Autotehnikateema

[AMvA]

TM artiklis olev statistika näitab, et sõiduoskus sõltub ainult juhi oskustest ja naelrehv tekitab võltsi turvatunde:
https://tekniikanmaailma.fi/nastarengas ... YshDzkW4JQ

Aastatel 2013–2022 talverehvide põhjustatud surmaga lõppenud õnnetustest sõideti 91,4 protsenti naastrehvidega, 8,6 protsenti lamellrehvidega.
Samal ajal on lamellrehvide osakaal talvises liikluses tõusnud umbes 12 protsendilt umbes 20 protsendile.
Lahti toob välja, et rehvidega seotud ohutegureid on avastatud vaid igal kolmandal talveõnnetusel.

Samast artiklist järgmine lause (vabatõlge):
''Naastrehvide põhjustatud surmaga lõppenud avariide puhul on halb naast sageli riskitegur.''
Elik kasutatakse palju ka nn. ''naastrehve''.

Samas on sellise uuringu läbiviimine mõttetu võrreldes ainult surmade suhtarvu terve autopargi rehvide tüübiga, võtmata arvesse antud piirkonnas või teetüübil kasutatavate rehvide omavahelist suhet.
Üldiselt suht kindel on see, et Soomes Kehä III seespool kasutatakse tõenäoliselt rohkem lamelli, aga sellest väljaspool jälle naastu.

[Generalissimus]

Ega siis sügavat usku ei saa mingi tühise statistikaga ümber lükata.

[olevtoom]

...Üldiselt suht kindel on see, et ... kasutatakse tõenäoliselt rohkem ...

Krt, mulle see konstruktsioon meeldib

[Tegelane5]

Äkki on põhjus selles, et lamelle kasutatakse põhiliselt linnas sõitjate poolt, kus harva libe on?

Muidugi sõites mingite suitsiidlamellidega, kus igal hetkel auto üritab kuskile libisema hakata (pean silmas libedat teed, mitte soolamärga asfalti), peab autojuht olema pingul kui koera pärak ja eks see pidev valvsus maksab dividende, nii statistikas kui juhi närvikulus. Mulle liigselt liblikaid kõhus autosõidus ei meeldi ja sõidan palju libedal, seega lamelli ei fänna.
/--/

Sellise viletsa lamelliga ei tule vähemalt üllatusena et pidamist pole. Kuigi sõitmine pole miski lõbu tõepoolest. Endal kogemus kulunud, pigem aegunud, nael rehviga mis just pidurdamisel järsku "kelgutama" hakkas. See tundus küll ohtlik, niimoodi õndsas teadmatuses kihutades võib vabalt kraavi või kellelegi ette sõita.

[Kapten Trumm]

Minu kogemus ütleb, et lamelliga kaasnevad ka teatud üllatused. Head naastrehvid tavaliselt hoiatavad pikalt ette, kui pidamine pole nagu vaja - naastude heli muutub päris tuntavalt (tekib väike libisemine). Lamelliga saad sellest teada siis, kui libisemine algab. Näiteks ABS tööle läheb.

Ja rõhk on sõnadel "head naastrehvid". Näiteks Continental teeb seda paremini kui Hankook ja noh, hiinlaste Huu Haa tüüpi naastrehvid võivadki olla sellised, et libisemine algab üllatuslikult ja süveneb välkiiirelt.

Kolm viimast talve sõitsin Continental Ice Contact 3-ga ja kui rahakott kannatab, soovitan. Igati healoomulise käitumisega, kui oskad teatud märke jälgida.

[Fucs]

... ja rehvide käitumine ning ohutajumise hetk libedal on esiveolistel, tagaveolistel ja neljaveolistel (viimased jagunevad veel pidev-neljaveolisteks ja "AWD" laadseteks) täiesti erinev

[mart2]

Sõidan viimased kümmekond aastat lamellidega, ennem olid naelad.
Oma auto rehve pead tundma ja tunnetama. Ainuke, kus naelal kindel eelis, oli/on vesine kiilasjää.

Pole vaja sõita nii, et auto lendab käes ja mõistus lohiseb kümmekond meetrit tagapool ... ei talvel ega suvel ...

[davidsoniharald]

Oma auto rehve pead tundma ja tunnetama. Ainuke, kus naelal kindel eelis, oli/on vesine kiilasjää.

Pole vaja sõita nii, et auto lendab käes ja mõistus lohiseb kümmekond meetrit tagapool ... ei talvel ega suvel ...

Täiesti nõus selle mõtteavaldusega.

Kui nüüd veel jõuaks nii kaugele, et juhid hakkaksid vabanduste (tee oli libe, kurv järsk, rehvid kehvad) asemel rääkima, miks nad tegelikult avarii tegid (ei oska sõita), siis võiks täitsa asja saada meist.

Ma eile käisin põllal oma pereautoga. Läksin liiga enesekindlaks selle lobjakaga. Õnneks põld sile ja kraavi ka ei olnud. Tehnikale puuduvad etteheited.

[Kapten Trumm]

... ja rehvide käitumine ning ohutajumise hetk libedal on esiveolistel, tagaveolistel ja neljaveolistel (viimased jagunevad veel pidev-neljaveolisteks ja "AWD" laadseteks) täiesti erinev

Siia lisaks veel viimasel ajal laialt leviv rehvilaiusega üle pingutamine. Näiteks 2000 kg registrimassiga auto all 225 laiusega rehvid talvel. Möödasõidul keset teed oleva lumepudru vaalu läbimisel on soovimatud suunamuutused lausa sisse kirjutatud. Tegelikult ka muidu lumepudrusel (õigel ajal lükkamata teel).

[Kapten Trumm]

Oma auto rehve pead tundma ja tunnetama. Ainuke, kus naelal kindel eelis, oli/on vesine kiilasjää.

Natuke liigselt (lamelli poole) lihtsustatud näide. Neid olukordi on veel ja enamasti lähebki naela vaja siis, kui ei pea enam ükski lamell.

[mart2]

Oma auto rehve pead tundma ja tunnetama. Ainuke, kus naelal kindel eelis, oli/on vesine kiilasjää.

Natuke liigselt (lamelli poole) lihtsustatud näide. Neid olukordi on veel ja enamasti lähebki naela vaja siis, kui ei pea enam ükski lamell.

Ei maksa ülehinnata naela. Need olukorrad tekivad siis, kui tõesti auto mõistusest mõnikümmend meetrit eespool kulgeb ...
On ka situatsioone, kus lamell peab palju paremini kui naelad.
Kirjutan siin omast kogemusest - 40+ aastat sõitmist ja ainult üks kord libedaga teelt väljas (naeltega!). Sedagi kindlalt enda vea tõttu.

Ei hakka vaidlema kõikide teaduste doktoriga, soovitan vaadata sellist kanalit, kus tegijad saavad palka rehvide testimise eest - Tyre Reviews.
Analüüsitakse suve- vs. igailma- vs. talverehve; esi-, taga- ja nelikveo all, võrreldakse rehvirõhke jne.jne.
On sealgi küsitavusi, sest tegija hindab osalt oma tunnetusega, kuid elukutselise ja tavasõitja tundlikus ning roolivalitsus on erinev. Küll aga saab võrrelda iseendaga.

[Kapten Trumm]

Mart2 omas headuses, kõigi teaduste doktor ja muu trollimine.
Levinuim koht, kus naela vaja läheb, on mõne miinuskraadiga linnas ristmike ette tekkivad liuväljad, mida poleerivad sinna just lamellide kasutajad. Kui naastudega neid ei karestada, siis on need kohad nii libedad, et püsti seismisega oleks tegemist.

Mina soovitaks lugeda eestikeelset autoajakirjandust, näiteks Tehnikamaailm, mis kord aastas näeb meie (st põhjamaa) olides vaeva talverehvide hindamisega. Ei paista sealt kuskilt välja, et ainult vesisel jääl tänapäeva naastrehv parem oleks.

Minu naisel on ka juhistaazi 31 aastat ja teinud ainult ühe avarii. Tõeliselt oskuslik juht, ütleks - ainult tema summaarne läbisõit ei ületa selle aja peale 50 tuhat kilomeetrit (nt minu läbisõit sama ajaga on ca 1M kilomeetrit).

[AMvA]

Oma auto rehve pead tundma ja tunnetama. Ainuke, kus naelal kindel eelis, oli/on vesine kiilasjää.

Natuke liigselt (lamelli poole) lihtsustatud näide. Neid olukordi on veel ja enamasti lähebki naela vaja siis, kui ei pea enam ükski lamell.

Ei maksa ülehinnata naela. Need olukorrad tekivad siis, kui tõesti auto mõistusest mõnikümmend meetrit eespool kulgeb ...
On ka situatsioone, kus lamell peab palju paremini kui naelad.
Kirjutan siin omast kogemusest - 40+ aastat sõitmist ja ainult üks kord libedaga teelt väljas (naeltega!). Sedagi kindlalt enda vea tõttu.

Ei hakka vaidlema kõikide teaduste doktoriga, soovitan vaadata sellist kanalit, kus tegijad saavad palka rehvide testimise eest - Tyre Reviews.
Analüüsitakse suve- vs. igailma- vs. talverehve; esi-, taga- ja nelikveo all, võrreldakse rehvirõhke jne.jne.
On sealgi küsitavusi, sest tegija hindab osalt oma tunnetusega, kuid elukutselise ja tavasõitja tundlikus ning roolivalitsus on erinev. Küll aga saab võrrelda iseendaga.

Heal ja uuel lamellil pole häda midagi.

Oma tagumikutunnetus on väga halb mõõdik ja lähtuma peaks siiski objektiivsetest mõõtetulemustest. Ja nende järgi on näiteks jääl pidurdamisel naelrehvi pidurdusmaa lamelliga võrreldes mitmeid meetreid lühem.

[avrnbr]

No minu arusaamist mööda naastrehv peaks olema ju naastudega varustatud lamell? Või ma eksin?

[Kapten Trumm]

Kinnijaamise korral, kus auto kraabib enda rataste all lume veeks ja see ära jäätub, pole lamelliga erilist lootust ise välja sealt ronida, lihtsalt paljas kumm jääga erilist haakumist ju ei oma. Kui kotikest killustikuga pagasnikus pole või keegi appi ei tule, võid seal päev läbi istuda. Ka kipuvad igasugu väljasõidud miinuskraadidega olema ikkagi jäised ja seal ka lamell pidamist eriti ei oma.
Mart2 teeb neliveolise auto põhjalt valesid järeldusi lihtsalt.

Küll aga on probleem pahatihti see, et mitte iga auto ei säilita naastudega sõites mugavuse piires mürataset. Näiteks Subaru Outbackile ei kannata eriti naaste alla panna, sest see müriseb asfaldil nagu Kopli tramm nendega, samas nt Volvo XC70ga ei saa eriti aru, kas on naelad või mitte, lihtsalt mingit tajutavat lisamüra salongis ei ole.