EV energia ja julgeolek

[parkija]

See on ju tore , kui midagi reaalselt toimub .

[Kapten Trumm]

Tegin pisikese analüüsi meie tuuletoodangu kohta viimase aasta (12.2023 - 11.2024) andmete pealt. Pilt on pehmelt öeldes kehva:

• 30% ajast andsid tuulikud alla 10% nominaalvõimsusest. Seejuures on see veel korraliku reserviga, sest perioodi jooksul lisandus nii Aidu 75MW kui teadmata ulatuses Sopi-Tootsi.

• Tuuleenergia prognoosid (mis antakse <48h ette) panevad rohkem kui kolmandikul juhtudest mööda >30% ulatuses. Üle poolte tundide on eksimus >20%. Ja seda tuulikute puhul, mis on valdavalt püsti seisnud juba palju aastaid - on olemas päris pikk tootmise ajalugu.

Lisaks pole täna selge, mitu % nende tuulikute juhtimiseks vajalikest kontrolleritest ja tarkvarast on Hiina päritolu, kui Hiina ja EL suusad ristuvad (nt UKR teemal), siis võib järgmine üle neti tulev tarkvarauuendus olla selline, mille tulemusena hakkavad seadmed jupsima või üldse elektrit ei anna. Päikesepaneelid ja nende kontrollerid on nt 90% Hiina tooted.

[Madis Reivik]

Ja ma olen kahjuks enam kui kindel et elektrihäirete normidele paljud hiinakad ei vasta ning peale installimist vaevalt midagi üle kontrollitakse.
Pahatahtliku tarkvaraupdatega võib ilmselt suurema osa päikesejaamadest ära nullida, sest ega keegi ei tea mis karu kõhus toimub.

[Gideonic]

Jama jutt.

Ontarios hakatakse BWRX-300 reaktorit ehitama järgmisel aastal. Asukoht on ette valmistatud (selle aasta septembri uudis): https://www.niauk.org/ge-vernova-advanc ... mpetition/ Kommertskasutus 2029 (ilmselt läheb üle).

Tõsi, aga BWRX-300 projekti kohale on pilvi kogunemas küll, eriti peale seda TVA hinnarvutust mida ka siin teemas jagasin (ja nad on vägagi kompetentsed ning plaanivad selle ka reaalselt ehitada):

TVA (Tennessee Valley Authority) 2025 a. ressursiplaneerimises prognoositakse, et sinna rajatava USAs esimese BWRX-300 moodul-reaktoritega tuumajaama esimene reaktor valmib 2033 aastaks ning hind tuleb $17 949 kW kohta See on üle 5 miljardi dollari 300MW reaktori eest (viide)

Nende suurimat probleemi puudutas ka Decouple podcasti see osa. (viidatud ajahetkele, relevantseim osa on sealt edasi 5-9 minutit). Saatekülaline Koroush Shirvan on MIT professor kelle erialaks on tuumajaamade tasuvus, ehk "päris debiilik" vast ei ole.

Seda on peegeldanud küllalt hästi ka teised:

For a long time, I’ve brought into the line that the BWRX-300 is just the tenth evolution of the tried-and-true Boiling Water Reactor (BWR). “The closest thing to a sure thing,” was how I described it, in comparison to the current crop of SMRs.

After hearing the latest episode of @DecoupleMedia
featuring MIT’s Koroush Shirvan, all of a sudden I’m not so sure. You see, the BWRX-300 is different from every single other BWR currently in service in a pretty consequential way: it has done away with pumps, relying instead on natural circulation. At first, that sounds nice. You don’t need as many wires and piping and pumps.

So what’s the problem?

The nice thing about pumps is that you can move things around faster. If you are relying on passive rather than forced circulation, you cannot remove heat as efficiently. This “reduces the energy density that you can have in your core.” Translation: now you are going to have a much larger reactor pressure vessel. Add on the safety systems required by the regulators, all of a sudden you have an “SMR” that is not just tall, but also obese: the shaft diameter for the civil works excavation to contain the reactor is now 36 meters in diameter, “wide enough to the exact same size as an ABWR reactor.” Except the ABWR produces 1,350MW to the BWRX-300’s 300MW. And it doesn’t need to be buried in the ground.

The reason it has to be buried is because the thing is so damned tall…you want the spent fuel pool to be in line with the water level i the reactor and with a tall reactor pressure vessel you can’t have it hanging out in the sky. Even wind and aircraft impact is a factor. And so you have to dig. And suddenly each different site presents a different challenge, another bane to standardization.

Help make it make sense for me? It’s not small, it’s not modular and it seems if you’re going through all that trouble why not build an ABWR? Even if your grid is rightsized for 300MW just stick some data centers or hydrogen electrolyzers next door to sop up the extra. Why go through big trouble to build small???

Sellise info esiletuleku järel ei arva ka mina sellest projektist üldse enam nii hästi.

"passive safety" ja pumpade eemaldus on tegelikult 90ndatel Lääne tuumafoobia-paralüüsis tekkinud turundus-mehhanism, mida mitte ükski teine kainemõistuslk veepõhise reaktori arendaja (ei ennem ega pärast) ei ole tahtnud jälgida (kuulake podcasti lõiku ennem vaidlemist!).

Põhjusega, sest sel on otsene üüratu mõju suurusele ja seega hinnale. BMWX-300 üleskaevatav ja betoneeritav ala on paisunud oma esialgsest plaanidest (kus oli lootus et mitmeid ohutusseadmeid ei pea pasiivse sirkulatsiooniga nii palju lisama) ikka üüratult.

Allpool pildil on BWRX-300 2019. a. plaan vs 2024 aasta seis:



Sellele maaalusele osale on vaja veel väga kallist ja mahukat "alusmatti" ja see peab olema kõige kõrgema tasemega maavärinakindlast kürgeima kvaliteediga betoonist (siin artikkel miks see nii kulukas on)

See on ilmselt põhiline, aga mitte ainus probleem, mitmeid teisi kokkuhoiukohti ei kasutata ka. Näiteks Kontrollruumide ja seadmete dubleerimise vältimine mitme reaktoriga jaamades. Asi mis on väljaspool tuumaenergiat standardpraktika ja millele Nuscale sai esmakordselt loa oma jaamades (kuigi nagu teame, neil oli teisi probleeme).

"Kabelimatsu" tasemel hinnangu BWRDX-300'le annab aga minumeelest äsja teatatud Rootsi SMR rajaja Kärnfull'i partnerlus hoopis Lõuna Koreaga (just moodulreaktorite osas):

https://x.com/sollidnuclear/status/1866179699388367145

Last week, Swedish SMR project developer, Kärnfull Next (@karnfull_en), signed a partnership with South Korean giant Samsung C&T.

The collaboration aims to accelerate the deployment of SMRs within Sweden and the rest of the Nordics.

Kärnfull and Samsung will develop a comprehensive roadmap for the selection of reactor type, environmental approvals and ultimately the construction of new nuclear power plants in Sweden.

Vastav pressiteade.

Kärnfull on minuteada Fermi Energia üks investoritest. Kalev Kallemets on neist oma sotsiaalmeedia kontodel rääkinud ja näib olevat suht tihedas suhtluses. Vanasti vaatasid ka nemad kindlasti pigem BWRX-300 poole. Miks nüüd enam mitte?

[Kapten Trumm]

Kindel kokkuhoiu koht on loobuda sellest lääne reaktoritele tüüpilisest ümmargusest raudbetoonist kaitsekuplist kaadervärgi kohal. Mis peaks pidama kinni sellise auruplahvatuse nagu Tsernobõlis oli. Tsernobõlis näiteks sellist polnud (ja vene tuumajaamades mujal ja). Kokkuhoiu hinda me teame

Seal "kaitseb" reaktori plahvatuse eest vaid tavaline tööstuslik raudbetoonpaneelidest lagi, mille Tsernobõlis plahvatus lennutas nelja ilmakaare poole laiali ja kogu reaktori sisu sadas jaama ümbruses maha.

Erinevalt tuumapommist sisaldab reaktori sisu väga pika elueaga isotoope (sajad tuhanded aastad), mis tähendab põhimõtteliselt avariikoha ümbruse saastumist igaveseks.

[Gideonic]

Kindel kokkuhoiu koht on loobuda sellest lääne reaktoritele tüüpilisest ümmargusest raudbetoonist kaitsekuplist kaadervärgi kohal. Mis peaks pidama kinni sellise auruplahvatuse nagu Tsernobõlis oli. Tsernobõlis näiteks sellist polnud (ja vene tuumajaamades mujal ja). Kokkuhoiu hinda me teame

Kuplit ei plaani keegi ära jätta. Antud reaktori puhul on kogu see betoonist kuppel (inglisekeeli containment building) kolitud suuresti maa-alla et vähendada betooni kogust mis sellele ehitisele kulub (see peab muuhulgas vastu pidama ka suure reisilennuki otsetabamusele).

Antud videos räägitakse pigem probleemist et kuna reaktor on oma esivanemast (ABWR) 4.5x väiksema väljundvõimsusega üritati rentaabluse säilitamiseks seda tugevdatud-betooni sisse jäävad ala vähendada niipalju kui võimalilk. Muuhulgas jäeti kohati 3-4kordselt dubleeritud torustikest alles ainult 1.

Regulaatorite juurest selline asi muidugi läbi ei läinud, nii et riburadapidi pidi lahendusi hakkama otsima (millest ka selle maaaluse osa drastiline kasv 2019 -> 2024). Tema point on lihtsalt selles et väljakaevatava ala hulk (300% suurem pindala, diameetrilt ~20m pealt 36m peale) mis on nüüdseks sama suur kui esialgsel 1350MW ABWR'il. Et kas asi on ikka küünlaid väärt?

Kärnfull on minuteada Fermi Energia üks investoritest. Kalev Kallemets on neist oma sotsiaalmeedia kontodel rääkinud ja näib olevat suht tihedas suhtluses. Vanasti vaatasid ka nemad kindlasti pigem BWRX-300 poole. Miks nüüd enam mitte?

Näedsa leidsin. 2022. a. vaatasid kindlasti veel BWRX-300 poole.

[OLAVI]

Ja ma olen kahjuks enam kui kindel et elektrihäirete normidele paljud hiinakad ei vasta ning peale installimist vaevalt midagi üle kontrollitakse.
Pahatahtliku tarkvaraupdatega võib ilmselt suurema osa päikesejaamadest ära nullida, sest ega keegi ei tea mis karu kõhus toimub.

Olen aastate eest selliste Hiina inverteritega kokku puutunud, mis pärast netiühenduse katkestamist mõne nädala pärast ise lõpetasid võrku tootmise. Kuigi inverteril endal märgutuli tõrget ei näitanud.
Tootja väitel käivad nende seadmed ise netis uuendusi otsimas ja inverter lõpetab töö, kui serveriga uuenduseks ühendust ei saa.
Ehk osa netiühendust vajavaid seadmeid (inverterid, uuemad autod, külmikud, jne) võivad lõpetada töö isegi tehnilise toe ühenduse lõppemisel.

[parkija]

Välismeediast jäi silma väide : Euroopas toodetakse 22% elektrienergiast tuumajaades , toetused neile on aga 24 korda väiksemad kui taastuvenergiale , kui see väide tõene on , siis on kuskil "kallutatud jõud" .

[davidsoniharald]

Vat siis kuidas. Norrakad vaatavad, et energianäljas euroopa ajab neil hinna üles ja arutlevad, et peaks õige rubilniku välja tõmbama.

https://www.err.ee/1609549708/norra-pla ... katkestada

[maksipoiss]

Vat siis kuidas. Norrakad vaatavad, et energianäljas euroopa ajab neil hinna üles ja arutlevad, et peaks õige rubilniku välja tõmbama.

https://www.err.ee/1609549708/norra-pla ... katkestada

Mõistlik, aga meie poliitikud lahmivad ikka miljardeid juhuelektri tootjatesse ja salvestusse

[Dr.Sci]

Vat siis kuidas. Norrakad vaatavad, et energianäljas euroopa ajab neil hinna üles ja arutlevad, et peaks õige rubilniku välja tõmbama.

https://www.err.ee/1609549708/norra-pla ... katkestada

Eks siis tuleb Taanil ja Saksamaal hakkama saada oma tuule ja päikeseenergiaga. Norra poolt midugi täiesti arusaadav idee.

Ja ei ole ühtegi loogilist põhjendust (kui massiline rohepropaganda oma tagajärgedega) välja arvata, sellele miks on elektrienergia muutumas luksus ja varsti ehk isegi talongikaubaks...

[olevtoom]

Meie analooge mitteomava valitsuse järjekordne energiaidee:
https://www.err.ee/1609549015/valitsus- ... ija-arvelt

[teeline35]

Meie analooge mitteomava valitsuse järjekordne energiaidee:
https://www.err.ee/1609549015/valitsus- ... ija-arvelt

Sealt

Kliimaminister Yoko Alender (RE) ütles valitsuse pressikonverentsil, et paljudes riikides tehakse suurtööstustsele diferentseeritud odavam hind. "Loomulikult toob see siis kaasa selle, et tuleb kuidagi kompenseerida need kulud ülejäänud tarbijatele, aga paljud riigid seda majanduse elavdamiseks teevad," ütles Alender.

08.12. Samost ja Aaspõllu saates; https://vikerraadio.err.ee/1609531529/s ... a-aaspollu
ca 18.00 min on lõik antud proua juttu valitsuse pressikonverentsil, sinna otsa peaministri seletust ja saatejuhtide kommentaare. Proua kliimaminister ei jaga oma valitsemisala asjadest just eriti palju ja eks see on järjekordne rumalus. Selle asemel, et võidelda arutult tuumaenergia vastu võiks lõpetada lõpuks taastuvenergeetika lolluse ja pöörata energeetika CO2 neutraalseks läbi täismõõdus tuumajaama rajamise.
PS.Samas saates oli veel pirn valitsusest tulnud kliimaseaduse kava kohta. alates 23 min. Milline kliimaseadus peaks olema ja mille me saime. Nagu punt humanitaare oleks kirjutanud eluvõõra unistuse ja Samosti kommentaar, oligi ju eluvõõraste humanitaaride kirjutatud!

[Jaanus2]

Tuumajaam on tore asi küll, aga isegi kui seda homme kavandama hakata, on valmissaamiseni väga pikk aeg, eriti nullist alustades. Seni peame ka kuskilt elektrit saama. Ja kui tuumajaamad oleksid nii head ja odavad, oleks neid tänaseks maailmas hoopis rohkem. Katavad ainult osa energiatarbest, ainult mõnes üksikus riigis valdava osa.

[Kriku]

Ja niimoodi arutledes möödub veel 10 aastat...