Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Kõik käimasolevast sõjast
Vasta
Shackleton
Liige
Postitusi: 169
Liitunud: 05 Jaan, 2016 17:32
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Shackleton »

Gideonic kirjutas: 02 Dets, 2024 15:36 Prune60 on selline huvitav tegelane, kes uudiste kalanäoga refereeriminse asemel viitsib ka neid veidi rohkem analüüsida. Tal päris hea lõim selle 2025 a. eelarve kohta.


Ega eriti ei imesta ka kui vaadata nende 2025. aasta eelarve käkki, kus enamik puudujäägist peaks kompenseerima võlakirjad. Tasub kiigataga kuidas sellega läheb see aasta, kus isegi 2024. a. 3. kvartali eesmärkidest on 500 miljardit rutsi puudu ja oktsionid jäävad lihtsalt ära ühegi pakkumiseta.

2025.a. on defitsiidiks plaanitud 1,173 triljonit. Tuletaks meelde fakti et venemaal on jõhker inflatsioon ja 21% baasintress. Veelgi enam, 2024. aastal planeeriti defitsiidiks märksa rohkem (1,595 triljonit rubla) ning ka seda tõsteti vähemalt kahel korral kogusummanie 3,62 triljonit. Eh vääri see eelarve minumeelest paberitki mida sellele kulutatud on.
Riigi rahandus või riigi võlg...ütleme et kraabivad selle raha kokku. Aga "erasektoris" mis on ka poolenisti riigisektor on võlakoormus kasvanud kahe aastaga umbes samas vääringus kogu nende 2025 aasta eelarvega.

Teine valus asi on, et pangad ei anna fikseeritud intressiga laene või "mõistliku" intressiga laene. Ütleme paasintress plus 4%, siis 25% laenu ei saa. Pangad ei võta seda riski. Fikseeritud laenu kujul.
Suurem osa laenudest on ujuva intressiga, ka need mis võeti 7% paasintressiga.
Plus pangad ise, kes on laenamiseks pidanud raha laenama.

Illustreerimiseks miljoni eurone laen 21% plus panga kulud ja kasum ütleme ümmarguse 25% siis aastane intressimakse on 250000 eurot. Selle sa maksad kasumist, plus palgasurve, mille sa maksad kasumist, maksud, jne..

Ja kui minna veel täpsemaks ja mitte vaadata kogu võlga ja selle kasvamist, vaid ainult ettevõtjate võlakoormuse kasvu, siis see on viimase kahe aastaga kasvand kaks ja pool korda.

Mina näen seal kasvavat võlakriisi.
gooligan
Liige
Postitusi: 1407
Liitunud: 23 Veebr, 2012 14:25
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas gooligan »

Shackleton kirjutas: 03 Dets, 2024 15:04
Gideonic kirjutas: 02 Dets, 2024 15:36 Prune60 on selline huvitav tegelane, kes uudiste kalanäoga refereeriminse asemel viitsib ka neid veidi rohkem analüüsida. Tal päris hea lõim selle 2025 a. eelarve kohta.


Ega eriti ei imesta ka kui vaadata nende 2025. aasta eelarve käkki, kus enamik puudujäägist peaks kompenseerima võlakirjad. Tasub kiigataga kuidas sellega läheb see aasta, kus isegi 2024. a. 3. kvartali eesmärkidest on 500 miljardit rutsi puudu ja oktsionid jäävad lihtsalt ära ühegi pakkumiseta.

2025.a. on defitsiidiks plaanitud 1,173 triljonit. Tuletaks meelde fakti et venemaal on jõhker inflatsioon ja 21% baasintress. Veelgi enam, 2024. aastal planeeriti defitsiidiks märksa rohkem (1,595 triljonit rubla) ning ka seda tõsteti vähemalt kahel korral kogusummanie 3,62 triljonit. Eh vääri see eelarve minumeelest paberitki mida sellele kulutatud on.
Riigi rahandus või riigi võlg...ütleme et kraabivad selle raha kokku. Aga "erasektoris" mis on ka poolenisti riigisektor on võlakoormus kasvanud kahe aastaga umbes samas vääringus kogu nende 2025 aasta eelarvega.

Teine valus asi on, et pangad ei anna fikseeritud intressiga laene või "mõistliku" intressiga laene. Ütleme paasintress plus 4%, siis 25% laenu ei saa. Pangad ei võta seda riski. Fikseeritud laenu kujul.
Suurem osa laenudest on ujuva intressiga, ka need mis võeti 7% paasintressiga.
Plus pangad ise, kes on laenamiseks pidanud raha laenama.

Illustreerimiseks miljoni eurone laen 21% plus panga kulud ja kasum ütleme ümmarguse 25% siis aastane intressimakse on 250000 eurot. Selle sa maksad kasumist, plus palgasurve, mille sa maksad kasumist, maksud, jne..

Ja kui minna veel täpsemaks ja mitte vaadata kogu võlga ja selle kasvamist, vaid ainult ettevõtjate võlakoormuse kasvu, siis see on viimase kahe aastaga kasvand kaks ja pool korda.

Mina näen seal kasvavat võlakriisi.
Jällegi, totalitaarsetes naftarahadega "õnnistatud" riikides töötab majandus natuke teistmoodi. Julgen arvata, et nt kortereid ei osteta meil levinud 15-30a pikkuste eluasemelaenudega, pigem võetakse soetuseks vajaminev "dumbotškast". Ka meil ei ostaks ju keegi 21%. EURIBORiga korterit:)
Samamoodi ei toimi ka pankadepõhine finantsturg. Instrumente pakuvad pigem pealesunnitult (riiklike/poolriiklike) suurettevõtete enda finantsosakonnad, riiklikud programmid/garantiid jm turumoonutused. Nendel pole kohustust kasutada riikliku laenuintressi.
Klassikalisel meil mõistetaval pangandusel on oluliselt väiksem turuosa. Seega need 21%+ intressid ühtpidi ei mõju nii halvavalt ettevõtlusele, teistpidi ei toimi need instrumendid ka loodetud kujul (nt majanduse jahutamine), kuna turg on moonutatud.
Ja need eripärad teevadki peamiselt lääne analüütikutel majanduse seisu ja prognoosimise raskeks. Lääne mõõdupuude järgi mõõdetuna peaks ju venemaa oma 21% intressiga olema totaalses kollapsis, nälginud-palgata inimesed ammu Kremli pikali jooksnud jne. Aga näe, vastupidi inimesed on nõus analooge mitteomavate rakettide nimel saatma oma lähedasi surma ning ise sööma kartulikoori...
Huviline78
Liige
Postitusi: 1905
Liitunud: 20 Mär, 2022 11:02
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Huviline78 »

Alates suvest on töötus hakanud tasapisi kasvama parasiitide maal. Vabu töökohti on jäänud vähemaks ja kandideerijate arve on kasvanud tööturul.

https://x.com/evgen1232007/status/1864012911301075024

Parasiitide prostituudid pole teenustasusid tõstnud hoolimata rubla odavnemisest (väga patriootlik käik) ja viimane trend on seal see, et kliendid ei viitsi enam k****da, pigem tahavad rääkida ja kurta raskest elust.

https://x.com/PStyle0ne1/status/1864074220621246775
vilhelm
Liige
Postitusi: 487
Liitunud: 16 Jaan, 2020 9:25
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas vilhelm »

Keskus ProZerno prognoosib antirekordit järgmise aasta talivilja saagis. Halvas olukorras (loe: hävinud) on 38% seemne külvipindadest, rahuldavas olukorras - 31% ja heas olukorras 31%.

https://prozerno.ru/index.php/novosti/1 ... -2024-goda
Jaanus2
Liige
Postitusi: 4563
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Jaanus2 »

Halvas olukorras on halvas olukorras, hävinud võivad olla kevadel peale talvitumist, kui talv oli ebasoodne. Huvitav, mis need küvid juba sügisel veidi peale külvi on halvaks teinud? Mis siis veel kevadeks saab...
Inxs
Liige
Postitusi: 299
Liitunud: 09 Apr, 2022 7:46
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Inxs »

Huviline78 kirjutas: 04 Dets, 2024 12:16 Alates suvest on töötus hakanud tasapisi kasvama parasiitide maal. Vabu töökohti on jäänud vähemaks ja kandideerijate arve on kasvanud tööturul.

https://x.com/evgen1232007/status/1864012911301075024
Tööjupuudus on rekordiliselt kõrge, seetõtu ei ole edasine majanduskasv võimalik, ressursid selleks on ammendunud (keskpanga dire kõnest) artiklit ei leidnud enam, kommersandist lugesin
Shackleton
Liige
Postitusi: 169
Liitunud: 05 Jaan, 2016 17:32
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Shackleton »

gooligan kirjutas: 04 Dets, 2024 11:12
Shackleton kirjutas: 03 Dets, 2024 15:04
Gideonic kirjutas: 02 Dets, 2024 15:36 Prune60 on selline huvitav tegelane, kes uudiste kalanäoga refereeriminse asemel viitsib ka neid veidi rohkem analüüsida. Tal päris hea lõim selle 2025 a. eelarve kohta.


Ega eriti ei imesta ka kui vaadata nende 2025. aasta eelarve käkki, kus enamik puudujäägist peaks kompenseerima võlakirjad. Tasub kiigataga kuidas sellega läheb see aasta, kus isegi 2024. a. 3. kvartali eesmärkidest on 500 miljardit rutsi puudu ja oktsionid jäävad lihtsalt ära ühegi pakkumiseta.

2025.a. on defitsiidiks plaanitud 1,173 triljonit. Tuletaks meelde fakti et venemaal on jõhker inflatsioon ja 21% baasintress. Veelgi enam, 2024. aastal planeeriti defitsiidiks märksa rohkem (1,595 triljonit rubla) ning ka seda tõsteti vähemalt kahel korral kogusummanie 3,62 triljonit. Eh vääri see eelarve minumeelest paberitki mida sellele kulutatud on.
Riigi rahandus või riigi võlg...ütleme et kraabivad selle raha kokku. Aga "erasektoris" mis on ka poolenisti riigisektor on võlakoormus kasvanud kahe aastaga umbes samas vääringus kogu nende 2025 aasta eelarvega.

Teine valus asi on, et pangad ei anna fikseeritud intressiga laene või "mõistliku" intressiga laene. Ütleme paasintress plus 4%, siis 25% laenu ei saa. Pangad ei võta seda riski. Fikseeritud laenu kujul.
Suurem osa laenudest on ujuva intressiga, ka need mis võeti 7% paasintressiga.
Plus pangad ise, kes on laenamiseks pidanud raha laenama.

Illustreerimiseks miljoni eurone laen 21% plus panga kulud ja kasum ütleme ümmarguse 25% siis aastane intressimakse on 250000 eurot. Selle sa maksad kasumist, plus palgasurve, mille sa maksad kasumist, maksud, jne..

Ja kui minna veel täpsemaks ja mitte vaadata kogu võlga ja selle kasvamist, vaid ainult ettevõtjate võlakoormuse kasvu, siis see on viimase kahe aastaga kasvand kaks ja pool korda.

Mina näen seal kasvavat võlakriisi.
Jällegi, totalitaarsetes naftarahadega "õnnistatud" riikides töötab majandus natuke teistmoodi. Julgen arvata, et nt kortereid ei osteta meil levinud 15-30a pikkuste eluasemelaenudega, pigem võetakse soetuseks vajaminev "dumbotškast". Ka meil ei ostaks ju keegi 21%. EURIBORiga korterit:)
Samamoodi ei toimi ka pankadepõhine finantsturg. Instrumente pakuvad pigem pealesunnitult (riiklike/poolriiklike) suurettevõtete enda finantsosakonnad, riiklikud programmid/garantiid jm turumoonutused. Nendel pole kohustust kasutada riikliku laenuintressi.
Klassikalisel meil mõistetaval pangandusel on oluliselt väiksem turuosa. Seega need 21%+ intressid ühtpidi ei mõju nii halvavalt ettevõtlusele, teistpidi ei toimi need instrumendid ka loodetud kujul (nt majanduse jahutamine), kuna turg on moonutatud.
Ja need eripärad teevadki peamiselt lääne analüütikutel majanduse seisu ja prognoosimise raskeks. Lääne mõõdupuude järgi mõõdetuna peaks ju venemaa oma 21% intressiga olema totaalses kollapsis, nälginud-palgata inimesed ammu Kremli pikali jooksnud jne. Aga näe, vastupidi inimesed on nõus analooge mitteomavate rakettide nimel saatma oma lähedasi surma ning ise sööma kartulikoori...
Eluaseme laenud olid doteeritud, riik maksab ise neid protsente. Enam ei jõua maksta ja inimesed ongi normaalsed ja ei laena sellise protsendiga.

Ja keegi ei taha ehitada kui ostjaid ei ole.

Lisan veel juurde, et kui suure osa venemaa majandusest ehitusturg moodustab. See on kuskil 10% võrdluseks gaasi ja naftatööstus on 16%.
Põldur
Liige
Postitusi: 320
Liitunud: 05 Veebr, 2021 10:54
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Põldur »

Jaanus2 kirjutas: 04 Dets, 2024 15:02 Halvas olukorras on halvas olukorras, hävinud võivad olla kevadel peale talvitumist, kui talv oli ebasoodne. Huvitav, mis need küvid juba sügisel veidi peale külvi on halvaks teinud? Mis siis veel kevadeks saab...
Aga artikli lõpus on ju öelnud ilusti, et põhjus on suvises, sügiseses põuas. Selline viljade seisu hindamine on täiesti tavaline üle maailma.
kaugeltuuriv
Liige
Postitusi: 7849
Liitunud: 13 Sept, 2011 17:35
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas kaugeltuuriv »

Vaatasin Milovi viimast majandussaadet Nakiga.Milov ennustab,et uuel aastal saab Keskpanga juht kinga.Elame näeme.
Teine asi tema jutust oli palju huvitavam,nimelt Venemaa infrastruktuuri seis.Tuleb välja,et Venemaal on olemas mingi tehniline sertifikitseerimise süsteem soojatootmisele ning võrkudele,mida tehtakse enne kütteperioodi algust.Milov tõi ära ka vastava artikli,kus järelvalveorgani juht tunnistas,et 2024-2025 aasta kütteperioodi kontroll kukkus täielikult läbi ning esimest korda ei ole ühelgi regioonil ametlikku paberit sellest,et asjad on OK ja kütteperiood kulgeb rahuldavalt.Nagu me teame,Venemaal tavaliselt tehakse pabereid enamuses altkäemaksude abil aga olen Miloviga nõus,kui juba altkäemaksud ka enam ei aita,siis peavad olema need soojatorud väga halvas olukorras.Näitena tõi ta ühe suurlinna ametniku tunnistuse,kes vastutas soojatootmise eest.Ametniku sõnul 40 protsenti torustikest ei tööta enam normaalselt,sest nende ametlikuks seisuks tänu vanusele on........neid enam ei eksisteeri,see tähendab,et nende tehnoseis on selline,mida loetakse kõdunemise lähedaseks.Ametniku sõnul aga ei suudeta neid ka välja vahetada,sest raha ei ole.Raha läheb kõik sõja jaoks.
Nägin videot ka Komsomolskaja Pravda videokanalist,kus jutuks oli Venemaa meditsiin ning politsei mehitatus.See ajaleht on teatud tuntud oma impeeriumimeelsuse ja sõjapasundamisega.Aga saates tunnistati,et meditsiini seis on pehmelt õeldes....sitasti,väga sitasti.
Orkidemaal on piirkondi,kus enam kiirabiteenistust ei ole,see on lakanud füüsiliselt olemast,kuna väikeste palkade tõttu on töötajad lahkunud.Haiglad vajaks meeletuid summasid renoveerimiseks,puudus on medikamentidest ja need,mis on kallinevad igakuiselt uutesse kõrgustesse,kuna ruublik osutus lepaleheks.Mingi ekspolitseinik väitis samuti,et nüüdseks on ametlik tööjõupuudus tõusnud politseis 20 prossani ning igakuiselt lahkuvat teenistusest 5000 töötajat,see tähendab,et uusi ei suudeta juurde hankida ning igakuine orkidemaa politseijõudude vähenemine on terve krai politseijõudude suurus.Niipalju mehe sõnul on ametlikult administratiivüksuse-krai politseistruktuuri suurus.Selle tõttu enam ei suudeta hallata külapiirkondasid ja keskustest eemal olevaid alasid.Põhjusteks madalad palgad ja minu imestuseks lipsas mehe suust ka sõna sõda.politseinikud pidavat jooksma pika ruubliku järele sõtta,kus nad hakklihaks saadetuna kiiresti maha lüüakse.
Eks need kaks ala meditsiin ja politsei ole ka mingis mõttes infrastruktuur,mitte küll kaablid ja torud aga inimestele vajalik infrastruktuur.Tagajärjeks on suremuse suur tõus ja kuritegevuse järjest suurem lokkamine.
Viimati muutis kaugeltuuriv, 05 Dets, 2024 1:45, muudetud 1 kord kokku.
greenduck4
Uudistaja
Postitusi: 12
Liitunud: 03 Nov, 2024 18:38
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas greenduck4 »

Siin substackis üks intervjuu Miloviga (Endine Vene energiaminister). Hea, aga pikk lugemine.

Toon mõned põnevamad katkendid, mis peaks veidi moraali tõstma:
Mingil hetkel lähitulevikus peab Putin ümber hindama aastate 2022–2024 eelarvepoliitikat – metsikute defitsiitide jätkamine pole enam võimalik, kuna riigi rahalised vahendid on kiiresti kahanemas. Valik on kas sõjalisi tegevusi massiliselt kärpida (sõda lõpetada) või leida kallid teisejärgulised lahendused, millel on tohutud negatiivsed tagajärjed. Üks võimalus on maksude tõstmine – lisaks juba alates 2025. aasta 1. jaanuarist kehtivale 3 triljoni rubla suurusele maksutõusule, mis pidurdab oluliselt investeeringuid ja majanduse taastumist. Maksutõusude hind oleks piiratud investeeringud ja majanduskasvu lõpp. Teine võimalus on rahapoliitika lõdvendamine ja defitsiidi rahastamine emissioonide abil. Pole vaja mainidagi, et see viiks inflatsiooni uutesse kõrgustesse, ületades tõenäoliselt isegi Türgi taseme ja meenutades Venemaa olukorda 1990ndate alguses.
Minu prognoos on üsna sünge. Vene majandusele pole silmapiiril ühtegi positiivset uudist, ainult halvad. Putin lootis, et kuskil praeguseks, 2024. aasta lõpuks või 2025. aasta alguseks, leiab Venemaa uue majandusmudeli, mis asendab endise sõltuvuse Läänest ja võimaldab edasi liikuda ilma nappide järelejäänud reservideta. Kuid uut mudelit pole leitud. Importasenduspoliitika ei tööta: Venemaa on oluliselt ära lõigatud rahvusvahelisest tehnoloogiast ning tema enda ettevõtted on laisad, korrumpeerunud monopolid, kes pärivad palju nõukogudeaegset tootmiskultuuri, millel pole põhimõtteliselt aimu konkurentsivõimest ega kliendikesksusest. Sellises vaenulikus keskkonnas, mis on eraalgatuse ja innovatsiooni suhtes ebasõbralik, ei suuda me toota konkurentsivõimelisi tooteid.

Venemaa siseturg on liiga väike, et tagada uute toodete – olgu need siis nutitelefonid, autod, lennukid jne – äriline elujõulisus. Kuid Hiina ja teised globaalse lõuna riigid keelduvad oma turge meile avamast. Läänega lõimumise lõpetamise tagajärjel on Venemaa mittepõhiste ja mitte-energiasektori ekspordimaht nüüd umbes veerandi võrra väiksem kui 2021. aastal – ja globaalse lõuna uued turud ei avane meie toodetele (isegi kui suudaksime mõne konkurentsivõimelise toota). Putin lootis, et Hiina päästab Venemaa rahaliselt ja jagab meiega tehnoloogiat, kuid see pole nõus seda tegema. Ainus päästerõngas on järelejäänud valitsuse rahalised reservid, kuid need vähenevad kiiresti.
Tõepoolest, stagflatsioon võib Venemaa jaoks olla isegi leebem stsenaarium kui see, mis tegelikult ees ootab – võimalik majanduslangus. Stagflatsioon tähendab majanduskasvu puudumist või väga madalat kasvu koos kõrge inflatsiooniga. Praegustes oludes on aga Venemaal tõenäoliselt oodata tootmismahu kiiremat vähenemist, kui varem arvati. Suur osa ettevõtteid tegutseb madala või nullkasumlikkusega ning ei suuda pikaajaliselt kõrgeid intressimäärasid taluda.

Samas ei reageeri sõjast tingitud inflatsioon keskpanga intressimäärade tõstmisele. See tähendab, et keskpank võib oma järgmisel kohtumisel 20. detsembril intressimäära märkimisväärselt tõsta – isegi 23%, 25% või rohkem. Praegu on kogu tähelepanu suunatud sellele kohtumisele, mida nähakse peaaegu kui maailmalõpu kuupäeva, sarnaselt sellele, kuidas mõned inimesed paar aastat tagasi tõlgendasid Maiade kalendri "lõppkuupäeva".

Kui intressimäärad tõusevad drastiliselt, on suurem osa Venemaa majandusest ohus, kuna ettevõtted ja eraisikud ei suuda enam laene teenindada. Majanduse kokkutõmbumine sellistes tingimustes viiks Venemaa tõsisesse ja pikaajalisse langusesse, süvendades veelgi sotsiaalmajanduslikke probleeme.
Olenemata sellest, mis juhtub 20. detsembril, on selge, et Venemaa majandus on ummikusse jooksnud. 2022. aastal loodeti, et selleks ajaks on Venemaa jalule tõusnud, arendades edukalt importasendust, luues ühtse turu Hiinaga jne. Kuid midagi sellest pole realiseerunud. Endiselt sõltutakse suures osas impordist, samal ajal kui tööjõud on sõja tõttu oluliselt vähenenud. See kõik süvendab inflatsiooni, ja katsetes seda kõrgete intressimääradega ohjeldada jahutatakse lihtsalt majandust veelgi.

Praegune majandusmudel tugineb täielikult riigi rahale, kuid ka need vahendid on kiiresti ammendumas. Süsteemi ei suudeta ümber kujundada ega uutele alustele viia. Tegemist on tõepoolest ummikseisuga, kus iga uus samm – olgu selleks intressimäärade tõus või eelarve kärpimine – halvendab olukorda veelgi. Näeme majanduse aeglast, kuid kindlat allakäiku, ilma et ühtegi realistlikku lahendust silmapiiril oleks.
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 23182
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas ruger »

orkide talveviljast sai kunagi räägitud. Nüüd siis hakkab tulemus välja tulema. Pikemalt MT artiklis.
“It has never been this bad.” In another blow to Russia's ailing economy, winter crops are facing record losses this year. It's reported only 31% of crops are in “good” condition, compared to 74% a year ago.“
https://x.com/GlasnostGone/status/1864248990071443765
https://www.moscowtimes.ru/2024/12/04/t ... ih-a149495

orkide VTB pank on pankroti äärel.
VTB Bank is reportedly on the brink of collapse despite a 3 trillion ruble bailout ($28.5 billion) from the country's Central Bank.
There is a plan to seize the deposits and issue IOUs in the form of shares, with a prohibition to sell the shares for 1 or 2 years.
https://x.com/igorsushko/status/1864388694956036533

Veel orkide majandusest-pankade likviidsusest-pikemalt lingil
Today, the Ru Ministry of Finance announced the placement of a record volume of OFZs — 1.024 trillion rubles. The most interesting thing is that the banks that bought this volume do not have excess liquidity. On the contrary, today the liquidity deficit is 233 billion rubles.
https://x.com/evgen1232007/status/1864321384643756140
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Rebane11
Liige
Postitusi: 2027
Liitunud: 10 Mär, 2021 20:15
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Rebane11 »

Ork oli valmistunud sõjaks kus Kiiev 3 päevaga, kuu - kahega konflikt lõppenud. Sanktsioone oleks siis saanud, aga ilmselt pooltki niipalju kui praegu. Ja kulutusi selliseid poleks olnud, istu oma koopas ja itsita pihku, ressursse oli ju kogutud selleks tarbeks. Rahunevad, lepivad. realpolitik.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42780
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Kriku »

Olenemata sellest, mis juhtub 20. detsembril, on selge, et Venemaa majandus on ummikusse jooksnud. 2022. aastal loodeti, et selleks ajaks on Venemaa jalule tõusnud, arendades edukalt importasendust, luues ühtse turu Hiinaga jne.
Venemaa müüb kõike mis võimalik, Hiina ostab kõike, mis võimalik, hind on selline, et Venemaa nälgib. Sõda läheb edasi.
Inxs
Liige
Postitusi: 299
Liitunud: 09 Apr, 2022 7:46
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Inxs »

Huumorit kah. Kahe nädala pärast on rublaga kõik korras.https://www.kommersant.ru/doc/7347268?from=top_main_7
Huviline78
Liige
Postitusi: 1905
Liitunud: 20 Mär, 2022 11:02
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Huviline78 »

AvtoVAZ vähendab sõiduautode tootmist kuna müük kukub ja ruts odavneb.

https://x.com/PStyle0ne1/status/1864632184910352613

Parasiidid müüvad võid juba lukustatud külmikudest.

https://x.com/PStyle0ne1/status/1864346127367041451
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: GertS ja 13 külalist