Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Pean tunnistama, et kõige sürrim naastrehv, mida olen juhtunud nägema oli mingi Soome KV Zil-131 sidekongi all. Oli vist märtsi algus veel, kõik oli lumes ja jääs.

[davidsoniharald]

Kui võrrelda siga ja kägu, nagu Volvo ja Subaru on, siis saabki tulemuseks olla sea ja käo võrdlus.

Outback ja XC70 olid toona sama klassi autod, nii lihtne see oligi. Ja autoajakirjades on neid võrreldud aegade algusest peale (õigemini hetkest kui Volvo tegi P1 V70XC-ga Outbackile esimesse konkurendi).

Vahe peal on aeg edasi läinud, noh nii 25 aastat. Päris palju konkurente on tekkinud juurde. Ehk oleks aeg üle vaadata, mida millega ikkagi võrrelda? Noh et iga siga seaga ja kägu käoga.

[AMvA]

Kui võrrelda siga ja kägu, nagu Volvo ja Subaru on, siis saabki tulemuseks olla sea ja käo võrdlus.

Eks sellised purtsatused tekivad, kui võhik asub sõna võtma talle tundmatul teemal.

Outback ja XC70 olid toona sama klassi autod, nii lihtne see oligi. Ja autoajakirjades on neid võrreldud aegade algusest peale (õigemini hetkest kui Volvo tegi P1 V70XC-ga Outbackile esimesse konkurendi).

Subaru- töökindel, kuid mitte eriti mugav.
Volvo - mugav, kuid mitte nii töökindel

Või Subarut teiste odavama otsa autodega?

Outback ja odavama otsa auto? Mida te suitsetate, noormees....?

Ei ole nad mitte kunagi sama klassi autod olnud

[AMvA]

Või Subarut teiste odavama otsa autodega?

Outback ja odavama otsa auto? Mida te suitsetate, noormees....?

Võiks ennast veidikegi autode hindadega kurssi viia.
Hinnad alates

Subaru Outback 37490
Volvo XC60 59420
Toyota RAV4 37900 (Toyotast oleks suuruse poolest õigem valida Highlander, hinnad alates 61300)

[Kapten Trumm]

Ma rääkisin ju sellest ajast, kui XC70 veel müüdi, siis oli kahe auto hinnavahe reaalselt 6 tuhat. Mul olid pakkumised laual mõlema kohta.
Ma pole midagi rääkinud, mis täna on või mis aasta tagasi oli. XC70 oli väga hea hinna ja omaduste suhtega auto, kui see müügilt kadus, siis järeltulijate hinnad taevasse lendasid (nt V90XC). Sh kas see XC60 oma tänast hinda ka väärib. Toona, XC70 vääris seda lisa 6 tuhandet kuhjaga, võrreldes selle müriseva ja koliseva Outbackiga.

[Rebane11]

Mina olen ka olnud sügavalt lamelliusku. Kunagi 25+ aastat tagasi ametiauto sain naastudega. See oli vast viimane kasutamine. Põhimaanteedel olen eduliselt hakkama saanud. Tunned, et rool ja taguots muutub kergeks, siis tuleb kiirust ja sõiduvõtteid rohkem jälgida. Ja sõitmist on olnud palju. Praegu, penskarina ostan uued lamellid ja uisutan aasta ringi. Kusagil 3. aastal hindan olukorda, kas kannatab veel aasta või tuleb uus jooks muretseda. Nende 2 korda aastas vahetamiste pealt kokkuhoitud raha eest kannatab korralikud rehvid osta. Viimati kui vanad rehvid jäätmejaama viisin, siis kuli ütles, et ära viska sinna suurde hunnikusse, pane kultuurselt siia kõrvale

Lamellid aasta ringi on arukas teema siis, kui läbisõit on väga väike, nt 2000 km aastas.
Keskmise läbisõiduga muudab ainuüksi talverehvidest lähtuv suurem kütusekulu kogu ürituse rahalisest mõttetuks pluss muidugi veel liiklusohutuse teema, need tänapäevased, kustukummi meenutavast materjalist lamellid, on suvisel kuumal asfaldil pehmelt öelda riukalike omadustega. Ja peale ühte, keskmise läbisõiduga suve need talvel enam ei kõlba. Ja kindlasti on vene rulett nende keskeuroopa lamellidega miinuskraadidega sõitmine.

Ega mul seda läbisõitu palju rohkem ei kogunegi - 1-2 korda nädalas poodlemas 20 km kaugusel. Ilmaolusid saan ka enamasti valida - koerailmaga lükkan lihtsalt koerale kausiga toidu ette ja istun kodus.Keskpõevaks on igasugused libedused tõrjutud. Ja muidu rahuliku meele ja äkilisemaid liigutusi vältides pole probleemi näinud.

[klemm]

Mina olen ka olnud sügavalt lamelliusku. Kunagi 25+ aastat tagasi ametiauto sain naastudega. See oli vast viimane kasutamine. Põhimaanteedel olen eduliselt hakkama saanud. Tunned, et rool ja taguots muutub kergeks, siis tuleb kiirust ja sõiduvõtteid rohkem jälgida. Ja sõitmist on olnud palju. Praegu, penskarina ostan uued lamellid ja uisutan aasta ringi. Kusagil 3. aastal hindan olukorda, kas kannatab veel aasta või tuleb uus jooks muretseda. Nende 2 korda aastas vahetamiste pealt kokkuhoitud raha eest kannatab korralikud rehvid osta. Viimati kui vanad rehvid jäätmejaama viisin, siis kuli ütles, et ära viska sinna suurde hunnikusse, pane kultuurselt siia kõrvale

Lamellid aasta ringi on arukas teema siis, kui läbisõit on väga väike, nt 2000 km aastas.
Keskmise läbisõiduga muudab ainuüksi talverehvidest lähtuv suurem kütusekulu kogu ürituse rahalisest mõttetuks pluss muidugi veel liiklusohutuse teema, need tänapäevased, kustukummi meenutavast materjalist lamellid, on suvisel kuumal asfaldil pehmelt öelda riukalike omadustega. Ja peale ühte, keskmise läbisõiduga suve need talvel enam ei kõlba. Ja kindlasti on vene rulett nende keskeuroopa lamellidega miinuskraadidega sõitmine.

Ega mul seda läbisõitu palju rohkem ei kogunegi - 1-2 korda nädalas poodlemas 20 km kaugusel. Ilmaolusid saan ka enamasti valida - koerailmaga lükkan lihtsalt koerale kausiga toidu ette ja istun kodus.Keskpõevaks on igasugused libedused tõrjutud. Ja muidu rahuliku meele ja äkilisemaid liigutusi vältides pole probleemi näinud.

Läheb ka minul neljas talv/suvi samade aastaringsete nael rehvidega. Mustrit veel kõva cm. 2022 sügisel ostsin ka uued naelad a kiire oli ja garaazi nad jäid. 2023 lihtsalt ei viitsind. Mingi kuu tagasi oli jälle plaan vahetama minna a ju ta jääb
Läbisõit rehvidel 2021 sügis kuni tänaseni 65 000km. Sõidan linnas, maanteel, metsas jne.

[Some]

Oot, sa sõidad aastaringselt naeltega?

[maksipoiss]

Võrumaale ma talvel lamellidega väga nina ei pistagi. Külavahe teedele seal mingit kloriidi keegi ei pritsi. Lumi on tee peale nii kõvaks sõidetud/lükatud. Sisuliselt jäätee. Kui mingi väike sula või vihmake ka peale tuleb siis on isegi naelaga riskibisnis. Lamelliga pole mõtet üritadagi.

Teepeenralt leiab alati riba lund või muud parema pidamisega pinnast kuhu ühe poole rattad sättida ja siis vaikselt sõidad. Sedasi alati hakkama saanud selliste oludega. Kõige ärevam on üle lausjääs ristmiku allamäge vasakpööret sooritada

[isonts]

Võrumaale ma talvel lamellidega väga nina ei pistagi. Külavahe teedele seal mingit kloriidi keegi ei pritsi. Lumi on tee peale nii kõvaks sõidetud/lükatud. Sisuliselt jäätee. Kui mingi väike sula või vihmake ka peale tuleb siis on isegi naelaga riskibisnis. Lamelliga pole mõtet üritadagi.

Teepeenralt leiab alati riba lund või muud parema pidamisega pinnast kuhu ühe poole rattad sättida ja siis vaikselt sõidad. Sedasi alati hakkama saanud selliste oludega. Kõige ärevam on üle lausjääs ristmiku allamäge vasakpööret sooritada

Täna on just selline kiilakas Setumaal. Kahjuks ei saa siia videot ülesse laadida.

[vanahalb]

Ja kindlasti on vene rulett nende keskeuroopa lamellidega miinuskraadidega sõitmine.

Ma ei tea mida mõeldakse "keskeuroopa lamelli" nime all. Ma olen seda mõistet kuulnud vähemalt 90-ndatest kuid keegi pole asiselt ära seletanud. Tavaliselt öeldakse et mingi odavam lamell ja kui rehv kallis on siis on see põhjamaa lamell.

Mul on kahel autol juba mõned aastad aastaringsed rehvid. Vähemalt sellise nime alla hakkasid Euroopa suuremad tegijad neid mitte väga ammu tootma. Nüüd teevad hiinlased samuti.
https://www.rehvitakso.ee/Missugused_on ... sed_rehvid

Üks on esiveoline Passat ja teine tagaveoline Sprinter. Ma ütleks et suvel pole kummalgi häda midagi. Vähemalt mitte Skandinaavia ja Baltikumi maanteekiirustel. Talvel on olnud probleeme Sprinteril. Kõige kehvem ilm on sulalumi. Lörts seevastu lõppkiirust eriti ei mõjuta ja kui on nii külm et lumepalli enam tema ei saa on ka täitsa normaalne sõita. Sulaga lähevad lamellivahed lund täis ning kohaltvõtmine on nagu on. Just siis kui tee on vastumäge ning esirattad kogemata välja pöörata. Ehk klotsid võiksid suuremad olla. Kõik need aastaringsed rehvid on tugeva V-kujulise mustriga, olenemata tootjast. Kui just on vaja kuhugi ronida või ukerdada tundub tagurpidi sõites läbivus parem olema.
Esiveolise Passati all on nad nagu lamellid ikka. Päris klaasjääl naelte vastu muidugi ei saa. Nii omadest kogemustest - igasugustel kiilakatel külateedel tuleks autot parajas liikumises hoida. Liiga aeglaselt sõites hakkab kraavi poole valguma ja seisma jäädes ei saa enam kohalt minema.
Kui ma neid testima hakkasin ostsin Nokiad. Need olid tuntumatest kõige odavamad. Mõtlesin et kui on täispask siis viskan lihtsalt minema ja ostan hooajarehvid.
Michelin , vähemalt Soomes, ei soovita selliseid talverehvideks. Samas pole see keelatud sest kõik testid on tehtud ja igasugused "kolme mäetipu" ning "lumehelbe " märgid on peal.

Naelrehvide häda on ka see et Skandinaaviast ja Baltikumist nendega välja ei saa. Saksamaal ja Poolas ei tohi naelu kasutada.

[mongol]

Oot, kas tegelikult ka on Subaru Outback ja Volvo XC seeria kuidagi võrdsed olnud? Mingi müstilise väidetava hinnapakkumise argument ei päde, ma vaatan õues oma XC90-t ja no kuidagi ei kujuta Outbacki nii suurena.
Ptsi, poleks ostnudki, kui Outback samas klassis on, mark missugune ju.

[Kirs]

Oot, kas tegelikult ka on Subaru Outback ja Volvo XC seeria kuidagi võrdsed olnud? Mingi müstilise väidetava hinnapakkumise argument ei päde, ma vaatan õues oma XC90-t ja no kuidagi ei kujuta Outbacki nii suurena.
Ptsi, poleks ostnudki, kui Outback samas klassis on, mark missugune ju.

See XC millest kapten siin kogu aeg pajatab ei ole ju muud, kui universaalkerega V70(XC70). Seda pole tootmises ammuilma. Lihtsalt veits kõrgem ja rohkem plasti väljas Volvo V70 siis.

[vanahalb]

Eesti oli kunagi riik kus müüdi ühe elaniku kohta kõige rohkem Subaruid Võib-olla on praegult ka.
Outbacki ostes sai suht vähese raha eest palju autot ja nelikveo ja muteada täitsa korraliku tehnilise toe. (Info-Auto Volvo hooldus oli üksvahe legendaarselt kehv) Premium - mark pole Subaru küll kunagi olnud.

Üks tuttav ostis kas 2013 või 14 uue Outbacki, diisli ja mingise sõbrahinnaga ca 25 000 EUR. Ma sõitsin siis vanakoolimehena veel B5 Passatiga. Passatiga võrreldes oli Outback väga suur auto. Uutena oleks nad umbes samas hinnas vist olnud.
Ükskord pidime Saksamaal käima, 5000 km ring ja ma olin täitsa üllatunud et kui suur müra on nii uues autos. Mu vana volkkar oli palju vaiksem. Saksamaa maanteekiirusel ei saanud ei omavahel rääkida ega raadiot kuulata. Istme kuju oli ka selline et mulle ei sobinud. Aga see-eest läks kaupa palju sisse ja kütusekulu kõige hullem polnud.

Nüüd on hulk vett vahepeal merre voolanud. Suvel vaatasin et Soomes oleks üht kasutatud kaubikut vaja ja kui ümbermaailmareisile ei lähe siis kohaliku oblasti piires oleks Outback täitsa hea valik. Esiteks ei ole Subaru Soomes üldse nii populaarne kui Eestis ja annab ikka leida kedagi kes teaks kedagi kellel Subaru on. Umbes sama üllatunud oldaks vist Eestis kui keegi tahab Suzuki osta. Et ahsoo.... Ma tean jah et selline tootja olemas on... Jaaa...
See-eest on jälle odavamad kui Eestis ja oksjonil üle 3000 EUR ei tahaks sellise auto eest maksta.

Ja järgmine samm oli kuulutustelehte vaadata kus esimesed 10-15 diisel- Outbacki on alati mootoriveaga. Mõnele on ka juurde kirjutatud et "iseloomulik Subaru-hääl mootoris" . See siis peab peenemalt väljendades tähendama et väntvõll pooleks. Minumeelest läksid neil kõigil varem või hiljem väntvõllid pooleks ja kuskil 2010-ndate teises pooles muudeti konstruktsiooni.

Lõpuks jäigi ostmata.

[AMvA]

Ja kindlasti on vene rulett nende keskeuroopa lamellidega miinuskraadidega sõitmine.

Ma ei tea mida mõeldakse "keskeuroopa lamelli" nime all. Ma olen seda mõistet kuulnud vähemalt 90-ndatest kuid keegi pole asiselt ära seletanud. Tavaliselt öeldakse et mingi odavam lamell ja kui rehv kallis on siis on see põhjamaa lamell.

Vaata sama mõõtu rehvide kiirusindkseid. Põhjamaade lamell on reeglina kiirusindeksiga T. Põhjuseks pehmem kummisega ja sügavam lamell.
Kui on H, V või Z, siis on tegemist puhtalt keskeuroopa lamelliga.