RPG jt kumulatiivlaengud droonimoonana

[pwn13]

on paar video klippi kunagi silma jäänud, kus see rpg pea aktiveeritakse peale drooni starti. mingi nöör on raskuse külge seotud ja ära lennates tõmbab nn splindi välja.

[alari]

Näiteks lõhkeasjanduses kasutatakse plahvatusjõu suunamisel ekraniseerimiseks lihtsalt üksteise peale laotud liivakotte - plahvatamisel lendavad need mõistagi laiali, kuid efekt seisneb selles, et vajalikus suunas on plahvatusjõu väljapääs lihtsam kui ebavajalikes suundades ja plahvatuse suunamiseks piisab juba sellest.

Selle tegevuse nimi on topistamine ja seda tehakse ka veega.

Ma kogu seda juttu lugedes mõtlesin M-14K miinist - Trumm võiks seda korra näppida, siis võibolla saab aru, et see korpus ei pea üldse eriti tugev olema, sest lõhkeainet on piisavalt. Korpuse materjal on plahvatuse ajal surve all ja kui korpus peaks surve all jõule vastu pidama, siis plastik ei oleks esimene materjalivalik, millest korpust teha. Minu arvates piisav kogus lõhkeainet kompenseerib tugeva korpuse eelise ja ilmselt on kogu lõhkelaengu mass kokku ka kergem.

PS. Trummile soovitan lõhkaja B-kati tegemist ja mitmel lõhkamisel käimist, siis näed erinevaid laenguid ja kuidas neid kasutatakse.
Meil kasutatakse rootsi kumulatiivlaengut, mis mälu järgi kaalub 15....20 kg ja selle korpus on valatud epost arvatavasti (keegi targem võib täpsustada). Metallist olid selle jalad. Millegi pärast ei peeta tähtsaks selliste laengute puhul metallist kesta.

[slider]

raske, tekitab suundplahvatuse. Sinna ei saa suvalist topsikus lõhkeaine tükki panna.

Õnneks see vana video täitsa olemas, kus üsna suvalisest topsikust piisas. Kas siin ei või ka väike keele ja kuulmise apsakas olla. On palju juttu "shell that contains the EXPLOSIVE". Ühes siin postitatud animatsioonis kõlas minu jaoks ka nagu "shell that contains the explosion"

https://youtu.be/K-3cTsvI7ss?si=hL-dWCSNg_5aD24-

[isonts]

Jään endise seisukoha juurde, et suundlaeng ei saa olla suvalises topsikus ja selle korpuse tugevus (nn tagumine koonus) on kriitiline kumulatiivjoa moodustamisel.

Aa see virbel on ka tugeva kopsiku sees?
Pauku tegev sisu peaks olema 1,5 kilo heksogeeni segu trotüüliga.

PK-14

Kopsik on plastist. Testpartii korpused olid 3D prinditud.

Ma pakun puusalt, et sellel on tagumisel pool mingi tugevamast/paksemast materjalist.
Kunagi väga ammu lahingukoolis tegime kogu kursusega näidis lõhkamist seersandi kursustele. Mina sain ülesandeks tavalise suundmiini valmistamise. Materjaliks siis oli hunnik lõhkeainet, puidust tooli seljatugi ja kuullaagrid. Minu oma kuulid jooksid kokku samal hetkel, kui selle seljatoe külge tuli aretada külge "pisikesed" jalad ja sihik(daaaa....poleks pidanud tooli üldse laiali lõhkuma) siis palusin abi garaažis askeldavate spetsialistidelt, kes mulle ilusa metallistplaadi kusagilt välja lõikasid ja sellele jalad ja sihku külge keevitasid.
Nursis sai kusagile vaheseinteta gaaraaži see ülesse seatud. Toimis kahes suunas. Sihtmärgi alas oli kõik õhupallid katki ja kuulid seinas sees ja metall plaati tuli ka tükk aega taga otsida vastasseinast. Puidust tooli seljatugi oleks oma eesmärgi samuti täitnud ja ilmselt ohutum ka lõhkaja seisukohast(varjekohast).

[alari]

Üks nüanss veel, miks ei tehta korpust metallist M-14 näitel.
Metalli lõhkamisel on ohuala 500m. Tehes miini korpuse tugevast terasest, peab arvestama, et ohtlikke kilde hakkab lendama nii taha kui ka külgedele ning M14 kasutamine saab olema palju keerulisem, kuna on vaja vähendada ohtu miini õhkijatele. Praegu on oht, et ollakse liiga lähedal ning lööklaine võib viga teha. Aga kui teha korpus tugevast terasest, siis lisandub veel oht kildudega pihta saada.

[Trips]

Näiteks lõhkeasjanduses kasutatakse plahvatusjõu suunamisel ekraniseerimiseks lihtsalt üksteise peale laotud liivakotte - plahvatamisel lendavad need mõistagi laiali, kuid efekt seisneb selles, et vajalikus suunas on plahvatusjõu väljapääs lihtsam kui ebavajalikes suundades ja plahvatuse suunamiseks piisab juba sellest.

Selle tegevuse nimi on topistamine ja seda tehakse ka veega.

Ma kogu seda juttu lugedes mõtlesin M-14K miinist - Trumm võiks seda korra näppida, siis võibolla saab aru, et see korpus ei pea üldse eriti tugev olema, sest lõhkeainet on piisavalt. Korpuse materjal on plahvatuse ajal surve all ja kui korpus peaks surve all jõule vastu pidama, siis plastik ei oleks esimene materjalivalik, millest korpust teha. Minu arvates piisav kogus lõhkeainet kompenseerib tugeva korpuse eelise ja ilmselt on kogu lõhkelaengu mass kokku ka kergem.

PS. Trummile soovitan lõhkaja B-kati tegemist ja mitmel lõhkamisel käimist, siis näed erinevaid laenguid ja kuidas neid kasutatakse.
Meil kasutatakse rootsi kumulatiivlaengut, mis mälu järgi kaalub 15....20 kg ja selle korpus on valatud epost arvatavasti (keegi targem võib täpsustada). Metallist olid selle jalad. Millegi pärast ei peeta tähtsaks selliste laengute puhul metallist kesta.

See on K-22, korpus on klaasikiust ja koonus vasest, mõeldus sügaval maa all olevate lõhkekehade (näiteks lennukpommid) hävitamiseks

[isonts]

Suhteliselt mõtetu vaidlus. Nii Kilol kui ka Trummil on õigus.
Ukrainalsed kasutavad RPG7, kuna seda on neil ilmselt piisavalt käes. Õlalt ei ole võimalik lasta, lihtsam on drooni külge aretada.
Miks alumiinimu kest? Jumal seda teab, vbl valatakse lõhkeaine otse sinna sisse. Aga illmselgelt peab paremini vastu keskkonna ja otsesele lahingumõjule. Kannatab ka vähe robustsemad kohtlemist, kui kaevikus need maas vedelevad trambib kogu see kaader neil seljas. Plastikul oleks ammu juba tükid taga.
Kui RPG7 vabalt käes ei ole siis on mõistlik laeng droonikorpusesse paigutada...

[pwn13]

kas kuskil selle k-22 nn lahingkasutamist ka näeb. pole sellist kõrvitsat ennem nähtud

[Kjen1]

kas kuskil selle k-22 nn lahingkasutamist ka näeb. pole sellist kõrvitsat ennem nähtud

Vaadata pole vist midagi huvitavat, kõva pauk ja maa sees paar meetri sügavune urg.
Hea aiaposti panna, kui lennukipommi all just ei juhtu olema.

[mart2]

Vahemärkus.

Olin sellest lõimest mõned päevad eemal j nüüd näen, et juba on vähemalt üks apsakas sees.
Eelmisel lehel näitena toodud PK-14 ei ole kumulatiivse toimega, vaid hoopis EFP - täitsa erineva põhimõttega!
https://en.wikipedia.org/wiki/Explosive ... penetrator

[Kjen1]

Vahemärkus.

Olin sellest lõimest mõned päevad eemal j nüüd näen, et juba on vähemalt üks apsakas sees.
Eelmisel lehel näitena toodud PK-14 ei ole kumulatiivse toimega, vaid hoopis EFP - täitsa erineva põhimõttega!
https://en.wikipedia.org/wiki/Explosive ... penetrator

Täista huvitav info. 2016a pioneeriinspektuuri nimelise asutuse poolt toodetud külgmiini M-14 õppematerjalis (pptx fail, saadaval Iliases) on kirjas "Külgmiini M-14 toime põhineb kumulatiivefektil- plahvatusenergia koondatakse kumulatiivnõos asuva sfäärilise vaskpeegli suhtes, mis muutub selle tulemusena kõrge temperatuuriga kineetiliseks „tilgaks“.
Ja juures on täpselt sama "nälkja" pilt, mis viidatud wikipeedia artiklis.
Valetavad või lihtsustasid kaitseliitlaste jaoks?

[mongol]

Pigem ei tea ise ka täpselt - "nälkjas" on põhimõttelt sama asi, lihtsalt "kumerpeegel" digimuudab ennast läbistavaks plönniks. Kokapudelist tehtud kumulatiivlaeng toimib samamoodi, lihtsalt aine plahvatus ise moodustab kumulatiivjoa.
Kumulatiivlaeng on see ikka, tegelikult vahet pole, kas auku teeb plahvatusjuga või plahvatusjoaga koos tekkinud plasmapall. Või noh, läbistavuselt saab eristada, tööpõhimõte sama.

Mul on jätkuvalt RPG-granaadi puhul küsimus, et kuda see lahingasendisse läheb droonile kinnitatuna ja drooniga kohaletoimetatult? See kattekorgi äratõmbamine ei ole veel sütiku aktiveerimine. Või on? Ongi RPG-7'l lööksütik otsas?

[Trips]

Rpg-7/m69 granaadil PV-7 on sütik piesokristalliga ninas korgi all st initsieerumiseks tahab lööki.
Droonil juures võetakse granaat ja pannakse sellele lisaks külge eraldi vooluallikas, mis on ühendatud elektridetonaatoriga ning lüliti, milleks on kaks mitte kokkupuutuvat traati (näiteks spiraal ja varras keskel vmt). Kui need kaks traati kokku puuduvad siis tekib vooluring millega initsieeritakse elektridetonaator jne, selle eelis on see et initseerimiseks peavad ainult need traadid omavahel kokku puutuma näiteks vastu suvalist keha või maapinda.
Valmis droon asetatakse stardiraami peale ja käivitatakse ohutus kaugusest, et mitte ise traatidega kokku puutuda.
Ma arvan, et praeguseks on juba muud edasiarendused.

[mart2]

Vahemärkus.

Olin sellest lõimest mõned päevad eemal j nüüd näen, et juba on vähemalt üks apsakas sees.
Eelmisel lehel näitena toodud PK-14 ei ole kumulatiivse toimega, vaid hoopis EFP - täitsa erineva põhimõttega!
https://en.wikipedia.org/wiki/Explosive ... penetrator

Täista huvitav info. 2016a pioneeriinspektuuri nimelise asutuse poolt toodetud külgmiini M-14 õppematerjalis (pptx fail, saadaval Iliases) on kirjas "Külgmiini M-14 toime põhineb kumulatiivefektil- plahvatusenergia koondatakse kumulatiivnõos asuva sfäärilise vaskpeegli suhtes, mis muutub selle tulemusena kõrge temperatuuriga kineetiliseks „tilgaks“.
Ja juures on täpselt sama "nälkja" pilt, mis viidatud wikipeedia artiklis.
Valetavad või lihtsustasid kaitseliitlaste jaoks?

Antud juhul võin ka mina eksida ...
Vaadates konkteetselt miini ja selle toime-poolset külge, siis selline lame kaar eeldaks terasplaati ja EFP-d. Mõjukaugus on ka selline.
Olles nüüd lugenud, et laeng on kaetud vasega, siis on muidugi kumulatiivjuga.

See viimane tekitab aga kohe uue mõtte, et miks neid ei kasutata (aga võibolla siiski on?) tankide vastu ülalt kõrgemalt käivitamisega? Ükski grill ei kaitseks...

[Trips]

See viimane tekitab aga kohe uue mõtte, et miks neid ei kasutata (aga võibolla siiski on?) tankide vastu ülalt kõrgemalt käivitamisega? Ükski grill ei kaitseks...

Tow 2b