EV energia ja julgeolek

[Some]

Huvitav kuidas riik kavatseb elektribörsi tingimustes firmadele odavamat elektrit müüa? Kompenseerib kuu lõpus 30% elektriarvest vms?

[Kriku]

Jah - ja siis omakorda kompenseeritakse tarbijatele

[Jaanus2]

Firmadel on siis soodsa hinnaga "firmaleping", sest börsipaketti nad tõenäoliselt ei taha. Eraisikutele pannakse siis tõenäoliselt arvetele eraldi reale juurde rida "maks firmadele", nagu on taasuvenergiatasu.

[Exitus]

Norral sai kõrini. Riik plaanib Euroopaga võrguühendused katkestada, kui elekter odavamaks ei lähe


https://arileht.delfi.ee/artikkel/12034 ... ks-ei-lahe

[Benjy]

Kui Norra seda teeb, siis sama on sunnitud tegema Rootsi. Mistõttu Soome jätab enda toodetu endale ja meie vahime lolli näoga seda kõike pealt.

[gooligan]

Tuumajaam on tore asi küll, aga isegi kui seda homme kavandama hakata, on valmissaamiseni väga pikk aeg, eriti nullist alustades. Seni peame ka kuskilt elektrit saama. Ja kui tuumajaamad oleksid nii head ja odavad, oleks neid tänaseks maailmas hoopis rohkem. Katavad ainult osa energiatarbest, ainult mõnes üksikus riigis valdava osa.

'Kahjuks pole Euroopas viimasel paarikümnel aastal ette näidata MITTE ÜHTEGI edulugu, kus tuumajaama ehitus oleks püsinud enam-vähem graafikus ning maksumus oleks ligilähedanegi eelarvestatule. Ma ei kujuta hästi ette, kuidas nt 5-10 aastat pikemaks veninud ja mitmekordistunud eelarvega projekt Eestis ära seedida ja millega selle vahepealse aja oma tuled põlemas hoiame.
Loodeti pikalt SMR'ide päästerõngale, aga paistab et see revolutsioon võtab aega kauem, kui meile antud on (meie põlevkivijaaamad amortiseeruvad kiiremini). See on põhjus, miks ükski tõsiseltvõetav energeetik neid tuumaprojekte mõttemängust tõsisemalt ei võta.
Olkiluoto ehituseelarve kasvas jooksvalt 3,2 miljardilt 9le miljardile eurole. Ehitajad on saanud kogu sellest projektist kõva õppetunni ning vaevalt keegi julgeb ehitushinda lähiajal uutel projektidel fikseerida (eriti arvestades ka meiepoolset tuumakogenematust).
Kas keegi pakuks välja mehhanismi, kuidas Eesti-sugune väikeriik sellise ülekulu "alla neelaks"? Lisaks reaalne ehitusaeg oli Olkiluoto näitel 22 aastat.
Meil tuleks arvestada veel ca 10-15 aastat ettevalmistusteks (asukoha valik, kokkulepped kohalikega, ohutusanalüüs, tuumaohutus seadusanduluse/järelvalve arendamine loomine, jäätmete ladustuspaigad jne).

Huvitav kuidas riik kavatseb elektribörsi tingimustes firmadele odavamat elektrit müüa? Kompenseerib kuu lõpus 30% elektriarvest vms?

Soomes nt ostavad suurtarbijad elektrit fikseeritud hinnaga börsiväliselt otse tootjalt, lisaks on paljud suurettevõtted on nt Olkiluoto jaama osanikud ja saavad tänu sellele otseligipääsu toodangule. Oliluoto aktsionäride hulgas, kes soodustingimustel osta saavad on mh Kemira, Outokumpu, Rautaruukki jt suurtarbijad.

PS.Samas saates oli veel pirn valitsusest tulnud kliimaseaduse kava kohta. alates 23 min. Milline kliimaseadus peaks olema ja mille me saime. Nagu punt humanitaare oleks kirjutanud eluvõõra unistuse ja Samosti kommentaar, oligi ju eluvõõraste humanitaaride kirjutatud!

PPS! Samost võiks oma suumulgu hariduse osas kinni hoida. Omamoodi groteskne on see, kui keskharidusega "ajakirjanik" hakkab doktorandist kliimaministrit "humanitarismis" süüdistama.

[Benjy]

Haridus ei taga haritust.

[Kilo Tango]

Hakkab jälle sama lora pihta.
1. Tuumajaamad lähevad üle eelarve ja aja selle pärast, et neid tehakse harva ja need on siiani olnud kõik megaprojektid. Ja megaprojektid (üle $2mlrd) lähevad 100% üle eelarve. Ehk siis need ei lähe üle eelarve mitte selle pärast, et see on mingi tuumajaamadele eripärane omadus, vaid selle pärast, et nii suuri projekte ei ole üksiklahenduste puhul võimalik täpselt ette ennustada. Kui tuumajaama teha seeriana nii nagu neid 80-datel tehti, siis sellist probleemi ei ole.
2. Mis see sinu lahendus siis on? Põlevkivi on saast, tuult ja päikest ei ole siis kui vaja ja salvestus vahet ei kata, venelastelt gaasi ei taha osta. Mis see lahendus siis on?

[Kilo Tango]

Kui Norra seda teeb, siis sama on sunnitud tegema Rootsi. Mistõttu Soome jätab enda toodetu endale ja meie vahime lolli näoga seda kõike pealt.

Erinevus on selles, et Soome ja Rootsi on EL-s. Norra ei ole. Aga ma usun, et ka Norra ei lähe niisama neid ühendusi katkestama. Sellele eelneb mingi jauram läbirääkimistel.

[Benjy]

Reaalsus ei küsi sellest, kas on EU või ei ole. Aga nõus, see on läbirääkimiste eelne jaur. Ilmselt vaadatakse börsil osalemise reeglid üle ja kohalikud saavad oma odavama tariifi.

[parkija]

Lahendus on : Loobuda üle jõu käivast rohepöördest , teha tööd selle nimel et : saaks kogemustega Lõuna Korea ettevõttega kokkuleppele praktikas kontrollitud konstruktsiooni - ja ehitusega tuumajaama ehitamise ajagraafikus , paralleelselt luua vajalikud seadused , kompetents hariduses , valmistada ette pädev kaader , lõpetada taastuvelektri doteerimine , on ju teada , palju läbi aastate on maksumaksja seda ala nuumanud , see raha suunata tuumajaama planeerimisse ning ehitamisesse , lihtne , nüüd on olukord kus soovitus ettevõtjatele : "Tõstke hindu" on kutu , "laiad rahvahulgad" peavad tootmist elus hoidma , see kõikuv elektrihind ei taga meie tööstusele konkurentsivõimet soodsama elektrihinnaga soomega võrreldes , näiteks .

[Taaniel Tina]

Esimene lause artiklist.

Valitsus hakkab uuel aastal arutama energia hindade diferentseerimist selliselt, et suurtööstustele hakkaks kehtima fikseeritud ja odavam energia hind, mis tooks kaasa hinnatõusu tavatarbijatele.

Nagu akf Some eelpool kirjutas, kuidas valitsus seda plaanib teha, sest niipalju kui mina tean, siis Eesti Vabariigi valitsus ei tooda elektrit mitte sendigi eest.
Edasi tuleb seal veel pärleid

"Loomulikult toob see siis kaasa selle, et tuleb kuidagi kompenseerida need kulud ülejäänud tarbijatele, aga paljud riigid seda majanduse elavdamiseks teevad,"

Valitsus kompenseerib elektrit tarbijatele maksuraha eest minu teada ja kui kulud suurenevad, küll siis lisamakse hakatakse välja jälle mõtlema.

Ning lõpus ikka eriline maiuspala.

"Me peame vaatama, mis on see piir, mida ühiskond jõuab kanda ja mis on see kokkulepe, mida koalitsioon siin saab teha," ütles veel Alender.

Idee on saada elektri hinnad alla, aga seda tehes peab olema ettevaatlik, muidud läheb hind nii madalaks, et Eesti ühiskond ei suuda seda koormat taluda????

[olevtoom]

PS.Samas saates oli veel pirn valitsusest tulnud kliimaseaduse kava kohta. alates 23 min. Milline kliimaseadus peaks olema ja mille me saime. Nagu punt humanitaare oleks kirjutanud eluvõõra unistuse ja Samosti kommentaar, oligi ju eluvõõraste humanitaaride kirjutatud!

PPS! Samost võiks oma suumulgu hariduse osas kinni hoida. Omamoodi groteskne on see, kui keskharidusega "ajakirjanik" hakkab doktorandist kliimaministrit "humanitarismis" süüdistama.

Ma esiteks ajaloolise tõe huvides märgin, et Samosti kommentaari juttu ei kirjutanud siia mina (kuigi võinuks, oleksin saadet kuulanud).
Teiseks ma ei näe Samosti kommentaaris midagi "groteskset". Kui inimene doktoritööd tehes uurib "arhitektide alternatiivseid identiteete", siis pole tema humanitaariks nimetamine mitte süüdistamine, vaid fakti kordamine. Ja, nagu akf Benjy ka kirjutas, "d"- ja "t"-tähe vahel on mõnikord suur vahe.

[Kriku]

Eleringi värske varustuskindluse raporti kohaselt on lähituleviku võtmeküsimus tuhande megavati juhitavate võimsuste säilitamine Eesti elektrisüsteemis – kui lähiaastatel saab vajaduse katta olemasolevate võimsustega, siis pikemas vaates on tarvis lisaabinõusid, sest turupõhiselt selliseid võimsusi tõenäoliselt piisavalt juurde ei teki.

Elering avaldas reedel värske Eesti elektrivarustuskindluse aruande, kus toob välja, et praegune reaalsus on veel mõne aasta tagusest keerulisem, sest energiajulgeoleku tagamiseks on vaja senisest põhjalikumat ettevalmistust.

https://www.err.ee/1609550551/eleringi- ... e-hoidmine

[2korda2]

Jaapanlased arvutasid tuumaenergia odavaimaks, kui kogu lahenduse kulud kokku lüüa.
Ma pean tunnistama, et ma olen pisut skeptiline NII odava hinna osas (jaama eluaeg 40a + capacity factor 70% -> saadi hinnaks $0,08/kWh). Kui nad ka 2 korda eksisid, siis jaama iga kohekordistades ja natuke ka koormatust suurendades paistaks ikka veel konkurentsivõimelisena.