et modelleerida võimalik sõidugraafik sellisel juhtumil ja sellest siis vettpidavad järeldused teha....

Olen küll ülikooli ajal graafide teooriaga ning transpordiülesande lahendamisega tegelenud, ent praegu jätan selle heal meelel nende inimeste teha, kelle arvates ühe rööpapaariga raudteel suure hulga koosseisude üheaegne opereerimine on lahenduv ülesanne. Palun seda lahendust näidata . Vastus, et peatustes on rohkem rööpapaare, ei kvalifitseeru, sest siis ei räägi me enam ühe rööpapaariga raudteest.

Kaks lk tagasi sai eile pandud

esimene etapp .... luues kiire ühenduse Tallinna ja Poola piiri vahel aastaks 2030. Loodav raudteekoridor jõuab Poolas piirini kahe rööpapaariga ja jätkub Baltimaades ühe rööpapaariga põhja suunas, sh mõnedes lõikudes Eestis ja Lätis kahe rööpapaariga.

[Fucs]

ei ole eriti raske ju.
Sõiduautod ja reisijad lähevad Tallinnas peale Ülemistel. Kaup Muugal ja Soodevahel.

https://www.rbestonia.ee/trassikoridor/ seal link kaardile

Et kuidas... pakitakse parklas kohvrisse, asetatakse transpordikärule ja siis läbi eskalaatorite perroonile? Võtsin spetsiaalselt terminali põhiprojekti ette - ei ole sellist kohta kuskil kus autoga rongi lähedusse saab!

(ma tegelesin seal küll konstruktsioonide mõnes kohas projekteerimise, mõnes kohas ekspertiisiga - see terminal on jagatud ka sedavõrd juppideks et igal rajatiste projekteerijal on tükk hambusse surutud - tahab või ei taha ja lisaks Ülemistele tegelesin ka Pärnuga, ning praegu igatsugu vahepealsete lõikude sildade/viaduktide/tunnelite tööprojektidega nii nagu jõuan - see on meeletu maht - juba Ülemiste ise. Ja kui kellegil on ette näidata kust see autode laadimine käima hakkab Ülemistes ja Pärnus siis paluks lahkelt skeemi jagada - Ülemiste osas on PP tasemel projektmaterjali 30 GB, (30 197 918 289 bytes in 3 033 file(s),in 291 directories), võibolla on kuskil miski kahe silma vahele jäänud, aga kahjuks on mu aeg sedavõrd piiratud et tasuta ma veelkord seda materjali läbi vaatama ei hakka. 1,7GB ifc (BIM) vaatasin uuesti läbi, no ei hakanud silma, ja projekti maht on selline et jagada ei saa, lisan vaid mudelist pildi ja siis äkki vähemalt kirjeldate mis piirkonnas need sõiduautod peale lähevad)
ylemiste.png

Rail Balticu sõiduautode pealelaadimisjaama asukoha ja tehnilise lahenduse määramine.
https://www.rbestonia.ee/wp-content/upl ... ramine.pdf

*

Rail Balticu projekti raames valminud teostatavus- ja tasuvusanalüüsi tulemusel leiti, et Eestist võiks Kesk-Euroopasse sõita öised autorongid ning valiti välja sobivaim sõiduautode rongile laadimise asukoht Ülemistel.

Hinnanguliselt kuni 10 protsenti rongireisijaid võib hooajaliselt sõiduautode pealelaadimise teenust kasutada, selgub Eesti Raudtee ning Skepast & Puhkim koostöös valminud analüüsist.

Analüüs hindab Ülemistelt Kesk-Euroopa suunas liikuva autorongi vajaduseks ühte rongipaari ööpäevas. Pealelaadimine Euroopa suunale toimuks Ülemistel õhtuti ning mahalaadimine Euroopast saabuvatele autodele hommikuti. Auto rongile tõstmise vajadus tekib siis, kui sihtkohta minnakse pikemaks perioodiks, liigutakse suure pagasiga või on autosõit sihtkohta mööda maanteed ebamõistlikult aeglane.

"Autoga Euroopas puhkamas käivad igal aastal tuhanded Eesti inimesed hoolimata sellest, et Varssavisse viiv maantee on nii raskeveokitest kui sõiduautodest ülekoormatud ja sõit Tallinnast Poola pealinna võtab aega üle 12 tunni," ütles Rail Baltic Estonia juht Riia Sillave.

"Kui auto saab õhtul rongile tõsta, ise kupees välja magada ja hommikul Varssavis ärgata, tulevad nii suusa- kui päikesereiside sihtkohad poole lähemale. Lisaks jääb ära ohtlik autosõit ja vajadus hotellis ööbida," ütles Sillave.

Analüüsi käigus võrreldi erinevaid võimalikke sõiduautode pealelaadimisjaama asukohti ning selgitati välja tehniliselt, majanduslikult ja keskkonnamõjudelt optimaalseim lahendus Ülemistele rajatava reisiterminali läheduses Suur-Sõjamäe tänaval. Sama hanke raames koostati ka tulevase pealelaadimisjaama eskiisprojekt.

Teostatavus- ja tasuvusanalüüsi tellis hanke korras Rail Balticu Eesti projekti eestvedaja Rail Baltic Estonia OÜ ja viisid ellu Eesti Raudtee ning taristu-, planeeringute- ja keskkonnavaldkonna konsultatsiooniettevõte Skepast & Puhkim OÜ konsortsium, töö maksumuseks käibemaksuta oli 62 200 eurot.

Rail Baltic Estonia OÜ on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluv ettevõte, mis on loodud Eesti riigi huvide esindamiseks Balti riikide ühisettevõttes RB Rail AS ning projekti realiseerimiseks ning administratiivsete ja tehniliste ülesannete täitmiseks Eestis.

RB Rail on loodud Rail Balticu projekti keskseks koordineerimiseks. Selle aktsiad kuuluvad võrdsetes osades Eesti RB Rail AS-ile, Läti SIA-le Eiropas Dzelzceļa Līnijas ja Leedu UAB-le Rail Baltica Statyba.

Rail Balticu projekt näeb ette Euroopa rööpmelaiusega raudtee ehitamise Tallinnast Poola-Leedu piirini. Projekti maksumuseks on hinnanguliselt 5,8 miljardit eurot.

https://majandus.postimees.ee/6424248/r ... auto-kaasa

[Dr.Sci]

................
https://www.rbestonia.ee/trassikoridor/ seal link kaardile
................

Tänan - asukoht nüüd selge, aga kontseptsioon läks segasemaks. Laadimiskoha ja terminali vahel on ~1,5 km - tahaks näha sellise mugavusreisija logistikat antud oludes. Ja IRL - selle laadimiskoha lahendust pole mulle ette tulnud, aga ju siis peab oma endiste tudengite kõrvad pihku võtma kes töötavad nii RB sees kui ka järelvalves. Pole osanud varem küsidagi...

[AMvA]

................
https://www.rbestonia.ee/trassikoridor/ seal link kaardile
................

Tänan - asukoht nüüd selge, aga kontseptsioon läks segasemaks. Laadimiskoha ja terminali vahel on ~1,5 km - tahaks näha sellise mugavusreisija logistikat antud oludes. Ja IRL - selle laadimiskoha lahendust pole mulle ette tulnud, aga ju siis peab oma endiste tudengite kõrvad pihku võtma kes töötavad nii RB sees kui ka järelvalves. Pole osanud varem küsidagi...

Ega Pariisis ka autod Gar du Nordis peale ei sõida

[Vetu]

Minu kui häbematult vähe rongiga sõitva aga ikkagi rongifänni tähelepanekud.
1. Jättes RB ehitamata ei saa me kõik rikkamaks "kokkuhoitud" raha võrra.
2. Isegi Helsinkis on autode ja inimeste rongi laadimine päris kaugel teineteisest.
3. Jätta ehitamata parkla aga ehitada mingi meeletu koloss reisijate tarbeks ei ole kokkuhoid.

[zkaff]

Helsinkis Pasilas on vahemaa autoterminali ja reisijate oma vahel 700m.
"Mugavusreisijatel" on võimalus seltskond eelnevalt maha panna, üks juht tanki ja kõik suht rõõmsad. 1,5 km ei ole mingi vahemaa enamvähem tervele isikule ja lisaks on ka abivahendeid - mingi shuttle versioon, "liikuv kõnnitee", teenusepakkuja jne.

Igas suuremas lennujaamas tuleks see 1,5 km nii või teisiti täis ja veel lisaks.

[2korda2]

Mulle teeb hirmsasti nalja see "lõpuks on meil vähemalt ühendus Pärnuga". Meeldetuletuseks: Pärnu kaotas raudteeühenduse, sest Euroopasse kõrgele kohale (transpordivolinik!) läinud ministril ei õnnestunud leida.... 10 MEUR. Nüüd (no nii 10-12 aasta perspektiivis ehk?) saame >100 korda suurema raha eest selle ühenduse lõpuks tagasi. Ainult kiuslikud inimesed esitavad küsimusi rongikoosseisudest. Tähtaegu ei tea ja rahastust ei ole aga küll kuidagi need rongid tekivad!

Teine asi mis mulle nalja teeb, on RB tasuvusanalüüside vaheldusrikkus:
1. Kõigepealt arvutati tulupoole moodustavat kaubad, no nii 80% ulatuses. Selle tarvis võeti kõik peamised kaubavood Soomest Saksamaani ja arvutati need RB-le liikuma. Esimesest kuuest suurimast kaubavoost 5 alustasid või lõppesid Soomes. Kuidas nood suure mahuga veosed oluliselt odavamalt laevatranspordilt rongile saada, jäi välja mudeldmata. Ilmselt räket... eem, maksud pidid aitama.
2. Seejärel tuli EY oma analüüsiga, mis joonistas tulupoolele ~70% keskkonnast. Tõsi, sellise võidu tarvis tuli maanteele mudeldada EURO2 nõuetele vastavad rekkad. EURO2 nõue rekkale tähistab peagi 30ndat sünnipäeva!
3. Nüüd leitakse, et 80% tulust tuleb tegelikult hoopis reisijatelt! Seda olukorras kus kunagisest "iga tunni tagant süstib rong minema" plaanist on saanud "võib-olla 4 rongipaari päevas". Selles EY plaanis näiteks oli veel sees "igapäevaselt 5000 reisijat Pärnu-Tallinna vahel". Kas nüüd küüditatakse kogu Pärnu iga päev Tallinna ja õhtuks tagasi?


Ma olin juba mitu aastat tagasi valmis panema vahele korraliku konjaki: enne kui RB-l esimene rong kaubaga Tallinnast Riiga jõuab sõidavad sama vahemaad robotrekkad. Maksukarnevali korral elektrilised.

[parkija]

Ma kuulasin täna Vikerraadiost reporteritundi , kus küsitles M . Ojakivi U. Reinsalu ja A. Kovalenko - Kõlvartit otsesaates , oli ka ettetehtud usutlus svet i nimelise ministriga , soovitan teil ka kuulata , svet ajas sellist möga ( selle tema jutu kohta on see ka liialt tagasihoidlik , minu isiklik arvamus ) , need kes rb d siin promovad ning särki rebivad , ahh olgu