Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Kriku]

ilmselge on, et kui nemad panustavad väga olulisel määral kõige muu tarvilikuga

Just sellepärast niisugused arvutused ongi nagu nemad on. Rahvaarvuks võiks valemisse kirjutada Mandri-Euroopa liikmete oma.

[Kriku]

ERR-is põhjalik lugu NATO renoveerimisest ja moderniseerimisest: https://www.err.ee/1609525180/ilma-kait ... aberarmeed

Kui veel 2022. aastal arvestati sellega, et NATO suudab 15 päeva jooksul välja panna 40 000-mehelise reageerimisväe, siis uus väemudel on hulga ambitsioonikam. Kümne päeva jooksul peavad konfliktikoldesse jõudma 100 000 võitlejat ning 30 päevaga veel 200 000 võitlejat. Endise kaitseväe juhataja, eurosaadik Riho Terrase sõnul tähendab see, et tegu on põhimõttelise muutusega.

"See tähendab seda, et mehed on kottide otsas," sõnas Terras. "See tähendab, et relvastus, varustus ja varudega tagatus on rahuajal kogu aeg sada protsenti olemas. Ja see ei tähenda mitte midagi muud, kui väga suurt investeeringut," lisas ta. "Investeeringut mitte ainult laskemoonavarude loomisesse, vaid ka nende hoidmisse."

Venemaa pööritas vähemalt alates 2014. aastast vähemalt 150 000 meest pidevalt läänepiiril .

[LupusII]

Kas see kolm brigaadi ongi kogu sõjaaja vägi? Kõik ikka teavad kui suurel alal suudab brigaad opereerida? Kui suur on EKV planeeritud isikkooseis sõjaajal? 1939/1940 oli Eestil 4 diviisi . Selleni ei jõua me enam kunagi ,aga kuidas selle kahe kergebrigaadiga Eesti kaitsmine käib ? Targemad võiks natuke selgitada ?

[Kriku]

Kui suur on EKV planeeritud isikkooseis sõjaajal?

Otsingumootorit kasutades leiab sellistele küsimustele kiiremini vastuse kui foorumist.

[LupusII]

Ma ju tegelikult tean seda . Aga ikka ma ei suuda taibata kuidas Eesti kaitsmine 3 kergebrigaadiga välja näeb? Loeks huviga teiste arvamusi .

[KastivanemaAbi]

Ma ju tegelikult tean seda . Aga ikka ma ei suuda taibata kuidas Eesti kaitsmine 3 kergebrigaadiga välja näeb? Loeks huviga teiste arvamusi .

Meil tegelikult on ju Kaitseliidu/maakaitse näol olemas veel 2-3 brigaadiekvivalenti. Koos meie struktuuridesse lisatud liitlastega peaks meie SA koosseis olema kusagil 50 000 kandis (43 700 Eestist + u 6000 liitlast briti brigaadi ja eFp näol), mis on meie territooriumi arvestades igati aktsepteeritava suurusega armee. On ka põhjust loota, et kui väljaheide päriselt jahutusaparaadi poole liikuma hakkab, siiratakse siia veel paar brigaadi (ja need on eeldatavasti ka natuke raskema rauaga varustatud).

[mart2]

Mina ei tea, kuidas on planeeritud kaitse, sest pole enam minu "teadmisvajadus". Ilmselt ei kvalifitseeru ka akf LupusII.

Kas see kolm brigaadi ongi kogu sõjaaja vägi? Kõik ikka teavad kui suurel alal suudab brigaad opereerida? Kui suur on EKV planeeritud isikkooseis sõjaajal? 1939/1940 oli Eestil 4 diviisi . Selleni ei jõua me enam kunagi ,aga kuidas selle kahe kergebrigaadiga Eesti kaitsmine käib ? Targemad võiks natuke selgitada ?

Kuid algatuseks võiks akf teha endale selgeks, miks ei ole mõtekas võrrelda 1939 aasta EW diviisi praeguse brigaadiga. Mõelda tuleks kaudtulevahenditele, sidele, jne. jne.

[TTA]

Mina ei tea, kuidas on planeeritud kaitse, sest pole enam minu "teadmisvajadus". Ilmselt ei kvalifitseeru ka akf LupusII.

Kas see kolm brigaadi ongi kogu sõjaaja vägi? Kõik ikka teavad kui suurel alal suudab brigaad opereerida? Kui suur on EKV planeeritud isikkooseis sõjaajal? 1939/1940 oli Eestil 4 diviisi . Selleni ei jõua me enam kunagi ,aga kuidas selle kahe kergebrigaadiga Eesti kaitsmine käib ? Targemad võiks natuke selgitada ?

Kuid algatuseks võiks akf teha endale selgeks, miks ei ole mõtekas võrrelda 1939 aasta EW diviisi praeguse brigaadiga. Mõelda tuleks kaudtulevahenditele, sidele, jne. jne.

Ja isegi 1939 mõistes olid Eesti diviisid üsna nõrgad ja alarelvastatud. Sisuliselt suur arv mehi vintpüsside ja kuulipildujatega ning IMS aegse tuletoetusega. Keskmiselt suutis jalaväepataljoni toetada üks suurtükipatarei kuid tänapäevases mõistes oleks tegemist 120mm MP võimega üksusega. Tuletan meelde, et miinipildujaid ega jalaväe saatekahureid sisuliselt polnud. Tankitõrjerelvi oli ka äärmiselt vähe, eriti arvestades Punaarmee tankide arvu. Räägiti pikamaa suurtükiväepatarei loomisest raudteeplatvormidel soomusrongide asemel, kuid jutt käis siiski mõnest relvast laskekaugusega kuni 17km. Kogu EKV kohta. Ülejäänud relvad lasid 12-13km. Olukorras kus punaarmee oli massiliselt ümberrelvastumas diviisi suurtükiväes haubitsatele ML-20 mille laskekaugus oli samuti 17km, rääkimata suurematest relvadest ja lennuväest. Õhutõrje osas polnud ka seis just roosiline.

Ainus mis oli okeis seisus olid laskemoonavarud, neid oli tõesti palju I MS ja vabadussõja ajast üle jäänud. Kuid loomulikult oleks uuele relvastusele üleminek selle varu ära nullinud.

Täna on meil siiski brigaadid millel on vähemalt korralikud jalaväerelvad, oma esmane õhukaitse ja soomus. Kaudtule osas oleme juba praegu heas seisus ja aasta-kahe pärast paremas kui kunagi varem, isegi arvuliselt. Rääkimata võimest mida pika rauaga liikurhaubitsad päriselt lauale toovad võrreldes järelveetavate D-30-tega.

[LupusII]

Peaaegu nõus !
Kui suurel alal suudab brigaad vastast siduda? 30km x30km?

[TTA]

Peaaegu nõus !
Kui suurel alal suudab brigaad vastast siduda? 30km x30km?

Oleneb maastikust, ilmast ja vastasest

Aga ma näen küll kuhu sa sellega tüürid. Õnneks pole Eestit kaitsmas vaid brigaadid, vaid lisaks on ka erinevad maakaitseüksused kes selliste väiksemate kastide tiibu ja vahesid katavad.

[Veiko Palm]

Seda on ikka “põnev” jälgida kui ikka ja jälle keegi selliste plärtsatuste abil üritab midagi tõestada. No kaua võib või mis on nende väljahüüete eesmärk?

Võib kindlalt väita, et kolm brigaadi (asenda vastavalt vajadusele - jagu, rühm, diviis, korpus jne) ei ole piisav. Samuti ei ole meil riigis piisavalt inimesi. Kui võrrelda näiteks Singapuriga, kus kolmandiku Hiiumast väiksemal territooriumil elab kuus miljonit inimest, siis …

Ja tegelikult ei tea ma, mis selle “siis …” järgi peaks tulema. Äkki LupusII võtab ise kätte ja ütleb, mida ta öelda tahab? Ära palun räägi poolikute mõtetega vaid pane ikka täisväide kokku. Hoiab ka lugejate vaimset tervist.

Aga nüüd ka ise sarkasmi langedes (teravmeelsuse madalaim vorm) - me hakkame nüüd riigina alles mõtlema, et millist sõda peame pidama ja kes on meie vastane ja mis need muud küsimused olidki (vaata riigikaitsekomisjoni) ja foorumlane tahab siin juba taktikalisele tasandile joosta. Pole vaja ette sündmustest rutata. Strateegiline vaade kõigepealt.

[teeline35]

Kunagi oli kusagil toodud link teadustööle eesti kaitstavuse kohta. Täpsemalt kas eesti oleks pidanud 1939 vastu hakkama ja seda tolleagsesõjateaduse teooria ja kogemuse põhjal. Üks järeldus oli ja kehtib ka praegu, et eesti oma inim- ja muude ressurside poolest ei suuda ennast üksi kaitsta. Nagu AKF Veiko Palm ka märkis. Õnneks on seekord lootus liitlastele kes puuduolevad sõjalised ressursid peaks appi saatma. Peamine, et euroopa liitlastel oleks korralikult mehitatud ja relvastatud ning vajamineva laskemoonaga varustatud väed piisavas koguses võtta. Selle viimasega on natuke kehvad lood hetkel. Suurtel riikidel sõjalised kulutused meiega võrreldes üldnumbrites kosmilised, aga sadades tuhandetes armeed pole meie piirkonda appi saata.

PS.

Ainus mis oli okeis seisus olid laskemoonavarud, neid oli tõesti palju I MS ja vabadussõja ajast üle jäänud. Kuid loomulikult oleks uuele relvastusele üleminek selle varu ära nullinud.

Polnud neidki piisavalt.

Räägiti pikamaa suurtükiväepatarei loomisest raudteeplatvormidel soomusrongide asemel, kuid jutt käis siiski mõnest relvast laskekaugusega kuni 17km. Kogu EKV kohta. Ülejäänud relvad lasid 12-13km. Olukorras kus punaarmee oli massiliselt ümberrelvastumas diviisi suurtükiväes haubitsatele ML-20 mille laskekaugus oli samuti 17km, rääkimata suurematest relvadest ja lennuväest.

Laskekaugus oli pigem alla 10 km. Kergesuurtükid lasid maksimaalselt 9-10 km. Kuigi Soomlastel oli raskerelvade toetusega üksuse kohta veelgi kehvemad lood. Muidu enam.vähem nii ta oli.

[London Bridge]

30km x30km?

Virumaa pole ka mingi klassikaline stepp, kus kaevikuliin jookseb ühest silmapiirist teise. On oma liigendatuse ja raskuspunktidega, eeliste ja puudustega, mistab mingi teoreetiline keskmine või ideaalvariant reaalsuses pruugi pädeda. Ja võib mürki võtta, et eesti ja briti helgemad militaarpead on akf. kavala mõttekäigu juba ammu läbi arutanud.

[a11]

Delfis kirjutatakse, et Slovakkia peaminister Fico lubas osaleda 9. mail Moskvas fašismi üle saavutatud võidu tähistamisel. Ei tea, kas Orban ka läheb. Hea on omada selliseid "liitlasi."

[ruger]

NATO langevarjuüksustest-videos ka Eestis osalenud FRA üksusest juttu ja videot
https://www.youtube.com/watch?v=Een03yhg62o