pole kõrvaga juhtusin telekast kuulma , et üks Eesti tuntud naislaskesuusataja (või oli tema treener)äsja hävitas Soomes mökkis mingeid häirivaid kärbseparvi sellise kombinatsiooniga

pole kõrvaga juhtusin telekast kuulma , et üks Eesti tuntud naislaskesuusataja (või oli tema treener)äsja hävitas Soomes mökkis mingeid häirivaid kärbseparvi sellise kombinatsiooniga
Miin ehk ei ole (kaasaskantav) relv...
Minu viidatud dokumendis leiavad käsitlemist olukorrad, kus PS riive toimub seaduslikul alusel lähtuvalt ohuhinnangust (kõne häirekeskusele, eelinfo ohuolukorras viibivast isikust jne). Kui su naaber on silma jäänud käitumisega (jääb magama koni hambus vms), mis seab ohtu tema või naabrite elud, siis vastava teate peale tegutsedes saab tuletõrjejorsist läbivaatust teostav päästeametnik. Samuti annab Politsei või Kaitseliidu relvaloa omanik vabatahtlikult nõusoleku lubada relvakapi seisukorda kontrollima volitatud ametniku. Suitsuandurit ostes või ostmata jättes ei võta poes keegi minult allkirja, et mõni ametnik võib mulle koju jalutada. See on omaniku vastutus, millele peaks erisused kehtima korterelamutes, kus sellise regulaarse kontrolli õigus või kohustus võiks olla ka KÜ juhatusel või juhatuse volitatud isikul.Sander17 kirjutas: ↑13 Dets, 2024 19:35 Aga sellised väljendid nagu "suvaline tuletõrjejorss" ja keegi vist kirjutas siin "ment" ka- olete te ikka ise normaalsed seadusekuulekad kodanikud? Mõne akfi jutust saab aru, et tal on relvaluba, mitu relva kodus, aga kui politsei tahab tulla relvade hoiutingimusi kontrollima, siis seisab ukse peal risti ees ja üürgab "Ainult üle minu laiba tulete sisse! Põhiseaduse riive!"
Relvapoes ei võta ka keegi allkirja, et sa hoiad relva seaduses ette nähtud viisil - ja isegi kui võtaks, ei tuleneks sinu kohustus relva niimoodi hoida sellest allkirjast.
Täiesti kohatu võrdlus. Mitu eksamit peab läbima suitsuanduriloa saamiseks? Mitu riigilõivu tasuma? Mitut arsti külastama?
§ 45. Relva ja laskemoona hoidmise üldnõuded
(1) Relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba
§ 35. Soetamisloa ja relvaloa taotlemine füüsilise isiku poolt
(1) Füüsilise isiku taotluse soetamisloa või relvaloa saamiseks vaatab läbi Politsei- ja Piirivalveamet hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(2) Soetamisloa või relvaloa saamiseks on taotleja kohustatud esitama:
1) kirjaliku avalduse, näidates selles soetada soovitava relva otstarbe, margi või liigi või konkreetse relva ja ka selle omaniku, kui tegemist on paralleelrelvaloa taotlemisega;
2) dokumendid, mis tõendavad tema vastavust käesoleva seaduse §-s 29 või 30 sätestatud nõuetele;
3) tervisetõendi;
[RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]
4) kaks fotot mõõtmetega 3×4 cm.
5) [kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
(21) Enne soetamisloa või relvaloa taotluse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu.
(3) [Kehtetu - RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]
(4) Paralleelrelvaloa taotleja peab esitama ka relvaomaniku kirjaliku nõusoleku tema relva kasutamiseks paralleelrelvaloa alusel.
(5) Soetamisloa või relvaloa võib väljastada isikule, kes on sooritanud relva soetamist, registreerimist, hoidmist, kandmist, võõrandamist ja seaduslikku kasutamist reguleerivate õigusaktide nõuete tundmise ning laskevigastuse korral kannatanule esmaabi andmise eksami. Tulirelva relvaloa või soetamisloa taotlemise korral tuleb sooritada eksami käigus taotletava tulirelva tundmise test ning käsitsemise katse vastavalt taotletava tulirelva liigile tulenevalt käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktidest 1–3. Eksamitulemus kehtib üks aasta alates eksami sooritamise päevast.
[RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]
(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eksami võib § 30 lõikes 2 nimetatud isik sooritada oma emakeeles või muus keeles, mida ta valdab. Eksam tõlgitakse eesti keelde ning eksami tõlkimise kulud kannab eksamit sooritada soovinud isik.
(52) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eksami sooritamist peab isik tasuma riigilõivu.
[RT I, 04.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eksami läbiviimise korra, relva käsitsemise ning laskeoskuse eksami ning soetamisloa ja relvaloa andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 04.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 ja lõikes 5 sätestatud nõuded ei laiene:
1) politseiametnikule, vanglaametnikule ja tegevväelasele, kellel on teenistus- või sõjaväerelva kandmise õigus ja kes vastab politsei-, vangla- või tegevteenistusse asumisel esitatavatele tervisenõuetele;
2) abipolitseinikule, kellele on antud abipolitseiniku seaduse §-s 12 sätestatud alusel ja korras tulirelva kandmise õigus ning kes vastab abipolitseinikuks asumisel esitatavatele tervisenõuetele;
3) Kaitseliidu tegevliikmele, kellel on Kaitseliidu relva kandmise luba ning kellel on käesoleva seaduse §-s 351 sätestatud kehtiv tervisetõend;
4) käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1, 3 ja 5 nimetatud isikule.
[RT I, 04.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]
(71) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1–3 nimetatud isikutele väljastatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud dokumentide, relva kandmise õiguse olemasolu tõendava dokumendi ja tervisetõendi või tervisenõuetele vastavuse kohta ametiasutuse kinnituse esitamisel otsus soetamisloa või relvaloa andmise kohta ametniku suulise otsuse alusel. Tervisenõuetele vastavust kinnitavas dokumendis peab olema märgitud selle kehtivusaeg.
[RT I, 04.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]
(8) Relvaloa omaja ei pea relvaloa kehtivuse ajal järgmise sama liiki relva soetamisel läbima tervisekontrolli ega sooritama uut eksamit. Lähtuvalt relva pikkusest ja relvaraua pikkusest peab relvaloa omaja teist liiki tulirelva soetamisel sooritama relva käsitsemise ning laskeoskuse eksami.
[RT I, 04.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]
(9) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud relva käsitsemise ning laskeoskuse eksami sooritamist peab isik tasuma riigilõivu.
[RT I, 04.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]
Kohatu jah - ainult et sina tegid algselt selle võrdluse.
See võrdlemine sai alguse jupp maad tagasi. Küsimus on PS riives - relva puhul on inimene avaldanud soovi omandada seadusega reguleeritud ese, millega kaasneb kohustus võimaldada vaatlust oma kodus, aga suitsuanduri puhul ette teatamata uksest sisse marssimine on väga ebaproportsionaalne tegevus.
Sander17 kirjutas: ↑22 Sept, 2024 7:18Näiteks ei riivata otseselt kodu puutumatust, kui eluruumi sisenetakse riikliku järelevalve teostamiseks ja suitsuanduri olemasolu kontrollimiseks, kuna suitsuanduri nõude eesmärk on inimeste elu päästmine ja tervise kaitsmine (sh teiste inimeste tervise ja elu kaitse korterelamus). Seega võib sellist eluruumi sisenemist riikliku järelevalve teostamise eesmärgil pidada põhjendatuks.
"Liberaalina" ühinen ja julgen samuti arvata, et too RelvaS VTK ei muuda olemasolevat liberaalsemaks, pigem tulevad uued piiravad/ välistavad "tõkkepuud".
Väga hea artikkel - kirjutan kahe käega alla.wolfgang kirjutas: ↑14 Jaan, 2025 13:10 See oleks huvitav lugemine küll.
Relvaomanike liit kogus oma liikmete mõtteid, paar kuud tagasi ja Aku Sorainen on hiljuti kirjutanud ülimalt adekvaatse sisuga arvamusartikli sel teemal https://www.err.ee/1609569919/aku-sorai ... -tulirelvi
Samas, kui seaduse muutmise initsiatiiv tuleb siseministeeriumi poolt siis võib oletada, et üritatakse võimalikult keeruliseks relvaomanike elu teha. Juba lihtsalt maailmavaateliselt on sotsialism(hetkel siseminister on sots) ja otsustusvõimeline, ise enda eest seisev kodanik üksteist välistavad mõisted, mistõttu on raske näha, et midagi mõistlikumaks teha üritatakse. A võidelda selle nimel muidugi tuleb.
Totaalkaitse põhimõtet järgivates riikides tugevdab rahva kaitsetahet see, kui vaimselt tervete ja usaldusväärsete elanike käes on relvad, mida osatakse turvaliselt ja oskuslikult kasutada. Kaitseliidu endine ülem Riho Ühtegi kirjeldas Eesti totaalkaitset lühidalt ja tabavalt lausega: "Iga põõsas laseb".
7 nõuannet Eesti kaitsetahte tugevdamiseks
Eestlaste kaitsetahtele oleks kasuks:
- Riigikaitset ning relvade turvalist käsitsemist ja laskmist võiks õpetada lastele juba koolis, nagu seda tehakse Šveitsis.
- Kuigi ajateenijate hulka on kasvanud, võiks ajateenistuse läbida kaks korda rohkem mehi kui praegu.
- Kaitseliit on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud ja sellel on nüüd umbes 30 000 liiget. Ideaalis võiks see arv olla kaks korda suurem, jäädes siiski veel oluliselt alla aastale 1939.
- Politsei teeb põhjaliku taustakontrolli igale relvaomanikule ja see on hea. Kui taustakontroll on läbitud, siis võiks praegusest suurem hulk inimesi omada relvi ja harrastada laskmist ilma kohustuseta käia laskevõistlustel, nii nagu ka enamik neist, kes käivad jõusaalis ja jooksmas, ei tee seda võistlemiseks.
- Lasketiirusid ja -paikasid võiks olla vähemalt kaks korda rohkem kui praegu. See eeldaks eelkõige eratarbeks ehitatud laskepaikade turvanõuete ülevaatamist, et teha nende ehitamine odavamaks.
- Soome ja Rootsi eeskujul võiks Eestis anda õiguse maapiirkondades maaomaniku loal harjutada piiratud ulatuses laskmist turvalises kohas ja naabreid häirimata. Esialgu võiks lubada lasta sportpüssist märgi pihta, millel on ohutust silmas pidades kuulipüüdja. See võimaldaks harrastada laskmist ilma, et peaks maapiirkondades sõitma kümneid kilomeetreid lasketiiru ja maksma tasu, mis võib olla kõrge.
- Praegu sellist õigust laskmist harjutada väljaspool lasketiiru või eratarbeks ehitatud laskepaigas pole. Samal ajal on õigus pidada jahti maaomaniku loal. See tähendab, et jahimees saab lasta peaaegu igasse ilmakaarde, kui ta peab jahti, aga märgi pihta ei tohi lasta.
- Tuleks pidada meeles, nagu kaitseväe juhataja intervjuus mainis, et viimase tuhande aasta jooksul on meil olnud venelastega võitlemist keskmiselt iga 25 aasta tagant. Väga tihti on saadud hästi hakkama, kui on oldud selleks valmis.
Kasutajad foorumit lugemas: Amazon [Bot] ja 1 külaline