No ma olen nende metallikorrosioonide teemadega omajagu tegelenud. Mitte ainult sõidukite puhul.
Kui rooste juba sees, siis tuleb eristada kahte põhimõtteliselt erinevat roostet:
* pindmine rooste
* läbiv rooste
Sellest olenevalt on korrosioonitõrje põhimõtted, meetodid ja vahendid erinevad.
Rusikareegel on, et kogu olemasolev rooste tuleb võimalikult põhjalikult eemaldada kuni selleni välja, et roostega "nakatunud" koht tuleb välja lõigata ja asendada. Suuremad probleemid algavad siis, kui roostet pole mingil põhjusel võimalik eemaldada, välja lõigata ja asendada, ei pääse ligi jne.
Selleks et peatada või aeglustada rooste levikut on vaja tagada põhimõtteliselt kahe tingimuse olemasolu:
* tuleb peatada õhu juurdepääs
* tuleb peatada vee ja niiskuse juurdepääs
ehk, et kui roostet eemaldada ei saa, tuleb korrosioon õhu- ja niiskuskindlalt "kapseldada".
Sealt edasi on järgmised probleemid:
* Kui roostekiht on õhuke ning pindmine ja mitteläbiv, siis olenevalt rooste paksusest ja selle eemaldamise tõhususest on võimalik kasutada erinevaid "roostekapseldajaid" ja epokrunte, roostemuundureid ja/või "roostesurmasid"... või happekrunte. Erinevate toodete rooste läbimise võime on erinev (on tõhusad ainult teatud paksusega roostekihi puhul)
* Kui roostekiht on paks ja mitteläbiv, siis üldjuhul roostesurmad ja muundurid ei suuda sellest metalli pinnani läbi tungida, nad võivad küll pealmise kihi keemiliselt mingiks muuks ühendiks muundada kuid kogu kihti mitte. Seetõttu üldiselt võib jääda selle alla läbimata roostekihti piisavalt niiskust ja hapnikku, et roostetamine vaikselt jätkuks, mis omakorda kobrutab pealmise kaitsekihi üles ja tagab täiendava niiskuse ja hapniku juurdepääsu alumisele roostekihile ja kogu roostetamisprotsess on progresseeruv.
* Kui rooste on läbiv, siis juba tuleb probleemset kohta töödelda mõlemalt poolt detaili, et sulgeda niiskuse ja õhu juurdepääs.
Olenevalt juhtumist ja olukorrast on kõik võimalik, ka läbiva roostetamise peatamine, kuid tavaliselt tekivad siin probleemid, et detailile ei pääse teiselt poolt ligi ja/või ei suudeta eemaldada mõlemalt poolt piisavalt olemasolevat roostet (alles jäänud roostekiht jääb liiga paks muundurite jms tõhusaks toimimiseks).
Ma praegu kahjuks kiiruga ei leia enam üles, aga kusagil netis oli vastav tabel roostesurmade ja roostemuundurite kohta toodete kaupa, kui sügavale roostekihti need tungida suudavad (kui paksu rooste puhul need üldse tõhusad on).
Seepärast kasutatakse sellistel raskematel-keerulisematel juhtudel rooste peatamise üritamise asemel roostetamise aeglustamise üritamist.
Ja selliste paksema roostega ligipääsmatute kohtade jaoks on põhimõtteliselt ainus toimiv lahendus vedelate antikorrosiooni spetsõlide, vahade jm spetsiaalsete korrosioonivastaste vedelate ainete/segude kasutamine, mis tungivad sügavale rooste sisse, ei kuiva kohe (või üldse) ära ja liiguvad ajas pidevalt rooste sees edasi (ideaalis kuni metalli pinnani), tagades võimalikult vähese hapniku ja niiskuse imbumist olemasolevasse roostesse.
Kui sellised paksu roostekohiga kohad lihtsalt kapseldada nii, et selle alla jääb niiskus ja hapnik või jääb sinna uue niiskuse ja hapniku juurdepääs, siis tehakse endale hoopis karuteene, sest sellise kapseldava kihi all kuivab niiskus veel aeglasemalt ära kui ilma töötlemata. Seega peab alati põhjalikult läbi mõtlema ja hindama õigete vahendite ja tehnoloogia kasutamise, et saaks võimalikult parima tulemuse.
Üks vene sait google tõlkes, kus on ära toodud erinevate roostemuundurite plussid ja miinused ning eripärad.
https://quality.techinfus.com/et/rating ... jting.html
Kui rooste on pindmine ja on võimalik sealt paksem roostekiht eemaldada nii, et metall on peaaegu "haljas", siis saab roostemuundurite, roostesurmade ja roostekapseldajatega üsna hea ja püsiva tulemuse edasi mitteroostetava aluspinna loomisel.
Tööde järjekord oleks umbetäpselt selline:
* Olemasoleva rooste eemaldamine nii palju kui üldse võimalik
* mahapestavate spetshapete kasutamine, et likvideerida viimanegi roosteussi alge ja täpikesed mida palja silmaga ei näe VÕI
* spets roostemuundurite/roostesurmade/kapseldajate (või kui saadakse ikkagi 99% haljaks siis ka happekrundi kasutamine muundurite asemel)
* kruntimine (kasutatavatest kruntidest paremast viletsamani: 2K epokrunt; 1K epokrunt; tavaline metalli kruntvärv). Osad muundurid on n.ö. "kaks ühes" (nt. Presto epoksiid roostemuundur; Brunox Epoxy jm analoogsed) muundur + krunt. Siis põhimõtteliselt pole vaja alati eraldi kruntida kui toode ikka vastab sellele, mis toote kirjelduses kirjas on.
- kui on vaja pahteldada, siis siia vahele tuleb pahteldamine, kusjuures tuleb jälgida, millised pahtlid seovad ja/või lasevad läbi niiskust ja sellised pahtlikihid tuleks kindluse mõttes siis veelkorra üle kruntida soovitavalt epokrundiga või mõne "kapseldajaga"
* lihvimistel olla üliettevaatlik, et ei tekiks kaitsevahendi kihist läbivaid lihvimisi
* kattevärv
* kaitsemastiksid (olenevalt kohast siis kas on mõistlikum kasutada kivikaitset (vahapõhised), põhjamastiksit (bituumeni, kautšuki või PVC põhiseid või nende kombinatsioone) või nn "karbi"- ja/või "põhja"vaha
Tööde tehnoloogia (õhuniiskus, temperatuur, kuivamine, peale kandmine, osade happeliset vahendite mahapesemine enne järgmist tegevust jne) peab olema samuti õige.
Eesti toodetest julgeks soovitada (on proovitud ja on andnud rahuldavaid tulemusi):
Veepõhine
Rooste muundur ja "kapseldaja" Florin RS
Tekitab lisaks ka "kilekihi" ja kuna on veepõhine, siis seguneb hästi juba rooste sees oleva niiskusega/seob vett ja kuivab kauem ning "liigub rooste sees edasi" üsna sügavale (saab kasutada ka natuke paksema roostekihi puhul), + ei sisalda aerosooli kemikaale
Happepõhine
Roostemuundur HP Antirust
Kuivab kaua ja jõuab tungida enne läbi üsna "paksust" roostekihist (me räägime mikronitest mitte millimeetritest - 5µ = 0.01mm). Moodustab lisaks puhtale haljale metallile väga hea korrosioonikaitse kihi. + ei sisalda aerosooli kemikaale.
Välismaa toodete valik on muidugi suht piiritu....
*
Ja kui nn "roostevabadest" torudest jm RV metalldetailidest rääkida, mis vahel mõnele üllatuseks "rooste lähevad", siis soovitaks (enim kasutatavatest ja saada olevatest) kasutada AISI 304 (EU standard 1.4301 e. A2) materjalist toodete asemel AISI 316 (EU 1.4401 e.A4) materjalist tooteid.
Lihtsalt kogemuse pealt ning rahuliku ööune huvides - enam ma liivaga komplekteeritud kerele ligi ei lähe.