Miks reservaat? USA lahkub ilmselt järgmisel aastal teistkordselt kliimaleppest ja vaevalt sinna enam naaseb. Samuti ei ole ka praegu USA-s EL-ga sarnast CO2 kvooti ega selle hinda. Meile tuttaval kujul aetakse kliimapoliitikat küll vaid EL-s ja mõnes üksikus teises riigis. Paljud muud riigid kiidavad sellele takka, kuid reaalselt jätavad selle poliitika jõustamata. Pigem on üldse kaheldav, kui paljud riigid tulevikus praegusel kujul kliimapoliitikaga edasi lähevad.Madis Reivik kirjutas: ↑24 Nov, 2024 16:52 Me pole mingi reservaat et saaks eritingimusi küsida. Kui kliimapoliitikat ei täida, hakatakse väljastpoolt tollidega pitsitama. Karm reaalsus.
Eespool toodi õigesti välja, et Eesti tegevusel ei oleks kliimale mitte mingisugust mõju. Isegi kui väited inimtekkelisest kliimasoojenemisest oleksid õiged, ei saa Eesti oma tegevusega maailma kliimat mingilgi määral mõjutada (eespool viidati meie osakaalule maailma CO2 emissioonist). Küll aga saame kliimapoliitika jõustamisega hävitada Eesti majanduse, (energia)julgeoleku, tööstuse konkurentsivõime ja inimeste toimetuleku. Selle poliitika nimel tehakse üürates summades kulutusi, millest ei teki mingisugust majanduslikku kasu.
Iga eesmärk, mis võetakse, peab olema saavutatav. Kliimapoliitika jõustamisel on meie jaoks meeletu hind, kuid sihile see ei vii (vaadake meie osakaalu..). Kuidas nimetada seda, kui keegi teeb kulutusi selle nimel, mille saavutamine on võimatu? See on lollus ja enda hävitamine või teadlik kahju põhjustamine.
Väga lihtne on käia ringi ja hüüda, kuidas me kliimat päästame ja sellega kahju tekitada. Need inimesed peaks mõtlema, kas nad on valmis ise selle kahju hüvitama.
Põlevkivielekter ei ole kallis, vaid see on kalliks maksustatud. Ise loome probleemi ja siis hädaldame. Tuleks ka vaadata, missugused poliitilised jõud sellist poliitikat toetavad - need on valdavalt vasakpoolse maailmavaatega erakonnad, kes kasutavad kliimapoliitikat enda muude eesmärkide elluviimiseks (nt maksude tõstmiseks, ettevõtlusesse sekkumiseks, plaanimajanduse kehtestamiseks). Praegune kliimapoliitika kujutab endast suurimat majandusse sekkumist, mida me oleme taasiseseisvunud Eestis näinud.