Venemaa majandus ja sanktsioonid II

[Urams]

Putja ajad täna paska suust välja ,temal on ajutised raskused aga
muidu on kõik sajebis ja käik läheb hästi.Vasjadel läheb elu ikka
väga raskeks kui kändu kasti ei lööda .

[ruger]

Lätlane tahtis läbi Soome orkistani lennata. Soome ei lubanud-võimalik sanktsioonide rikkumise lugu. Ehk siis taheti lennata orkistani väikelennukiga, mis siis oleks sinna jäänud ja müüki pandud. Samade lendurite poolt polnud see esimene sarnane juhtum.

Two weeks ago, a Lithuanian-registered private plane owned by a Latvian citizen and en route to Russia was detained at the Helsinki airport due to possible sanctions evasion, Lithuanian public broadcaster LRT reports.

The route of the "Beechcraft" plane belonging to a Latvian citizen seemed suspicious to the Finnish services. The plane was flying to Russia's Pskov airport via Helsinki, although Pskov is much closer to Latvia than Finland. The landing of the plane piloted by citizens of Latvia and Lithuania at the Helsinki airport was not planned in advance, reports LRT. The broadcaster also reports that the purpose of the flight was to deliver the plane to a new buyer.

One of the pilots, Lithuanian Roberts Petkus, has already flown to Russia before, according to the information available to LRT. Last April, he piloted a plane that went to Russia from Kaunas airport. Later the plane was put up for sale in Moscow. Petkus was also involved in March 2023 in Palanga in connection with the circumvention of the sanctions imposed on Russia in the flights of the detained "Cessna" plane.

It is reported that Rītis Dulinsks, the adviser to the head of flight supervision of the Lithuanian Transport Competence Agency and the manager of the private aircraft management company "Aviacom" helped the new owner to buy the plane. Dulinsks and "Aviacom" were listed as the contact person in the advertisements of the plane for sale in Vilnius. Dulinska owns half of this company.

Dulinsk told reporters that he helped find a buyer at the request of a friend. He said he shared an ad for the plane on the Internet and contacted people who were interested in it.

He said that the plane was bought by a Latvian citizen who probably acted as an intermediary, and an unnamed Cypriot company was also involved in the purchase.

Latvian citizen Roberts Klimovičs assured the Lithuanian public broadcasting organization that he helped his relatives in Latvia to buy an airplane and that it went to Russia, but the destination was Kazakhstan. Klimovic said he had contacted the Finnish prosecutor's office about the plane's detention.

According to information available to LRT, the plane was still in Helsinki on December 17. Finnish officials did not comment on the situation, but did not deny that the plane registered in Lithuania was detained.

Last year, the LRT Investigative Group reported several attempts to deliver foreign-purchased aircraft to buyers in Russia using Lithuanian airspace and other airports in Europe.

https://jauns.lv/raksts/zinas/633868-so ... z-krieviju

[ruger]

Keskpanga juhi suunas oli Ühtse orkistani riigiduuma fraktsioonijuht Mironov väga mürgine-VIDEO

"Hey, Ms. Nabiullina, are you sane?", Sergei Mironov, leader of the faction A Just Russia in the Parliament of Russia., addressed the head of the Central Bank over the increase in the key rate and inflation.

"I can't help but say what the Central Bank is doing. This is sabotage. This is the implementation of the decree of the International Monetary Fund. The Central Bank assures us that there is no other way to fight inflation than to raise the key rate. Ms. Nabiullina, you started raising the key rate in July last year. How much has inflation increased? Twice as much!
Hey, Ms. Nabiullina, are you sane or not? What kind of nonsense are you talking?" Mironov said.

Mironov is confident that raising the key rate "ruins our economy" and “does not allow us to increase GDP”.

This scumbag had just recited his own written poem about putin’s "Oreshnik" in the Duma and dragged President Zelenskyy through the mud during this press moment.
He also said negotiations “with terrorists” are out of the question.

https://x.com/yasminalombaert/status/18 ... 7531088153
https://x.com/jurgen_nauditt/status/1869313913491255365

[Rebane11]

Homme ongi vattide keskpanga istung jälle, siis kuuleb palju baasintressi tõstetakse ja kas Elviirake jääb ametisse.

[aksel90]

Kas see on nüüd majanduse teema, või teema, kus isehakanud ajaloolased otsivad mingeid paralleele möödunud aegadega?

Olgu selle muuga, kuidas on, aga kuskohast see "isehakanud" tuleb?

[uncle_sid]

Homme ongi vattide keskpanga istung jälle, siis kuuleb palju baasintressi tõstetakse ja kas Elviirake jääb ametisse.

see on vist see hetk pigem, et "kas need idikad lasevad ta tõesti lahti" loodetavasti

[muki]

Seekord jäeti vastupidiselt ekspertide prognoosidele intressid tõstmata. Näis mis rubla kursiga hakkab juhtuma.
https://www.interfax.ru/business/999790

[Rebane11]

Kas see on nüüd majanduse teema, või teema, kus isehakanud ajaloolased otsivad mingeid paralleele möödunud aegadega?

Olgu selle muuga, kuidas on, aga kuskohast see "isehakanud" tuleb?

Ma ka seda mõtlesin, et kõik me pole siin isehakanud. Mõnel auväärsel afkil on kraade rohkem kui olmetarbeks kasutatava termomeetri skaalal.

[Shackleton]

Seekord jäeti vastupidiselt ekspertide prognoosidele intressid tõstmata. Näis mis rubla kursiga hakkab juhtuma.
https://www.interfax.ru/business/999790

See on hea et Putin majandusest rohkem jagab kui pankurid. Sellepeale ju tõuseb ettevõtete krediidimarginal võlakirjaturul (G-spread läheb ainult suuremaks). Varst näeme seal 30%, 40% intressid ära. Nüüd on ettevõtete krediidimarginaal turul kuus korda nende kahjuks elik turg arvab et risk firmadele laenata on kuus korda suurem.

Edit: Ja keskpangalt läks samal ajal järgmine 1,2 biljonit teele.

Edit2: Hindasin üle venemaa ettevõtteid, neil juba on seal 30% - 40% intressid võlakirjadel.
Kamazil läheb eriti hästi, pakub üle 100% tootlust.

[Huviline78]

Seekord jäeti vastupidiselt ekspertide prognoosidele intressid tõstmata. Näis mis rubla kursiga hakkab juhtuma.
https://www.interfax.ru/business/999790

Lihtsalt huvitav vaadata kõrvalt, et kuidas inflatsioonile kütet juurde anti sellise otsusega, ju siis tahetakse, et see majandus veel kiiremini känguks .

[kaugeltuuriv]

Vaatasin endise majandusprofessori Lipsitsi saadet paar päeva tagasi,kus teda intervueeris Feigin.Feigin küsis,mis ta arvab sellest detsembri kuu Keskpanga istungist,kas tõstavad või mitte uuesti intressi.Eksprofessor erinevalt Milovist arvas,et ei tõsta,kuumad kivid on üsna palavaks Keskpanga proua seeliku all läinud.Professor isegi pakkus võimalust,et naine võib kinga saada,sest teda on ründama hakanud juba Putleri lähikond.Aga mehe sõnul,tehakse tõstmine ära järgmisel aastal,kui torm hakkab tänu sellele rahatrükile väga suureks kiskuma.Ma mõtlesin ka seda,et see oleks olnud väga halb PR Putlerile,kui iga aastase küsitluslavastuse ajal oleks hakatud uurima,miks uuesti intressi tõstma hakati.Võimalik,et seegi oli üheks põhjuseks,miks seda ei tehtud aga ega see asja eriti ei muuda.

[Sekeldaja]

Seda "kinga" on Nabiullina vähemalt kaks korda ise küsinud, aga pole saanud.

Venemaa keskpanga juht ähvardab Putini sammu tõttu tagasi astuda (21. september 2022)

Kolm Venemaa võtmefiguuri eesotsas riigi keskpanga juhi Elvira Nabiullinaga ähvardasid Venemaa presidendi Vladimir Putini osalise mobilisatsiooniotsuse tõttu tagasi astuda, kirjutab Daily Mail Kremli allikatele tuginedes.
/---/
Mäletatavasti tahtis Venemaa kespanga juht oma kohalt lahkuda juba veebruaris pärast Ukraina ründamist.

[Shackleton]

Sinna see keskpanga tänane raha siis läks.
https://rusbonds.ru/news/20241218140200699404


Homme saame interfaxsist lugeda Siluanovo võidukisa.

[Jura]

Professor isegi pakkus võimalust,et naine võib kinga saada,sest teda on ründama hakanud juba Putleri lähikond.

Nabiullina ongi Putini kõige lähim lähikond. Enam lähemat pole olemas. Armukesed ei tule arvesse, sest vaevalt Putin nendega tööasjadest räägib. Seda ringkonda Putin hoiab. Reetmise korral tapab. Seega ei saa ta mingit kinga, enne võib aknast välja kukkuda, südari saada vms, kui reedab nagu Prigožin. Samas, kas keegi tõesti arvab, et Keskpanga otsused on tehtud ilma Putini heakskiiduta? Kindlasti mitte. Patuoinaid saab mujalt leida.

2. Aga mehe sõnul,tehakse tõstmine ära järgmisel aastal,kui torm hakkab tänu sellele rahatrükile väga suureks kiskuma.

Nii Nabilullia kui Putin teavad mõelmad väga hasti, et inflatsiooni veavad sõjakulud. Sõda saab ju pidada ja kõik muu on teisejärguline. Majanduse arengu seisukohalt pole olulist vahet, kas baasintress jätkab praegusena või tõuseb veel. Nagunii sellise intressitaseme juures pole võimalik arendada.

3. Ma mõtlesin ka seda,et see oleks olnud väga halb PR Putlerile,kui iga aastase küsitluslavastuse ajal oleks hakatud uurima,miks uuesti intressi tõstma hakati.Võimalik,et seegi oli üheks põhjuseks,miks seda ei tehtud aga ega see asja eriti ei muuda.

Lavastatud küsitluslavastus tähendabki seda, et KÕIK küsimused on eelnevalt heaks kiidetud ja neile vastused ette valmistatud.
Ei räägita seal mitte midagi, millest ei taheta rääkida.

[Kriku]

14. detsembril avaldas režiimile lojaalne makromajandusliku analüüsi ja prognoosimise keskus järjekordse analüütilise kirjutise Venemaa pangandussektori seisust. Kusjuures keskust juhib Venemaa kaitseministri Andrei Beloussovi vend Dmitri. „Korporatiivsete krediitide intressimäärad tõsteti peaaegu tõkestava tasemeni,“ märgitakse kirjutises, mille autorid peavad süsteemse panganduskriisi tekkimist Venemaal põhimõtteliselt vältimatuks. Varem hoiatasid keskuse eksperdid Venemaa majanduse stagflatsiooni ja tootmise vähenemise ohu eest, hindasid pankrottide ohtu suureks ning ähvardasid maksevõimetuse kasvuga.

Samal ajal kõrged intressimäärad juba lõhuvad Venemaa majandust. Venemaa energeetikaministeeriumi kütuse- ja energeetikakompleksi analüüsikeskuse eksperdid rääkisid esimesena 28. oktoobril kogu kivisöekaevandamise valdkonna pankrotiohust. Tänavu olid Venemaa söekaevandusettevõtted esimest korda üle paljude aastate 34 miljardi rublaga (310,3 miljonit eurot) kahjumis. Seda nii kivisöe maailmaturuhindade languse, Hiina tollitariifide tõstmise kui ka Venemaa Raudtee (RŽD) tariifide tõusu tõttu.

1. novembril liitus pankrotikooriga Venemaa kaubanduskeskuste liit, kui pöördus valitsuse poole palvega subsideerida laenuprotsente. Kirjas teatati, et vastasel juhul võib 2000 kaubanduskeskusest üle 200 sattuda pankroti äärele. 18. detsembril teatas ka riigiduuma väljaanne Parlamentskaja Gazeta eksperte tsiteerides, et 2025. aastal laostub neljandik kaubanduskeskustest.

10. detsembril andis kaubavedajate assotsiatsioon AvtoGruzEks teada, et tuleval aastal võidakse 30% autotranspordiettevõtetest kinni panna.

Nii pole üllatav, et Venemaa töösturite ja ettevõtjate liidu (RSPP) viimase küsitluse järgi oli ligi neljandik (23,3%) Vene ettevõtetest selle aasta kolmandas kvartalis raskustes toodete kohaletoimetamise ja transpordiga. RSPP küsitluse järgi oli aga Vene ettevõtete peamine probleem kolmandas kvartalis lepingupartnerite võlad, mis takistavad tööd. Liit teatas, et lepingupartnerite võlgade üle kurtis 36,6% ettevõtetest.

Tsiviilmajandusest põrmugi paremini ei tunne ennast ka sõjatööstuskompleks. 2. detsembril allkirjastas Putin 2025. aasta eelarveseaduse. Selle järgi kavatseb Venemaa kulutada tuleval aastal riigikaitsele rekordilised 13,5 triljonit rubla (123,2 miljardit eurot) ehk 32,5% kogu eelarvekuludest. Seda on ligi 25% rohkem kui sel aastal (10,8 triljonit rubla ehk 108,1 miljardit eurot). Selle tõusu saavutamiseks tuli aga Vene võimudel kahandada teiste asjade, näiteks sotsiaalvaldkonna, kulusid. Siiski on see kasv ainult nominaalne. Kui võtta keskpanga 21% intressimäära reaalse inflatsioonina, on sõjaliste kulude kasv märksa väiksem – kõigest 3%. Eelarvekulud kokku (41,47 triljonit rubla) aga lausa kahanevad 2024. aastaga võrreldes 13%.

Samal ajal pole riik enam võimeline sõjatoodangut kinni maksma. Oktoobri lõpus ütles Venemaa suurima põllumajandustehnika tootja, Tšerepovetsi valu- ja mehaanikatehase (TšLMZ) peadirektor Vladimir Boglajev avalikult, et sõjatoodangu tootjad ei saa sõjaliste lepingute eest tasu kätte kolme kuu kuni aasta vältel. Ja isegi neil, kel õnnestub see kätte saada, ei jätku raha, et laene tagasi maksta. Samuti keelduvad kommertspangad Boglajevi sõnul Venemaa suurima riikliku sõjatööstusettevõtte Rostec alltöövõtjatele laenu andmast, sest peab Rosteci ja selle tütarettevõtteid sisuliselt pankrotis olevaiks.

Igor Lipsitsi sõnul maksab riik riigikaitsehankeid täitvatele Vene ettevõtetele ettemaksena vaid 30% ning ülejäänud 70% ei saa nad kätte isegi pärast sõjatoodangu ära saatmist. Nii toodetakse pangalaenude eest, mis on aga intressimäära tõusu tõttu ülemäära kallinenud. „Mõnedele vastatakse nüüd, et tasu võivad nad saada alles 2027. aastal,“ ütles Lipsits, viidates oma selle sektori allikatele. „Sealjuures on sõjatoodangu hinnad fikseeritud ega võta arvesse inflatsiooni. Sõjaliste tellimuste pealt on võimatu teenida,“ lisas ta.

Novembri lõpus rääkis Rosteci peadirektor, Putini isiklik sõber Sergei Tšemezov, et 2023. aastal eksportis Venemaa relvi kõigest kuue miljardi dollari eest ja 2024. aasta eksport saab olema veelgi madalam. Seda arvu kinnitavad ka Stockholmi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi (SIPRI) märtsis avaldatud andmed, mille järgi kahanes Venemaa relvaeksport aastatel 2019–2023 kaks korda, seda eelkõige 2022. aastal Venemaa relvaekspordile kehtestatud sanktsioonide tõttu. Tšemezov tõdes, et praeguste intressimäärade juures ei suuda relvaeksport Vene sõjatööstust enam vee peal hoida. „Praegune keskpanga baasintressimäär muudab iga ekspordilepingu kahjumlikuks,“ ütles ta. „Praegu tuleb eksport juba peatada.“

Viimase indeksi järgi tõusid hinnad 2022. aastal 35,4 protsendipunkti, 2023. aastal 32,9 protsendipunkti ja 2024. aasta jaanuarist augustini 98,3 protsendipunkti. See tähendab, et esmatarbekaupade hinnad tõusid ligi kaks korda. Samas kasvas mediaanpalk selle ajaga Sberbanki andmetel vaid 55%. Kui uskuda ROMIR-i andmeid, on venemaalaste sissetulekute kasv olnud esmatarbekaupade hindade tõusust kaks korda väiksem. 55% võrra on kolme sõja-aasta jooksul kasvanud ka venemaalaste keskmised nädalased kulutused. Kõige olulisem kasv toimus 2023. aasta teises pooles ja 2024. aastal – nendel perioodidel kasvasid keskmised nädalased kulutused vastavalt 21% ja 20%. Võrdluseks, viimasel sõjaeelsel, 2021. aastal oli kasv kõigest 8%. ROMIR-i andmetel oli 2022. aasta jaanuaris keskmisel Venemaa kodumajapidamisel pärast kõigi hädavajalike kaupade ja teenuste – toiduainete, tarbekaupade ning kommunaal-, transpordi- ja teiste teenuste – eest maksmist vaba raha 34% palgast. 2024. aasta lõpuks on see näitaja kahanenud 18,2% peale.

Sealjuures ei ole üle pooltel (51%) venemaalastel mingeid sääste. Need, kellel need on, hoiavad raha rublades. Neid sääste ei ole aga palju – 38% venemaalastest jätkub säästudest üksnes kolmeks kuuks.

Samal ajal on Venemaa keskpanga viimastel andmetel (1. juuli seisuga) kolmandikul riigi elanikkonnast ehk 50,3 miljonil inimesel pangalaen või laen nn mikrofinantseerimisorganisatsioonidelt, mis annavad laenu lühikeseks ajaks röövellike protsentidega, ehk sisuliselt kiirlaen. Seejuures on 13 miljonil inimesel vähemalt kolm laenu. Neile inimestele kuulub ka üle poole järelmaksuvõlgadest. Võlglaste arv ka kasvab Venemaal pidevalt. 2023. aasta juulist on see kasvanud 3,6 miljoni inimese võrra. Kokku võtsid venemaalased sellel perioodil võlgu 7,7 triljonit rubla (77,08 miljardit eurot), mida on rohkem kui 70% Venemaa 2024. aasta sõjalistest kuludest.

https://www.delfi.ee/artikkel/120345099 ... -kukkumist